3-14-52265/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52265

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 3650 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. novembri 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. novembri

2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 28. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et

pöördub halduskohtusse teistkordselt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 2

alusel. Kaebaja nõuab hüvitist 10 eurot päeva ning 3650 eurot aasta eest, kuna toiduainete

saatmine kodust vanglasse on keelatud. Kaebaja väidab, et toitlustamisest 1,30 euro eest

päevas ei piisa.

2. Tartu Halduskohus 10. oktoobri 2014. a määrusega jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

3. Tartu Halduskohus 29. oktoobri 2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid

puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud ning kaebus ei vasta endiselt HKMS § 38 lg-s 1,

eelkõige p 6-8 nõuetele. Kuna halduskohus ei saanud kaebaja asemel asuda kaebust sisustama

ning kaebaja ei olnud riigilõivu tasunud ega sellest vabastamist taotlenud, asus halduskohus

seisukohale, et kaebus ei ole sellisel kujul menetletav. Halduskohus ei pidanud vajalikuks

puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmist, tuginedes kaebaja poolt varasemates

kaebustes väljendatud eesmärgile koormata oma tegevusega halduskohut.

4. Kaebaja esitas 2. novembril 2014 määruskaebuse, milles väitis, et Tartu Halduskohus

rikkus 29. oktoobri 2014. a määrusega võrdsuse põhimõtet kohtus, kuna siiani pole antud

kaitsjat.

5. Tartu Halduskohus 19. novembri 2014. a määrusega jättis A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel.

Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on

võimeline ise kaitsma oma õigusi. Lisaks selgitas halduskohus, et tulenevalt

uurimisprintsiibist ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid

õigusalased teadmised, kuna halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohus

põhjendas RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaldamist sellega, et kaebuse sisust nähtuvalt võib teha

järelduse, et kaebaja taotleb hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest ning asjas ei esine ka

avalikku huvi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas 23. novembril 2014 määruskaebuse, milles väidab, et ei saa aru, mida

halduskohus soovib, kuna ta pole saanud ühegi määruse tõlget. Kaebaja ootab määruste tõlget

ning palub endiselt anda kaitsja, kuna halduskohtu nõudmised pole selged.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuna halduskohus on määruste tõlkimise taotluse

määrusega lahendanud (tl 24-25), jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta. Ringkonnakohus

on seisukohal, et kaebaja väidet „palun endiselt anda kaitsja“ tuleb tõlgendada määruskaebuse

põhjendusena, kuna kaebaja riigi õigusabi taotlus jäi rahuldamata vaid mõned päevad varem.

Seega võib eeldada, et kaebaja ootab endiselt esindaja määramist riigi kulul.

9. Tartu Halduskohus jättis 19. novembri 2014. a määrusega rahuldamata kaebaja riigi

õigusabi taotluse, tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 1 ja 6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Kaebaja väidab, et ta vajab riigi õigusabi, kuna halduskohtu nõudmised pole selged.

Ringkonnakohus leiab, et määruse ebaselgus ei saa olla tingitud sellest, et seda ei tõlgitud

kaebaja emakeelde, kuna 2. novembril 2014 suutis kaebaja Tartu

Halduskohtu 29. oktoobri 2014. a määrust vaidlustada, kuigi talle edastati see vaid eesti

keeles. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja on varem mitmetes

määruskaebustes väitnud, et halduskohtu määrused jäävad tema jaoks arusaamatuks, kuigi

talle on need vene keeles edastatud. Seega ei pea ringkonnakohus jätkuvalt usutavaks kaebaja

väidet, et ta ei saa halduskohtu määrustest aru.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 19. novembri 2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene