3-13-1436/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1436

Haldusasi

IA kaebus Tallinna Vangla 08.05.2013 otsuse nr 5-

8/13463-1 tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: IA

Vastustaja: Tallinna Vangla, esindajad Kaimar Karuauk

ja Teerika Marilin Martinsen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

IA apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta IA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2014. a otsus

haldusasjas nr 3-13-1436 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 9. märtsil 2015 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-1436

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav IA esitas 15.04.2013 vanglale taotluse nr 5-8/13463

võimaldada tal ise enda kohtuasjad välja printida.

2. Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht jättis 08.05.2013 vastusega

nr 5-8/13463-1 taotluse printeri kasutamiseks rahuldamata. Vastuses selgitati, et

kinnipeetavatel puudub printeri kasutamise võimalus; printer tuleks ühendada arvutiga.

Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.31 keelab kinnipeetavale arvuti ja muu seadme, millega on

võimalik saada või mida modifitseerides on võimalik saada internetiühendus.

3. IA esitas 15.05.2013 Tallinna Vanglale vaide nr 5-15/17043 nimetatud vastuse peale.

Vangla andis IA-ile tähtaja vaide täpsustamiseks ja soovitu selgitamiseks. IA kõrvaldas vaides

esinevad puudused 13.06.2013 ja selgitas, et soovib kasutada printerit haldusasjade nr 3-12-

2358, 3-13-238, 3-13-697 ning kriminaalasja nr 1-10-15053 väljatrükkimiseks.

4. Tallinna Vangla direktor jättis 19.06.2013 vaideotsusega nr 5-15/17043 vaide rahuldamata.

Vaideotsuses leiti, et IA täpsustas vaidemenetluses, milliste kohtuasjade materjalide

väljaprintimist ta taotleb, ent 15.04.2013 taotluses neid viiteid ei sisaldunud. Seetõttu ei saanud

nendega ka arvestada. Vangla ametnikel puudub juurdepääs kohtuasjade materjalidele, et neid

printida.

5. IA esitas 03.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles pärast selle muutmist taotleti

Tallinna Vangla 08.05.2013 otsuse nr 5-8/13463-1 tühistamist ja asja uuesti läbivaatamiseks

kohustamist.

Kaebaja tugineb Euroopa Nõukogu soovituse Rec(2006)2 lisaks oleva Euroopa

vanglareeglistiku p-dele 23.1 ja 23.3, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) artiklitele 13 ja 14 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 15 ja 45 ja soovib

printeri kasutamist mitte kambris, vaid nt kontaktiisiku kabinetis vangistusseaduse (VangS) §

311 alusel. Vanglal on printeri kasutamise korraldamisel avar kaalutlusruum.

Asjaolust, et vangla kodukord ega sisekorraeeskiri ei näe printeri kasutamise võimalust ette, ei

saa järeldada, et see on keelatud. Kui kaebus on kirjutatud omakäeliselt, siis see on ebavõrdne

olukord võrreldes Tallinna Vanglaga, kelle kaebusi on prinditud.

6. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtul on võimalik kaebus vaadata läbi samas ulatuses, nagu see on eelnevalt esitatud vanglale.

Tähelepanuta tuleb jätta kaebuse põhjendus, et kaebaja vajab printeri kasutamise võimalust,

kuna tema käekiri ei ole arusaadav. Kaebuse esitaja ei ole vanglale esitatud taotluses ega ka

vaidemenetluses eelnimetatud asjaolu välja toonud.

Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.19 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud kontoritehnika, v.a

vangla väljastatud kalkulaator õppetöös osalevale kinnipeetavale. Kodukorra seletuskirja

kohaselt on selline keeld vajalik, kuna vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada

kontoritehnikas sisalduvate ainete ja osade sihipärast kasutamist. Seesugustes esemetes

leiduvaid aineid (tahm, tint jms) on võimalik kasutada tätoveeringute tegemiseks ja seada

seeläbi ohtu inimese julgeolek, samuti on võimalik neid aineid kasutada vangla vara

kahjustamiseks. Kontoritehnikasse on võimalik peita mitmesuguseid keelatud esemeid, mida

vanglateenistusel ei ole võimalik avastada. Lisaks on kontoritehnikast võimalik saada osasid,

millest ehitada tätoveerimisaparaat või muid seadmeid. Tehnikaga käib reeglina kaasas ka juhe,

3-13-1436

3(5)

mida saab kasutada ründerelvana. Kinnipeetavad saavad kõik vajalikud dokumendid koostada

omakäeliselt ning muid toiminguid teha vahenditega, mis ei ole ohtlikud.

Kodukorra p-dest 7.1.19 ja 7.1.31 tuleneb kinnipeetavatele keeld arvuti ja seega ka printeri

kasutamiseks. Isegi juhul, kui kehtiv õigus ei keelaks kinnipeetavatel otsesõnu printeri

kasutamist, ei saaks kohus vanglat kohustada looma kinnipeetavatele printeri kasutamise

võimalust, sest sellise otsuse tegemine on vangla kaalutlusotsus.

See, et teatud aja perioodil on kinnipeetavatele võimaldatud printeri kasutamist, ei tähenda, et

vangla hinnang eseme kasutamise lubatavusele aja jooksul ei või muutuda. Kinnipeetav ei saa

eeldada, et juhul, kui teatud ajal on võimaldatud mingi eseme kasutamine, siis vangla ei võiks

hiljem esemete kasutamist keelata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2014 otsusega IA-i kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

7.1.

Kinnipeetav ja kinnipidamisasutus ei ole isikud, keda peaks võrdselt kohtlema ja saaks

võrdselt kohelda.

7.2.

Tallinna Vangla 08.05.2013 vastuskirjas ei olegi kaebaja taotlust käsitletud sel viisil,

nagu kaebaja oleks soovinud printerit oma kambrisse. Vastustaja on märkinud, et Tallinna

Vanglas puudub kinnipeetavatel printeri kasutamise võimalus ja selleks, et printerit kasutada,

on vaja see ühendada arvutiga, kuid vangla kodukorra p 7.1.31 kohaselt on kinnipeetavale

keelatud arvuti ja muu seade, millega on võimalik saada või mida modifitseerides on võimalik

saada internetiühendus.

7.3.

Kaebaja osundatud VangS §-st 31¹ ei tulene kinnipeetavale õigust printeri kasutamiseks.

Nimetatud sättest tuleneb, et erand üldisest arvutikeelust tehakse üksnes juurdepääsuks

ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

7.4.

VangS § 15 lg-d 2 ja 4 ei puuduta üksnes neid aineid ja esemeid, mis on keelatud või

lubatud kinnipeetavatel hoida enda juures kambris. Vangla julgeolekut või korda võib ohustada,

kui kinnipeetavad saaksid õiguse juurdepääsuks internetiühendusega arvutile laialdasemalt

isegi juhul, kui see toimuks vanglateenistuse järelevalve all. Kui iga kinnipeetav võiks vabalt

printida välja kõik oma arvukad taotlused, vaided, kohtukaebused jm dokumendid, siis kulutaks

vanglateenistus kõnealuse ebavajaliku tegevuse üle järelevalvele ebaproportsionaalselt palju

aega, mistõttu vangla julgeolek või kord muudes valdkondades võib ohtu sattuda.

7.5.

Haldusmenetluses, halduskohtusse pöördumisel ega vangla poole pöördumisel ei ole

kinnipeetavatelt nõutav pöördumise kindel vorm. Omakäelised kinnipeetavate kaebused ei ole

kohtute poolt jäänud tähelepanuta. Kaebaja on vanglale oma halba käekirja selgitanud oluliselt

varem, ent ta võib kirjutada ka trükitähtedega. Ka käesoleva asja lahendamisel ei ole kaebaja

käekiri jäänud kohtule arusaamatuks. Kaebaja 15.04.2013 taotlusest ega vaidest ei ilmne, et ta

oleks taotlenud vanglalt võimalust arvutis õigusdokumentide koostamiseks.

7.6.

Vanglal puudub kohustus anda kaebajale kui kinnipeetavale printeri kasutamise

võimalust. Asjaolu, et kaebaja väitel oli Tallinna Vanglas varem kasutusel arvuti koos printeriga

ilma internetiühenduseta sotsiaalosakonna valve all, ei oma tähtsust. Vanglal võis olla

kaalutlusõigus vangla kodukorra vastavate sätete kehtestamisel (seda pole vaidlustatud), kuid

otsuse tegemisel, kas lubada kaebajal printerit kasutada või mitte, tal kaalutlusõigus puudus –

VangS § 31¹ ning kodukorra p-d 7.1.19 ja 7.1.31 on imperatiivsed ega võimalda diskretsiooni.

3-13-1436

4(5)

7.7.

Võimalikud motiveerimispuudused ei ole takistanud kaebajal otsust kohtus vaidlustada

ega kohtul otsuse õiguspärasust kontrollida. Tallinna Vangla ei oleks saanud kaebaja taotluse

kohta teha teistsugust lõppotsustust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. IA esitas 09.06.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna

Halduskohtu 04.06.2014 otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.

8.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 334 lg 1 nõuab kohtule avalduste esitamist

selgesti loetavas masina- või arvutikirjas. Kaebaja peab pöörduma ka maakohtu poole

tsiviilasjades. Riigikohus on selgitanud, et see nõue ei ole absoluutne (Riigikohtu

halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-66-00, p 3 ja tsiviilkolleegiumi lahendid asjades nr 3-

2-1-164-00 ning 3-2-1-48-05), ent poolte võrdsus ei ole omakäelise dokumendi esitamise korral

piisavalt tagatud.

8.2. VangS § 6 lg 1 sätestab kinnipeetavate isikute õiguskuulekale käitumisele suunamise

eesmärgi. Selle eesmärgi, samuti kaebeõiguse edendamise eesmärgi saavutamiseks on eraldatud

riigieelarvest suuri summasid. Kinnipeetavate õiguste kaitse ei ole aga TsMS § 334 lg 1 nõude

rikkumise korral piisavalt tagatud.

