3-13-1436/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta IA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2014. a otsus Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 9. märtsil 2015 (HKMS §
Legislator headnote
AI generated3-13-1436/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: juuni 2014. a otsus Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 9. märtsil 2015 (HKMS §
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire
Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2015, Tallinn
Haldusasja number
3-13-1436
Haldusasi
IA kaebus Tallinna Vangla 08.05.2013 otsuse nr 5-
8/13463-1 tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamiseks
kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: IA
Vastustaja: Tallinna Vangla, esindajad Kaimar Karuauk
ja Teerika Marilin Martinsen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2014. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
IA apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta IA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2014. a otsus
haldusasjas nr 3-13-1436 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 9. märtsil 2015 (HKMS §
212 lg 1).
Vastuseks
esitatud
kassatsioonkaebusele
võib
teine
menetlusosaline
esitada
vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem
kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi
vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-13-1436
2(5)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla kinnipeetav IA esitas 15.04.2013 vanglale taotluse nr 5-8/13463
võimaldada tal ise enda kohtuasjad välja printida.
2. Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht jättis 08.05.2013 vastusega
nr 5-8/13463-1 taotluse printeri kasutamiseks rahuldamata. Vastuses selgitati, et
kinnipeetavatel puudub printeri kasutamise võimalus; printer tuleks ühendada arvutiga.
Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.31 keelab kinnipeetavale arvuti ja muu seadme, millega on
võimalik saada või mida modifitseerides on võimalik saada internetiühendus.
3. IA esitas 15.05.2013 Tallinna Vanglale vaide nr 5-15/17043 nimetatud vastuse peale.
Vangla andis IA-ile tähtaja vaide täpsustamiseks ja soovitu selgitamiseks. IA kõrvaldas vaides
esinevad puudused 13.06.2013 ja selgitas, et soovib kasutada printerit haldusasjade nr 3-12-
2358, 3-13-238, 3-13-697 ning kriminaalasja nr 1-10-15053 väljatrükkimiseks.
4. Tallinna Vangla direktor jättis 19.06.2013 vaideotsusega nr 5-15/17043 vaide rahuldamata.
Vaideotsuses leiti, et IA täpsustas vaidemenetluses, milliste kohtuasjade materjalide
väljaprintimist ta taotleb, ent 15.04.2013 taotluses neid viiteid ei sisaldunud. Seetõttu ei saanud
nendega ka arvestada. Vangla ametnikel puudub juurdepääs kohtuasjade materjalidele, et neid
printida.
5. IA esitas 03.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles pärast selle muutmist taotleti
Tallinna Vangla 08.05.2013 otsuse nr 5-8/13463-1 tühistamist ja asja uuesti läbivaatamiseks
kohustamist.
Kaebaja tugineb Euroopa Nõukogu soovituse Rec(2006)2 lisaks oleva Euroopa
vanglareeglistiku p-dele 23.1 ja 23.3, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
(EIÕK) artiklitele 13 ja 14 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 15 ja 45 ja soovib
printeri kasutamist mitte kambris, vaid nt kontaktiisiku kabinetis vangistusseaduse (VangS) §
311 alusel. Vanglal on printeri kasutamise korraldamisel avar kaalutlusruum.
Asjaolust, et vangla kodukord ega sisekorraeeskiri ei näe printeri kasutamise võimalust ette, ei
saa järeldada, et see on keelatud. Kui kaebus on kirjutatud omakäeliselt, siis see on ebavõrdne
olukord võrreldes Tallinna Vanglaga, kelle kaebusi on prinditud.
6. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kohtul on võimalik kaebus vaadata läbi samas ulatuses, nagu see on eelnevalt esitatud vanglale.
Tähelepanuta tuleb jätta kaebuse põhjendus, et kaebaja vajab printeri kasutamise võimalust,
kuna tema käekiri ei ole arusaadav. Kaebuse esitaja ei ole vanglale esitatud taotluses ega ka
vaidemenetluses eelnimetatud asjaolu välja toonud.
Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.19 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud kontoritehnika, v.a
vangla väljastatud kalkulaator õppetöös osalevale kinnipeetavale. Kodukorra seletuskirja
kohaselt on selline keeld vajalik, kuna vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada
kontoritehnikas sisalduvate ainete ja osade sihipärast kasutamist. Seesugustes esemetes
leiduvaid aineid (tahm, tint jms) on võimalik kasutada tätoveeringute tegemiseks ja seada
seeläbi ohtu inimese julgeolek, samuti on võimalik neid aineid kasutada vangla vara
kahjustamiseks. Kontoritehnikasse on võimalik peita mitmesuguseid keelatud esemeid, mida
vanglateenistusel ei ole võimalik avastada. Lisaks on kontoritehnikast võimalik saada osasid,
millest ehitada tätoveerimisaparaat või muid seadmeid. Tehnikaga käib reeglina kaasas ka juhe,
3-13-1436
3(5)
mida saab kasutada ründerelvana. Kinnipeetavad saavad kõik vajalikud dokumendid koostada
omakäeliselt ning muid toiminguid teha vahenditega, mis ei ole ohtlikud.
Kodukorra p-dest 7.1.19 ja 7.1.31 tuleneb kinnipeetavatele keeld arvuti ja seega ka printeri
kasutamiseks. Isegi juhul, kui kehtiv õigus ei keelaks kinnipeetavatel otsesõnu printeri
kasutamist, ei saaks kohus vanglat kohustada looma kinnipeetavatele printeri kasutamise
võimalust, sest sellise otsuse tegemine on vangla kaalutlusotsus.
See, et teatud aja perioodil on kinnipeetavatele võimaldatud printeri kasutamist, ei tähenda, et
vangla hinnang eseme kasutamise lubatavusele aja jooksul ei või muutuda. Kinnipeetav ei saa
eeldada, et juhul, kui teatud ajal on võimaldatud mingi eseme kasutamine, siis vangla ei võiks
hiljem esemete kasutamist keelata.
7. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2014 otsusega IA-i kaebuse rahuldamata ja
menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
7.1.
Kinnipeetav ja kinnipidamisasutus ei ole isikud, keda peaks võrdselt kohtlema ja saaks
võrdselt kohelda.
7.2.
Tallinna Vangla 08.05.2013 vastuskirjas ei olegi kaebaja taotlust käsitletud sel viisil,
nagu kaebaja oleks soovinud printerit oma kambrisse. Vastustaja on märkinud, et Tallinna
Vanglas puudub kinnipeetavatel printeri kasutamise võimalus ja selleks, et printerit kasutada,
on vaja see ühendada arvutiga, kuid vangla kodukorra p 7.1.31 kohaselt on kinnipeetavale
keelatud arvuti ja muu seade, millega on võimalik saada või mida modifitseerides on võimalik
saada internetiühendus.
7.3.
Kaebaja osundatud VangS §-st 31¹ ei tulene kinnipeetavale õigust printeri kasutamiseks.
Nimetatud sättest tuleneb, et erand üldisest arvutikeelust tehakse üksnes juurdepääsuks
ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.
7.4.
VangS § 15 lg-d 2 ja 4 ei puuduta üksnes neid aineid ja esemeid, mis on keelatud või
lubatud kinnipeetavatel hoida enda juures kambris. Vangla julgeolekut või korda võib ohustada,
kui kinnipeetavad saaksid õiguse juurdepääsuks internetiühendusega arvutile laialdasemalt
isegi juhul, kui see toimuks vanglateenistuse järelevalve all. Kui iga kinnipeetav võiks vabalt
printida välja kõik oma arvukad taotlused, vaided, kohtukaebused jm dokumendid, siis kulutaks
vanglateenistus kõnealuse ebavajaliku tegevuse üle järelevalvele ebaproportsionaalselt palju
aega, mistõttu vangla julgeolek või kord muudes valdkondades võib ohtu sattuda.
7.5.
Haldusmenetluses, halduskohtusse pöördumisel ega vangla poole pöördumisel ei ole
kinnipeetavatelt nõutav pöördumise kindel vorm. Omakäelised kinnipeetavate kaebused ei ole
kohtute poolt jäänud tähelepanuta. Kaebaja on vanglale oma halba käekirja selgitanud oluliselt
varem, ent ta võib kirjutada ka trükitähtedega. Ka käesoleva asja lahendamisel ei ole kaebaja
käekiri jäänud kohtule arusaamatuks. Kaebaja 15.04.2013 taotlusest ega vaidest ei ilmne, et ta
oleks taotlenud vanglalt võimalust arvutis õigusdokumentide koostamiseks.
7.6.
Vanglal puudub kohustus anda kaebajale kui kinnipeetavale printeri kasutamise
võimalust. Asjaolu, et kaebaja väitel oli Tallinna Vanglas varem kasutusel arvuti koos printeriga
ilma internetiühenduseta sotsiaalosakonna valve all, ei oma tähtsust. Vanglal võis olla
kaalutlusõigus vangla kodukorra vastavate sätete kehtestamisel (seda pole vaidlustatud), kuid
otsuse tegemisel, kas lubada kaebajal printerit kasutada või mitte, tal kaalutlusõigus puudus –
VangS § 31¹ ning kodukorra p-d 7.1.19 ja 7.1.31 on imperatiivsed ega võimalda diskretsiooni.
3-13-1436
4(5)
7.7.
Võimalikud motiveerimispuudused ei ole takistanud kaebajal otsust kohtus vaidlustada
ega kohtul otsuse õiguspärasust kontrollida. Tallinna Vangla ei oleks saanud kaebaja taotluse
kohta teha teistsugust lõppotsustust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8. IA esitas 09.06.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna
Halduskohtu 04.06.2014 otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.
8.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 334 lg 1 nõuab kohtule avalduste esitamist
selgesti loetavas masina- või arvutikirjas. Kaebaja peab pöörduma ka maakohtu poole
tsiviilasjades. Riigikohus on selgitanud, et see nõue ei ole absoluutne (Riigikohtu
halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-66-00, p 3 ja tsiviilkolleegiumi lahendid asjades nr 3-
2-1-164-00 ning 3-2-1-48-05), ent poolte võrdsus ei ole omakäelise dokumendi esitamise korral
piisavalt tagatud.
8.2. VangS § 6 lg 1 sätestab kinnipeetavate isikute õiguskuulekale käitumisele suunamise
eesmärgi. Selle eesmärgi, samuti kaebeõiguse edendamise eesmärgi saavutamiseks on eraldatud
riigieelarvest suuri summasid. Kinnipeetavate õiguste kaitse ei ole aga TsMS § 334 lg 1 nõude
rikkumise korral piisavalt tagatud.
8.3. Kaebaja soov ei ole kasutada printerit kinnipeetava kambris ega seda enda valdusse saada,
vaid esitada kohtutele trükitud tekst. Seetõttu ei ole vangla kodukorra sätted, millele
halduskohus tugines, asjassepuutuvad.
8.4. Tuginemine VangS § 41 lõikele 2 peab olema motiveeritud, arvestades selle sätte üldist
sõnastust, aga vastustaja keeldumine taotluse rahuldamisest seda ei olnud.
8.5. Kaebaja seisukohti toetavad Eesti infoühiskonna arengukava 2020, Eesti elukestva õppe
strateegia
2014-2020,
riigieelarve
strateegia
ja
muud
Eesti
ja
Euroopa
Liidu
programmdokumendid, samuti põhiseadus, mis sätestab inimväärikuse kaitse põhimõtte.
9. Tallinna Vangla vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta
rahuldamata. Halduskohtu otsus on põhjendatud. Tallinna Vangla kodukorra punktidest 7.1.19
ja 7.1.31 tuleneb kinnipeetavatele keeld arvuti ja seega ka printeri kasutamiseks. Isegi juhul, kui
kehtiv õigus ei keelaks kinnipeetavatel otsesõnu printeri kasutamist, ei saaks kohus vanglat
kohustada looma kinnipeetavatele printeri kasutamise võimalust, sest sellise otsuse tegemine
on vangla kaalutlusotsus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebaja poolt vanglale esitatud nõuet ei saa mõista nii, et kaebaja soovis luba enda printeri
kambrisse või muusse vangla ruumi paigutamiseks. Kaebaja nõuet on võimalik täita ka nii, et
kaebajal juurdepääs printerile üldse puudub ning välja trükitud dokumendid antakse talle vangla
töötaja poolt üle. Seetõttu on viide vanglas keelatud esemete loetelule põhjendatud vaid osaliselt
– printeri kasutamise võimaluse loomine ei ole lubatav seeläbi, et kaebaja saaks vanglas
kasutada enda printerit. Vangla printeri kasutamist vangla kodukorra viidatud sätted ei
reguleeri. Nii, nagu vangla spordisaalis on lubatud kasutada selliseid vangla esemeid, mis
võivad kambris kasutamisel olla ohtlikud, on lubatav ka vangla printeri kasutamine selleks
kohandatavas ruumis.
11. Vangla selgitas vastuses kaebaja taotlusele, et vanglas puudub kinnipeetavatel printeri
kasutamise võimalus. Ringkonnakohus leiab, et sellise võimaluse loomise kohustust vanglal ei
ole.
3-13-1436
5(5)
12. Kinnipeetavale ei ole sätestatud õigust printeri kasutamiseks või masinkirjas dokumentide
koostamiseks. Seega saab kaebaja tugineda vaid sellele, et vangla rikkus tema taotluse
lahendamisel menetlusreegleid, mitte aga subjektiivsele õigusele kasutada vanglas printerit .
13. Kaebuses viidatud programmdokumendid (sh arengukavad) ei näe ette haldusorgani
kohustusi ja neile vastavaid üksikisiku subjektiivseid õigusi, vaid annavad üksnes mittesiduvaid
soovitusi. Pealegi ei saa neist dokumentidest järeldada, et paberivaba avaliku võimu ja
haldusmenetluse toimimiseks ning täiskasvanute edasiõppe soodustamiseks on soovitav
kohtutele dokumentide esitamine trükituna, mitte omakäeliselt.
14. Apellant viitab ise kohtupraktikale, mis võimaldab nii halduskohtumenetluses kui
tsiviilkohtumenetluses kohtutele avaldusi ja muid dokumente esitada ka omakäeliselt,
vaatamata seaduses sätestatud üldisele nõudele nende esitamiseks masina- või arvutikirjas.
Kriminaalmenetluse seadustik nõuab masina- või arvutikirjas dokumentide esitamist üksnes
Riigikohtule. Apellant ei väida ka seda, et mõnes kohtuasjas on tema õigused jäänud kaitseta
seetõttu, et tal ei ole olnud võimalik selges käekirjas oma seisukohti ja taotlusi kohtule esitada.
Halduskohus märkis õigesti, et kaebajal on võimalik kirjutada pöördumised kohtule
trükitähtedega. Ringkonnakohus lisab, et selgema käekirjaga kirjutamine on kaebaja enda
võimuses.
15. Printerite kasutamise võimaluse loomisel on vanglal lai kaalutlusruum. Arvestades seda, et
kaebaja huve selle võimaluse loomata jätmine kuigivõrd ei kahjusta ning arvutite ja printerite
kasutamise võimaluse loomine kinnipeetavate jaoks viisil, mis ei suurendaks julgeolekuohtu ja
ohtu kinnipeetavatele ebamõistlikult, nõuab suures ulatuses riigi rahaliste vahendite kasutamist,
ei saa vastustaja kaalutlusi pidada sedavõrd ebapiisavateks, et tuua kaasa vastustaja otsuse
tühistamise ja kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise.
16. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu 04.06.2014 otsus
muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/
Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaire Pikamäe