1-14-7312/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-7312

KOHTUMÄÄRUS

06. veebruaril 2015 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul kaitsja v.-adv. Arri Tooming osavõtul avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 23.01.2015 ja 06.02.2015 läbi vaadanud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo

erakorralise ettekande A.B ’ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, t e g i k i n d l a k s:

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-7312 03.09.2014 tunnistati A.B süüdi KarS §

436 lg 1 j vangistust. ärgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.12.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust võrra ning A.B liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 786 (seitsmesaja kaheksakümne kuue) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 24 (kakskümmend neli kuud. Üldkasuliku ) töö tegemise ajaks allutati A.B Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu xxxx määratud alalises elukohas ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Ingrit

Soesoolt saabus kohtule 13.01.2015 erakorraline ettekanne A.B-le istetud ja mõ

ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ul atuses,

sest süüdimõistetu A.B hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 08.01.2015.a seisuga on A.B sooritanud 30 üldkasuliku töö tundi, tegemata on 756 tundi. Süüdimõistetu käis viimati ÜKT tunde sooritamas 31.10.2014.a. A.B pidi ajakava kohaselt sooritama ÜKT tunde järgnevalt:

- oktoobris 2014.a pidi sooritama 36 tundi, sooritas 30 tundi;

-

novembris 2014.a pidi sooritama 36 tundi, ei sooritanud ühtegi tundi;

-

detsembris 2014.a pidi sooritama 40 tundi, ei sooritanud ühtegi tundi.

A.B tõi tundide mittesooritamise põhjuseks, et terviseseisundi tõttu ei ole ta saanud ÜKT tunde sooritada. Arstitõendeid ei ole A.B esitanud.

Esmakohtumine A.B-ga toimus 26.09.2014, kus süüdimõistetule selgitati üldkasuliku töö o sellega kaasnevaid õiguseid Süüdimõistetu allkirjastas ÜKT lemust ja -kohustusi. tegija

õiguste A.B broneeriti üldkasuliku töö tunde tegema MTÜ Lääne -kohustuste lehe. - Viru Jäätmekeskuse juurde, kus ta on sooritanud 30 tundi. A.B-le on tehtud ühel korral kirjalik hoiatus (12.12.2014.a), kuna isik hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. A.B on probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega. Korduvalt on ta jätnud registreerimisele tulemata (9-st korrast 4-l ei ole ilmunud). Kohtumistel on sta, et ei isik korduvalt andnud mõi

plaani sooritada ÜKT tunde, kuna arvab, et talle tehti kohtuotsusega ülekohut. Koostööd ametnikuga teeb isik minimaalselt. Kriminaalhooldusametnik põhjendab kohtule tehtud ettepanekut sellega, et A.B on ükskõiksusega suhtunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisse ega ole motiveeritud sooritama üldkasuliku töö tunde.

Kriminaalhooldusametnik

Ingrit Soesoo jäi kohtuistungitel 23.01.2015 ja 06.02.2015 erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et A.B on sooritanud 30 üldkasuliku töö tundi. Kohtuistungil 06.02.2015 kinnitas kriminaalhooldusametnik seda, et ta näeb võimalust, et A.B võiks siiski veel üldkasuliku töö tegemist jätkata, sest talle on võimalik kindlustada füüsiliselt kergem töö elukohale lähemal, s.o xxxx linnas.

Süüdimõistetu A.B kinnitas kohtuistungitel 23.01.2015 ja 06.02.2015 seda, et üldkasulik töö juures on talle füüsiliselt üle jõu käiv ja töö tegemise koht on elukohast xxxx

liialt kaugel, samuti segab tervislik seisund üldkasuliku töö tegemist. Kohtuistungil

06.02.2015 avaldas A.B soovi üldkasuliku töö tegemist jätkata xxxx linnas. Isik soovib hakata tegelema oma tervisega, minnes juba 18.02.2015 perearsti juurde.

Kaitsja v.-adv. Arri Tooming leidis kohtuistungil 06.02.2015, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne tuleks jätta rahuldamata, vangistuse täitmisele pööramine oleks ilmselgelt ennatlik. A.B ervist soovib edasi teha üldkasuliku töö tunde ja oma t parandada, sest probleemid üldkasuliku töö mittetegemisega on seotud tema tervisliku seisundiga. Lisaks on ilmnenud, et A.B on tuvastatud töövõimekaotus 70% ulatuses.

KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täidevi iv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse

kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne A.B-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses on

kohtule põhjenda , sest süüdimõistetu A.B hoidub üldkasulikust tööst tult esitatud

kõrvale. Ta sooritas oktoobris 2014.a ajakavas vähem ÜKT tunde, novembris, detsembris 2014.a ning jaanuaris 2015.a ei sooritanud ta ühtegi ÜKT tundi. A.B-le on karistust täideviiv ametnik teinud ühel korral kirjaliku hoiatuse (12.12.2014.a), kuna isik hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. Ühtegi arstitõendit A.B oma terviseseisundi kohta kriminaalhooldusametnikule esitanud ei ole. Lisaks sellele ei ole A.B järginud KarS §

75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, jättes 9-st korrast 4-l korral kriminaalhooldusametniku määratud ajal registreerimisele üldkasul ilmumata. A.B on seni sooritanud vaid 30 iku

töö tundi. Arvestades kohtuistungitel 23.01.2015 ja 06.02.2015 tuvastatud asjaolusid, leiab kohus seda, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne tuleks jätta rahuldamata ning A.B-le tuleks anda võimalus üldkasuliku töö tundide tegemist jätkata. Kohus arvestab sellise otsustuse tegemisel A.B tervislikku seisundit, sest A.B on hiljuti tuvastatud töövõime kaotus 70%, samuti arvestab kohus seda, et isik on avaldanud valmisolekut oma terviseprobleemidega tegeleda.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s:

Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne 13.01.2015 A.B ile (isikukood XXX, ’ elukoht xxxx ) Viru Maakohtu kohtuotsusega , töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 70% nr 1-14-7312 03.09

436 lg 1 .2014 KarS § järgi mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming (asukoht

Tallinna 21, 44311 Rakvere) kasuks 48 (nelikümmend kaheksa eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o

8 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdimõistetu A.B kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuluna kaitsjatasu summas 48 eurot riigi kanda.

Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik