4-14-9390/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-9390 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. jaanuari 2015 määrus, millega jäeti läbi vaatamata menetlusaluse isiku kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23. oktoobri 2014 otsusele Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik K.R, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 7. jaanuari 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.R esitas 11.11.2014 Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna 23.10.2014 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,14,003001, millega temale määrati liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 19 trahviühiku ulatuses, s.o 76,00 eurot.

2. Viru Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja V™S § 120 lg 2 kohaselt määras kaebuse arutamiseks kohtuistungil 08.12.2014 kl. 11:00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas.

2.1 kohtule e-posti teel avalduse, milles teatas, et on haigestunud,

07.12.2014 esitas K.R

mistõttu temal ei ole võimalik 08.12.2014 kohtuistungile ilmuda ja taotles kohtuistungi edasilükkamist. Kaebuse esitanud isik esitas kohtule perearst dr H.S. i poolt väljastatud arstitõendi märkega „Patsient haige 08.12.2014.“

2.2 Kohus lükkas põhjendatud taotlusel kaebuse arutamise edasi, määrates uueks kohtuistungi toimumise ajaks 06.01.2015 kell 14.00.

2.3 kohtule e-posti teel, et tema ja ta tütar on haigestunud ning

05.01.2015 teatas K.R kuna ta on üksikvanem, siis ei ole tal võimalik 06.01.2015 taas kohtuistungile ilmuda. Samas teatas ta, et on enda haigestumisest 04.01.2015 teavitanud perearsti H.S. it ning 05.01.2015 päeva jooksul püüab teda ka külastada ja saada vastava tõendi. Kuna tütre perearst on aga erinev ja asub Tapal, siis võib tekkida probleeme temalt tõendi hankimisega, kuna pole hetkel võimeline liikuma.

Samuti esitas ta küsimuse, et kui haigestumised ei ole mõjuvad põhjused kohtuistungi ära jätmiseks, kas on võimalik asja läbivaatamine kirjalikus menetluses?

2.4 Kohus selgitas kaebuse esitajale vastuseks e-kirjaga, et kuna kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud määratud trahvi vähendamist, on kohus pidanud vajalikuks määrata kohtuistung, mitte lahendada asja kirjalikus menetluses. Samas kohustas kohus K.R esitama enne kohtuistungi algust tema võimalikud taotlused ja tõendi kohtuistungile ilmumist takistanud mõjuva põhjuse, s.o käesoleval juhul eelkõige kaebuse esitaja enda haigestumise kohta.

2.5 Kohtuistungile 06.01.2015 kell 14.00 K.R ei ilmunud ning enne kohtuistungi algust ei esitanud ta kohtule tõendeid ilmumist takistava mõjuva põhjuse tõendamiseks, kuigi oli sellest kohustusest teadlik. Samuti oli asja arutamise aeg ja koht temale teatavaks tehtud.

2.6 Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtuistungil jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitanud isik ei ole ilmunud edasilükatud asja arutamisele. Kohtuistungil määras kohus jätta kaebus läbi vaatamata.

2.7 Nõutud tõendi ilmumata jätmise põhjenduseks esitas kaebuse esitaja kohtule peale kohtuistungit, s.o 06.01.2015 kl 16.41, mil kohus oli otsustuse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kohtuistungil juba teinud. E-posti teel esitas ta KVÜÕA meditsiinikeskuse dr A.V. se poolt väljastatud tõendi nr 4387 selle kohta, et K.R on haigestunud alates 05.01.2015.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3. , kes taotleb maakohtu määruse Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.R tühistamist ja kaebuse läbivaatamist.

3.1 õpib Balti Kaitsekolledžis, kus ta 05.01.2015 külastas meditsiinikeskust ning ta

K.R suunati kodusele ravile haiguse tõttu. Enda ja lapse haigestumise tõttu ei olnud võimalik perearsti külastamine samal päeval. Perearstiga kontakteerus K.R 06.01.2015. Perearst keeldus tõendi väljastamisest kohtule, kuna „järjekordse tõendi väljastamine võib kohtule tunduda imelik“.

Kuna kohus nõudis tõendit kiiremas korras, ei kulutanud K.R aega, vaid kontakteerus kaitsekolledži arstiga, kes väljastas tõendi K.R haigestumisest alates 05.01.2015, mille K.R saatis kohtule koheselt e-posti teel. Ta märgib, et ei näinud ette asjaolu, et perearst ei väljasta tõendit ning antud takistus ja tõendi hilisem esitamine ei ole temast sõltuvatest asjaoludest tingitud.

3.2 Kaebuse esitaja teavitas kohut enne istungit vastavalt 05.01 ja 06.01.2015, et on haige ja ei saa istungile tulla. Kui kohus peab haigestumist mõjuvaks põhjuseks, on isik sellest kohut ka õigeaegselt teavitanud, täpselt nii nagu kutsel nõutud oli. K.R on asja menetlemisest huvitatud ning ta ei hoia tahtlikult kohtust eemale. Arstitõendi esitamise kiirus ei olene kaebuse esitajast.

3.3 V™S § 42 sätestab, kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama ja seda K.R ka tegi. Kuna kutsel pole märget, et isik peab kohe esitama ka vastavad tõendid (välja on toodud vaid teavitamise kohustus), ei olnud vastavaid tõendeid ka kohe esitada. Samas asus K.R tõendit kohe hankima. Riigikohtu lahend 3-1-2-1-04 sätestab, et väärteomenetluse seadustiku § 125 lg 3 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata juhul, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu edasilükatud asja arutamisele ning neile on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Seda normi ei saa kohaldada juhul, kui isik oli teatanud, et ta ei saa istungile ilmuda mõjuvatel põhjustel, mis on loetletud V™S § 42 lg-s 2. See säte on väärteomenetluse üldnorm, mis laieneb ka kohtumenetlusele. V™S § 42 lg 1 näeb ette, et kui isikul ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.

Kohtupraktika kohaselt on haigus, mis takistab menetlustoimingus osalemist, loetud mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitteilmumiseks.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

4. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja K.R poolt esitatud määruskaebus rahuldamata. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.

4.1 K.R ei ole käesoleval juhul vaidlustanud asjaolu, et Viru Maakohtus oli 06.01.2015 arutlusel tema kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.10.2014 otsusele väärteoasjas nr 2590,14,003001. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli ta teadlik, samuti asjaolust, et mõjuva põhjuse tõendamiseks andis kohus talle tähtaja esitada haigust tõendav arstitõend enne kohtuistungi algust.

4.2 eelnimetatud kaebus jäeti läbi vaatamata,

Maakohtu määruse, millega K.R

edasikaebuse on tinginud asjaolu, et menetlusalune isik leiab, et põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks oli oluline ning tõendi esitamata jätmiseks kohtu määratud tähtajaks esines objektiivne põhjus.

4.3 esitas tõendi peale kohtuistungi

Esmalt leiab ringkonnakohus, et kuna K.R toimumist, puudus maakohtul võimalus võtta seisukohta, kas lugeda menetlusaluse isiku mitteilmumine mõjuvaks ning maakohus on õigesti jätnud K.R kaebuse läbi vaatamata.

4.4 on esitanud tõendi viivitusega, seletades seda objektiivsete

Menetlusalune isik K.R

põhjustega (perearsti keeldumine tõendi väljastamisest põhjusel, et „järjekordse tõendi väljastamine võib kohtule tunduda imelik“), mistõttu tõendi hilisem esitamine ei ole temast sõltuvatest asjaoludest tingitud. Haigust, mis takistab menetlustoimingus osalemist peetakse kohtupraktikas mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitteilmumiseks.

4.4.1 põhjus Seega tuleb ringkonnakohtul esmalt otsustada küsimus, kas lugeda K.R tõendi mitteesitamiseks enne kohtuistungi toimumist mõjuvaks. Teiseks hindab kohus esitatud tõendit, et võtta seisukoht, kas selles esitatud teabe alusel saab lugeda kutsutu mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks.

4.4.2

Apellatsioonikohtu vastus mõlemale eelnimetatud küsimusele on eitav. K.R kirjavahetusest kohtuga nähtub, et tema haigestumine ei olnud erakorraline. Kohtule esitatud 05.01.2015 kirjas on ta selgitanud, et „haigestus eile ja püüab tänase päeva jooksul külastada perearsti ja saada vastava tõendi“ (tlk 45). Määruskaebuses esitatud väite kohaselt osutus see võimatuks, kuna perearsti külastamine samal päeval ei olnud enda ja lapse tervislikel põhjustel võimalik. Samas aga on K.R vaatamata väitele, et perearsti tal enda ja lapse tervisliku seisundi tõttu külastada võimalik ei olnud, 05.01.2015 külastanud KVÜÕA meditsiinikeskust, mille meditsiiniõde määras diagnoosi ja haigestumise, suunates K.R kodusele ravile. Eeltoodud väiteid arvestades puudus K.R objektiivne takistus taotleda tõendi väljastamist KVÜÕA meditsiinikeskusest kohtu poolt esitatud tähtajaks, kuna määruskaebuse kohaselt oli just nimetatud asutuses tuvastatud K.R tervislik seisund. Kohus selgitas menetlusalusele isikule, et tõend peab vastama „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ nõuetele ja lisas kirjale ka vastava lingi, mis nimetatud korrale suunab. Korra kohaselt on õigus tõendi väljastamiseks mh tegevusluba omaval eriarstil ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil, kes teeb kindlaks takistuse olemasolu ja osutab isikule tervishoiuteenust. Lisaks nähtub eelnevast menetluse käigust, et kohtuistungit oli ka varem edasi lükatud ning K.R oli teadlik, et mõjuva põhjuse tõendamiseks peab ta esitama arstitõendi.

4.4.3 esitas 06.01.2015 peale kohtuistungi toimumist ja määruse kuulutamist K.R

elektroonilisel teel arstitõendi, seega tuleb ringkonnakohtul kaaluda, kas tegemist on mõjuva põhjusega kohtuistungile mitteilmumiseks.

Ringkonnakohus, tutvunud K.R poolt maakohtule esitatud tõendiga, leiab, et antud tõendi põhjal ei ole võimalik otsustada, kas lugeda menetlusaluse isiku haigestumine alates 05.01.2015 mõjuvaks põhjuseks, mis takistas K.R kohtusse ilmumast. Tõendil on vaid kirjas, et

K.R haigestus 05.01.2015. Samas ei ole tõendil kajastatud, et haigestumine takistaks K.R kohtuistungist osa võtmist.

Eeltoodut arvestades leiabki ringkonnakohus, et ehkki kohtupraktikas peetakse tõepoolest haigust, mis takistab menetlustoimingus osalemist, mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitteilmumiseks, puuduvad praegusel juhul kohutule esitatud tõendis igasugused viited sellele, et K.R esines terviseseisundist tingitud põhjendatud takistus kohtusse ilmumast. Seejuures leiab

ringkonnakohus, et mitte iga haigus ei tingi selle lugemist mõjuvaks põhjuseks, vaid sellise põhjusena näeb KrMS § 170 lg 2 p 3 ette rasket haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust, mis ei võimalda isikul menetleja juurde ilmuda. Sellist põhjust kohtule esitatud tõendist välja lugeda ei ole võimalik.

5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes V™S §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 07.01.2015 määrus muutmata ning menetlusaluse isiku K.R määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Kohtunik