8.3. Kaebaja soov ei ole kasutada printerit kinnipeetava kambris ega seda enda valdusse saada,

vaid esitada kohtutele trükitud tekst. Seetõttu ei ole vangla kodukorra sätted, millele

halduskohus tugines, asjassepuutuvad.

8.4. Tuginemine VangS § 41 lõikele 2 peab olema motiveeritud, arvestades selle sätte üldist

sõnastust, aga vastustaja keeldumine taotluse rahuldamisest seda ei olnud.

8.5. Kaebaja seisukohti toetavad Eesti infoühiskonna arengukava 2020, Eesti elukestva õppe

strateegia

2014-2020,

riigieelarve

strateegia

ja

muud

Eesti

ja

Euroopa

Liidu

programmdokumendid, samuti põhiseadus, mis sätestab inimväärikuse kaitse põhimõtte.

9. Tallinna Vangla vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus on põhjendatud. Tallinna Vangla kodukorra punktidest 7.1.19

ja 7.1.31 tuleneb kinnipeetavatele keeld arvuti ja seega ka printeri kasutamiseks. Isegi juhul, kui

kehtiv õigus ei keelaks kinnipeetavatel otsesõnu printeri kasutamist, ei saaks kohus vanglat

kohustada looma kinnipeetavatele printeri kasutamise võimalust, sest sellise otsuse tegemine

on vangla kaalutlusotsus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja poolt vanglale esitatud nõuet ei saa mõista nii, et kaebaja soovis luba enda printeri

kambrisse või muusse vangla ruumi paigutamiseks. Kaebaja nõuet on võimalik täita ka nii, et

kaebajal juurdepääs printerile üldse puudub ning välja trükitud dokumendid antakse talle vangla

töötaja poolt üle. Seetõttu on viide vanglas keelatud esemete loetelule põhjendatud vaid osaliselt

– printeri kasutamise võimaluse loomine ei ole lubatav seeläbi, et kaebaja saaks vanglas

kasutada enda printerit. Vangla printeri kasutamist vangla kodukorra viidatud sätted ei

reguleeri. Nii, nagu vangla spordisaalis on lubatud kasutada selliseid vangla esemeid, mis

võivad kambris kasutamisel olla ohtlikud, on lubatav ka vangla printeri kasutamine selleks

kohandatavas ruumis.

11. Vangla selgitas vastuses kaebaja taotlusele, et vanglas puudub kinnipeetavatel printeri

kasutamise võimalus. Ringkonnakohus leiab, et sellise võimaluse loomise kohustust vanglal ei

ole.

3-13-1436

5(5)

12. Kinnipeetavale ei ole sätestatud õigust printeri kasutamiseks või masinkirjas dokumentide

koostamiseks. Seega saab kaebaja tugineda vaid sellele, et vangla rikkus tema taotluse

lahendamisel menetlusreegleid, mitte aga subjektiivsele õigusele kasutada vanglas printerit .

13. Kaebuses viidatud programmdokumendid (sh arengukavad) ei näe ette haldusorgani

kohustusi ja neile vastavaid üksikisiku subjektiivseid õigusi, vaid annavad üksnes mittesiduvaid

soovitusi. Pealegi ei saa neist dokumentidest järeldada, et paberivaba avaliku võimu ja

haldusmenetluse toimimiseks ning täiskasvanute edasiõppe soodustamiseks on soovitav

kohtutele dokumentide esitamine trükituna, mitte omakäeliselt.

14. Apellant viitab ise kohtupraktikale, mis võimaldab nii halduskohtumenetluses kui

tsiviilkohtumenetluses kohtutele avaldusi ja muid dokumente esitada ka omakäeliselt,

vaatamata seaduses sätestatud üldisele nõudele nende esitamiseks masina- või arvutikirjas.

Kriminaalmenetluse seadustik nõuab masina- või arvutikirjas dokumentide esitamist üksnes

Riigikohtule. Apellant ei väida ka seda, et mõnes kohtuasjas on tema õigused jäänud kaitseta

seetõttu, et tal ei ole olnud võimalik selges käekirjas oma seisukohti ja taotlusi kohtule esitada.

Halduskohus märkis õigesti, et kaebajal on võimalik kirjutada pöördumised kohtule

trükitähtedega. Ringkonnakohus lisab, et selgema käekirjaga kirjutamine on kaebaja enda

võimuses.

15. Printerite kasutamise võimaluse loomisel on vanglal lai kaalutlusruum. Arvestades seda, et

kaebaja huve selle võimaluse loomata jätmine kuigivõrd ei kahjusta ning arvutite ja printerite

kasutamise võimaluse loomine kinnipeetavate jaoks viisil, mis ei suurendaks julgeolekuohtu ja

ohtu kinnipeetavatele ebamõistlikult, nõuab suures ulatuses riigi rahaliste vahendite kasutamist,

ei saa vastustaja kaalutlusi pidada sedavõrd ebapiisavateks, et tuua kaasa vastustaja otsuse

tühistamise ja kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise.

16. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu 04.06.2014 otsus

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe