3-14-51390/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51390 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt läbiotsimisel jalatsite äravõtmisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2014. a määrus ja

5. jaanuari 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. Maksimovi 15. oktoobril 2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2014. a määrus muutmata.

2. Jätta A. Maksimovi 14. jaanuaril 2015 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 6. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et pöördub kohtusse kahjunõudega 100 eurot läbiotsimisel äravõetud jalatsite eest.

2. Tartu Halduskohus 11. septembri 2014. a määrusega jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus palus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 nõuetega kooskõlla viia. Lisaks pidi kaebaja tasuma riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse riigilõivust vabastuse saamiseks.

3. Tartu Halduskohus 3. oktoobri 2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohtu hinnangul ei vastanud kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada ning halduskohtu hinnangul ei vajanud kaebuse nõude väljatoomine juriidilisi teadmisi. Lisaks märkis halduskohus, et riigilõiv oli tasumata ning menetlusabi taotlus esitamata, mis on samuti kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab seda menetlusse võtmast. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus A. Maksimovile tema kaebuse.

4. Kaebaja esitas 15. oktoobril 2014 määruskaebuse, milles märgib, et sai 3. oktoobri 2014. a määruse, palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal pole sissetulekut ning palub võimaldada esindaja.

5. Tartu Halduskohus 5. jaanuari 2015. a määrusega võttis määruskaebuse menetlusse ning jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pidanud halduskohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Halduskohus viitas ka uurimispõhimõttele ja selgitamiskohustusele

6. Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2015 määruskaebuse, milles palub anda esindaja, kuna on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus lahendab esmalt 15. oktoobril 2014 esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel 14. jaanuaril 2015 esitatud määruskaebuse (II).

I

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus oma algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Halduskohus võttis määruskaebuse menetlusse, kuigi selles puuduvad taotlus ja põhjendused. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja on määruskaebuses viidanud Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2014. a määrusele ja palunud end riigilõivust vabastada, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja tahe on tühistada määrus, millega tema kaebus tagastati.

10. Tartu Halduskohus 3. oktoobri 2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus selgitas kaebajale, millised puudused kaebuses esinevad ning andis nende kõrvaldamiseks tähtaja. Kuna kaebaja jättis puudused tähtaegselt kõrvaldamata, tagastas halduskohus tema kaebuse õigustatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et esindaja puudumine ei vabasta kaebajat kohustusest halduskohtu nõudmisi järgida. Tartu Halduskohus leidis 5. jaanuari 2015. a määruses (tl 29-30), et kaebaja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seega pidi ta selleks võimeline olema ka eelneva menetluse ajal.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2014. a määruse muutmata.

II

12. Ringkonnakohus leiab, et ka 14. jaanuari 2015 esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

13. Kaebaja palub endale esindaja anda. Kuna halduskohus jättis 5. jaanuari 2015. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, tuleb kaebaja 14. jaanuaril 2015 esitatud avaldust käsitleda määruskaebusena, mille eesmärk on halduskohtu määruse tühistamine riigi õigusabi puudutavas osas.

14. Tartu Halduskohus jättis 5. jaanuari 2015. a määrusega kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. HKMS § 2 lg 6 kohaselt tagab kohus kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Seega ei ole menetlusosaliste võrdsuse tagamiseks vajalik, et mõlemal oleks advokaadist esindaja.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene