4-14-7792/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Heli Väinaste

Väärteoasja number 4-14-7792

Otsuse kuupäev 05.02.2015

Väärteoasi T.B (T.B) väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 02.09.2014 otsus väärteoasjas nr: 2590,14,002321

Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): T.B (isikukood xxx, elukoht xxxx)

: Politseija Piirivalveameti Ida Kohtuväline menetleja prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 05.02.2015, Rakvere kohtumaja

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta T.B (T.B) kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 02.09.2014 otsus väärteoasjas nr: 2590,14,002321, millega määrati T.B-le (T.B) liiklusseaduse § 227 lg

2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg

5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, muutmata.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD. 1.Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Reimo Nõmme koostas menetlusalusele isikule T.B-le 06.08.2014 1360314- väärteoprotokolli nr AB 2321 selle kohta, et T.B 06.08.2014 kell 11.42 xxxx mnt 5 kilomeetril, liikudes xxxx . suunas kiirusega 131 km/h +/- , juhtis mootorsõidukit

5 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on

90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker DSR2X nr DP019599, tagumise antenniga nr KR 020051, taatlustunnistuse nr TTRSS-

13/00182. Juh Sellega rikkus menetlusalune isik ile kiirusemõõtja näit tutvustatud. liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Menetlusalune isik T.B esitas 06.08.2014 väärteopro õib tokollile seletuskirja, mida v arvestada vastulausena sõnul 06.08.2014 kell 11.30, liikudes sõidukiga xxxx, reg . T.B

märk randa puhkama, ei olnud tegemist tahtliku kiiruse ületamisega. xxxx xxxx teel xxxx Tavaliselt sõidab ta ja sõitis ka 06.08.2014, kasutades püsikiiruse hoidjat, mis on kõige kindlam viis vältida kiiruse ületamist. Tema poolt nimetatud kiiruse ületamine oli tingitud kaasliiklejatest. Pidurdades püsikiirusehoidjaga sõidukiiruselt 95 km/h 85-le km/h ja olles mõnda aega nimetatud kiirusega liikunud, otsustas ta sooritada möödasõidu manöövri.

Möödasõidu rada oli vaba, kuid tagasi reastuda oli võimatu, sest viis sõidukit olid ilma igasuguse pikivaheta. Reastuda oli võimalik alles kuuenda sõiduki järgi. Mõne aja pärast selgus, et tegemist oli patrullsõidukiga. T.B möönis, et jah, loomulikult oleks võinud ta liikuda ka 85 km/h. T.B soovib juhtida patrullpolitseinike tähelepanu autojuhtidele, kes kardavad, temale teadmata põhjusel politsei sõidukeid. Ta leiab, et ei tohiks takistada liiklust ja koguneda kolonni patrullsõiduki järgi. Kui patrullsõiduk liigub + 87 km/h, siis ta arvab, et võib - sooritada möödasõidu manöövri ja kui seda teha, liikudes pisut üle 90 km/h (näiteks 93 km/h), ei peaks see ju olema kaasliiklejate ohtu seadmine. Juhul, kui patrull märkab, et tema taha on tekkinud kolonn, tuleks tegelikult karistada neid juhte, kes ei tea, et tuleb hoida pikivahet. Ta sõidab aastas vähemalt 60 000 km ja teab, kui oluline on pikivahe hoidmine. T.B sõnul on ta süüdi, et ületas kiirust. Samas tunneb ta, et süü ei ole tingitud ainult temast. Sõiduki juhtimine on talle vajalik nii tööalaselt kui ka õpingutega xxxx.

2. Politsei- Rakvere politseijaoskonna ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 02.09.2014 otsusega väärteoasjas nr

: 2590,14,002321 määrati menetlusalusele isikule T.B-le liiklusseaduse §

227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 .o 200 eurot trahviühiku ulatuses, s ja liiklusseaduse §

227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena

1 kuuks. Otsuse kohaselt pani võeti ära juhtimisõigus menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Menetlusalune isik esitas vastulause, milles tunnistab kiiruse ületamist, tunnistab süüd osaliselt. Isik vajab juhtimisõigust nii tööalaselt kui ka seoses õpingutega. Vastulauses esitatut ei arvestata. Kohtuvälin on toime pannud temale inkrimineeritud e menetleja oli seisukohal, et T.B väärteo ja protokoll on koostatud õi ti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat e

taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kiiruse ületamine on raske liiklusalane süütegu. Sellega seab isik ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervise. Mida suurem on sõiduki kiirus, seda raskem on isikul reageerida ohu olukordades. Isik ületas kiirust teadlikult. See, et isik tegi möödasõitu, ei vabanda tema tegu. Tegemist on suure kiiruse ületamisega ja sõiduk liikus väga suurel kiirusel, kus reageerimine ohule on raske. Menetlusalune isik sõitis mööda korraga kuuest sõidukist, mis juba iseenesest suurendab ohu olukorra tekkimise tõenäosust. Liiklusreeglid on selleks, et neid järgida. Oma käitumist ei saa vabandada asjaoluga, et teised liiklejad kogunesid kolonni ja ei hoidnud piisavat pikivahet. Iga rikkumine saab alguse isikust endast. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Politsei sõiduk sõitis lubatud kiirusega. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalu , s ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Menetlusalune isik ületas teadlikult ja tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust, ta omab kahte kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest, nende eest määratud rahatrahvid ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekale käitumisele. Kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristust. 3.

014 kaebuse menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule 21.09.2

T.B, kes ei nõustu tema suhtes koos kohtul selle tatud väärteootsusega ning palub tühistada. Väärteoprotokollis etteheidetud tegu ei vasta liiklusseaduses, karistusseadustikus ega ka üheski teises seaduses kirjeldatud vää seisule, mistõttu palub rteokoos menetlusalune isik kohtul esmalt tema suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega lõpetada. Kui kohus leiab, et ta on siiski toime pannud väärteo tunnustele vastava teo, siis palub ta kaebuses toodud asjaoludest tulenevalt muuta otsust karistuse mõistmise osas ning mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalusel isikul, olles möödasõidul mitmest liikuvast sõidukist, ei olnud võimalik ohutult enda sõiduritta tagasi pöörduda, sest kõige ees sõitva politseisõiduki taha oli kogunenud niivõrd tihe kolonn, et kivahet keegi ei hoidnud. Sellises olukorras ei olnud mõistlikku pi möödasõidu

turvalise läbiviimise huvides tal enam muud võimalust, kui kiirust ületades jõuda sellisesse vahesse, kuhu ta ka ära mahtus. Kui ta ei oleks kiirust ületanud, oleks suure tõenäosusega vastu tulnud sõidukiga kokkupõrge. Seega oli toimunud antud juhul tegemist olukorraga, kus ta oli sunnitud kiirust ületama, et vältida veelgi kahjulikumat tagajärge.

Sunnitud ei olnud ta selleks aga mitte enda valearvestuse, vaid selle tõttu, et eessõitnud sõidukid ei hoidnud minimaalsetki pikivahet. Subjektiivsel tasandil saabki seetõttu tema tegevuses rääkida äärmisel juhul üksnes hooletusest

ise ei olnud

möödasõidu alustamisel ning kiiruse ületamine seetõttu õigusvastane. Teo koosseisupärasust ei ole võimalik tuvastada. oosseisupärase Menetlusalune isik leiab, et k tahtluse tuvastamine eeldab

käesoleval juhul väärteoprotokolli piiridest väljumist.

Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokolli piirid – est asutud on

seisukohale, et ta pani teo toime tahtlikult, kuigi eelnevalt pole tema teo subjektiivse külje iseloomustamiseks kirjeldatud

mitte ühtegi faktilist asjaolu. Selliselt on kohtuväline menetleja rikkunud -st 87 tulenevat VTMS § väärteoasja arutamise piire ja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuivõrd see on kaasa toonud ebaseadusliku kohtuvälise menetleja otsuse. Alles kohtuvälise menetleja otsuses süüdistati teda liiklusreeglite tahtlikus rikkumises, mida väärteoprotokollis talle aga ette ei heidetud.

Riigikohtu kestev praktika on seisukohal, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet täidab väärteoprotokoll juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, - millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Tulenevalt KarS § 15 lg on väärteona karist -st 3 atav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Tahtlusena on vaadeldav olukord, kus isik peab võimalikuks, et realiseerib süüteokoosseisule vastava asjaolu ning suhtub sellesse vähemalt ükskõikselt (KarS § 16 lg 4) väärteo

. Seega on

eest vastutuse jaatamiseks vajalik tuvastada, et isik pidas vähemalt võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu realiseerimist. Vajalik on tuvastada, et ta pidas vähemalt võimalikuks, et ületab kiirust. Kuna aga väärtegude uurimiseks on ette nähtud kindel menetluskord ning VTMS § 87 kohaselt on menetleja seotud väärteoprotokolli teokirjelduse piiridega, tuleb vastata küsimusele, kas väärteoprotokolli teokirjelduses on või ei ole kirjeldatud, kas ta pidas või ei pidanud kiiruse ületamist võimalikuks. Käesoleval juhul seisukohta, kas menetleja arvates ta pidas või ei pidanud kiiruse ületamist võimalikuks, samuti kas

tema tegu oli toime ta kiitis selle sisimas heaks, väärteoprotokollist ei nähtu. Kui väita, et pandud ettevaatamatusest, tulnuks väärteoprotokollis ära näidata, kuidas olek s isik pidanud

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida

hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks menetlusaluse isiku asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik (viide Riigikohtu lahenditele 3-1-1-90-06 p 31, 3-1-1-83-08 ja 3-1-1-71-09). Et objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist oleks võimalik tuvastada, peab ka see tulenevalt V™S

§ kajastatud väärteoprotokolli teokirjelduse -st 87 olema s. Tegemist on vastutuse eelduseks oleva asjaoluga. Menetlusalune isik on seisukohal, et väärteoprotokolli teokirjelduses on kirjeldatud sellist tegu, mis ei ole karistatav, kuivõrd puudub subjektiivsete asjaolude kirjeldus. Seetõttu on ta seisukohal, et tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et tema

-s 87 teo subjektiivset külge on sõltumata VTMS § sätestatust võimalik tuvastada ning leitaks siiski e, et ta on teo toime pannud tahtlikult, on ta siiski seisukohal, et tema tegu ei olnud õigusvastane. ületamise tingis Kiiruse antud juhul see,

et tiheda kolonni tõttu ei saanud kiirust ületamata turvaliselt tagasi reastuda enda ritta.

ta Ebapiisava (olematu) pikivahe esinemine selgus alles siis, kui oli erinevate sõidukite vahel ta

juba möödasõidul. Õiguskäibes tegutsevad isikud võivad siiski eeldada, et teised liiklejad üldiselt liikluseeskirja järgivad. sõiduritta tagasi

Piisava pikivahe korral oleks saanud enda ta

suunduda enne vastutuleva sõiduki ilmumist vaatevälja. Seetõttu oli ta lõpuks sunnitud kiirendama, et vältida

– liiklusõnne tunduvalt suuremat ohtu tuse toimumist. Pidurdamine ja möödasõidu katkestamine ei oleks antud situatsioonis olnud kindlalt ohutuim viis, sest selleks hetkeks oli ta juba umbes möödunud kolmest sõidukist, kui tema jaoks sai selgeks, et nüüd tuleb õnnetuse kindlaks vältimiseks kiirendada ja mööduda veel ühest, kuid ta ei teadnud, kui palju kulub aega tagasi oma sõiduritta pöördumiseks möödasõidu katkestamise korral. See ei tundunud talle piisavalt ohutu, võrreldes lühiajalise kiirendamisega, mis lubanuks eessõitva auto ette ja politseisõiduki taha turvaliselt ära mahtuda. Kui leiaks tõendamist, et möödasõidu katkestamine olnuks antud juhul ohutum, oli tegemist eksimusega õigusvastasust välistavas asjaolus KarS § 31 lg 1 tähenduses KarS § 31 lg 1 teise

.

lause kohaselt vastutaks ta sel juhul ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.

Ettevaatamatusega saab olla aga tegemist üksnes juhul, kui esineb samas ka mingisugune objektiivne hoolsuskohustus, mida on rikutud. Rikutud objektiivseks hoolsuskohustuseks ei saanud olla möödasõidu alustamisel veendumine, et eessõitvate sõidukite vahel on piisav pikivahe, sest sellise kohustuse täitmine oli antud liiklussituatsioonis võimatu. Ka politsei ei märganud sõidukite vahel liiga väikest pikivahet (eelduslikult oleks liikluseeskirja rikkumisele tähelepanu juhitud), mistõttu ei saa selle märkamata jätmist ette heita ka talle.

Objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist väärteoprotokollis talle ette heidetud ei ole.

Käesoleval juhul toimus kiiruse ületamine selleks, et tõrjuda vahetult eesseisvat ohtu, mis seisnes võimalikus liiklusõnnetuses. Riigikohus on lahendis 3

13 märkinud, et -1-1-122-

lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Olukorras, kus õigusnormi on rikutud ohtliku olukorra leevendamise eesmärgil, ei ole õiglane isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega just sellel põhjusel, et ta oleks liikluses ohtlik. Tartu

Ringkonnakohus on enda 7. veebruari 2014.a kohtuotsuses 1-13-9797 märkinud, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada muuhulgas ka seda, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga. Antud juhul ei väljendunud kiiruse ületamises mitte tema harjumus kiirust ületada, vaid tegemist oli tõesti üksnes juhusega. Juhuslikkust näitab ennekõike see, et oleks sõidukitevaheline pikivahe olnud nõuetekohane, poleks ta kiirust ületanud. Tema süü suurust vähendab kahtlemata ka asjaolu, et teiste sõidukite juhid ei hoidnud piisavat pikivahet, et tal oleks olnud võimalik nende vahele end ära mahutada. Ka suunatule sisselülitamine ei mõjutanud neid isikuid suuremat pikivahet pidama. Seetõttu oligi ta sunnitud enda ja teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks kiirust ületama. Menetlusalune isik on seisukohal, et tema teo asjaolud on niivõrd erandlikud, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine väljub süüst tulenevatest piiridest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja keskendunud üksnes eripreventsioonile. Käesoleval juhul kohaldatud rahatrahv on suurem, kui talle varem määratud trahvid, mistõttu puudub alus arvata, et ta ka üksnes rahatrahv 50 trahviühikut ei suudaks teda mõjutada uute väärtegude toimepanemisest hoiduma. Kõik tema senised trahvid on tasutud. Ka selline karistus vastab tema süü suurusele.

4. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond märgib oma vastuskirjas 09.10.2014 menetlusaluse isiku T.B kaebusele, et menetlusalune isik pani väärteo toime teadlikult. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusa

karistatav nii luse isiku käitumises tahtluse. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega. § KarS

16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohtuväline menetleja vastulauses toodut ei arvestanud, kuna menetlusalune isik paneb järjepidev sõidukiiruse ületamise näol. alt toime liiklusalaseid rikkumisi ja seda suurima Ainuüksi sel aastal on teda juba karistatud selle eest kahel korral. Määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid uute väärtegude toimepanemisega näitab menetlusalune isik, et seaduskuulekusele suunavat mõju rahat Sellise käitumisega näitab menetlusalune rahvid temale avaldanud ei ole.

isik oma hoolimatut ja kaasliiklejatest mittehoolivat suhtumist ja, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima sõiduki sõidukiirust ja liiklusmärke, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ning tema suhtes tuleb karistusena kohaldada seadust tema täies ranguses. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Vigastatutega ja hukkunutega lõppenud liiklusõnnetuste peamiseks põhjuseks on suurima sõidukiiruse ületamine.

Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise isiku karistamisel lähtuda karistuse alammäärast, annaks see ühiskonnale vale signaali. Karmid karistused on kiiruse ületamise eest pandud teadlikult, hoidmaks ära võimalike liiklusõnnetuste tekkimise, mille suurimaks põhjuseks ongi lubatud sõidukiiruse ületamine. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis või istada või kahjustada inimesi ja nende vara. Iga b tak

inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks.

Kui menetlusalusele isikule mõista karistus lähtudes sanktsiooni alampiirist, ei avaldaks karistus eeldatavalt seaduskuule Isik peab

kale käitumisele suunavat mõju. talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel järgit kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve i

kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel protokollil märgitud kiirusega, suurendas menetlusalune isik võimaliku ohu tekkimise riski veelgi. Piirkiirusest kinni pidamine on liiklusohutuses määrava tähtsusega, ent paraku on see üks kõige sagedamini eiratud liiklusreegleid. Juhid alahindavad asjaolu, et suurem kiirus vähendab tunduvalt ohule reageerimiseks jäävat aega ning suuremal kiirusel toimunud kokkupõrge toob kaasa endaga tõsisemad kehavigastused. Karistuse määramisel peab arvestama, et tegu on ühiskonnas pideva umisega ja karistuse eesmärgiks on menetlusaluse isiku lt asetleidva rikk suunamine seaduskuulekale käitumisele. Karistus on proportsionaalne isiku süüga. Karistuse määramisel sai määravaks toimepandud tegu. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtu seadmist. Me kõik peaksime mõistma, et liikluses on oluline liikleja sisemist väärikust näitav viisakus. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõiduki juhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust.

Menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Vastulauses esitatu eti jä arvestamata, kuna vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine ja rahatrahv on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime KarS § 18 lg 3 kohaselt hooletusest, kuid oleks tähele ud teo tagajärgi ette nägema, st paneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidan isik et ei tegutsenud konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Liiklusseaduse § 51 lg 3 kohaselt peab juht enne möödasõidu manöövri alustamist veenduma, et 1) ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu, 2) samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks, 3) möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, 4) sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba, 5) sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga,

6) tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1- -07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavas ning kogukonna usaldus ja rahulolu, et süütegudele reageeritakse õigeaegselt. Politsei eesmärk ei ole otsida rikkujaid, vaid neid korrale kutsuda ning vajadusel karistada.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust

- välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud -

alustel. Seega, tuginedes eeltoodule, palub k kaebus ohtuväline menetleja jätta T.B rahuldamata j

a otsus väärteoasjas nr: 2590,14,002321 muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED.

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt või - b

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses, nõustunud seega ses. kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetlu

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 sätestab kaebuse lahendamisel küsimused.

kohtu poolt otsustatavad

Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. 7. -7 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Käesolevas asjas on tõenditeks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, samuti kiirusm kasutamise protokoll. õõturi KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokooseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Esmalt tuleb kohtul hinnata, kas leidis aset tegu, milles men takse ning etlusalust isikut süüdista kas selle teo pani toime menetlusalune isik.

Tunnistaja Elerin Vunder ekuulamise protokollist (tl 13

olles 06.08.2014 i ül ) nähtub, et patrullteenistuses koos patrullpolitseiniku Reimo Nõmme ja koosseisuvälise politseiametniku Svea Pohlaga teostasid nad alvet xxxx maanteel, liiklusjärelev mõõtes sõiduautode sõidukiirust liikumise pealt. Nad liikusid patrullautoga 5-ndal kilomeetril suunaga xxxx poole. Kell 11.42 fikseeris R. Nõmme tagant läheneva sõiduauto kiiruseks 131 km/h. Tagant lähenev sõiduauto oli tumedat värvi ning soori as teisest liikuvast sõiduautost möödasõitu antud teelõigu 5 t -ndal kilomeetril. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Nad andsid sõiduautole siniseto peatus 6-ndal kilomeetril. punase märgutulega peatumismärguande, sõiduau Sõiduautoks osutus xxxx g nr xxxx, mida juhtis T.B. re

Menetlusaluse isiku T.B ülekuulamise protokollist (tl 14) nähtub, et ta juhtis

06.08.2014 kell 11.30 xxxx reg nr xxxx xxxx poole liikudes. Ta tegi autode kolonnist möödasõitu, ületades kiirust, kuna ükski sõiduk 5-st ei hoidnud piisavat pikivahet. Tema sõidukiirus enne möödasõidu alustamist oli püsikiirusega 95 km/h. Ta ei kiirustanud kuhugi, oli teel xxxx randa. Tema ees liikuv kaubik liikus kindlasti alla 90 km/h, kuna ta pidi pidurdama ja liikus edasi 80-85 km/h lubas ehk

kuni nähtavus vastassuunas võimaldas möödasõitu.

Kiirusmõõturi ) nähtub, et Ida prefektuuri korrakaitsebüroo kasutamise protokollist (tl 16 Rakvere politseijaoskonna patrullpol

itseinik Reimo Nõmme teostas riikliku järelevalve korras

T.B poolt juhitud mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx xxxx liikumiskiiruse

mõõtmist 06.08.2014.a kell 11.42 xxxx mnt 5. km-l suunaga xxxx poole, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit

Stalker DSR 2X nr DP019599, antennid KC 064126 ja KR 020051, m tevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-13/00182 (seadme testid 06.08.2014.a kell õõ 08.00, töökorras) Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 90 km/h. Mõõtmise tehiolude .

kirjeldus: asulaväline tee, hea nähtavus, valgeaeg, sademeteta, kuiv, kattega tee. Sõiduridade arv 2, kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht: liikus 1. sõidurajal. Kiirusemõõturi paigaldus mõõtmise ajal: Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: samas statsionaarselt. suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist, kiirema objekti jälgimine, 87 km/h mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel. Mootorsõiduk liikus: 2. sõidurajal, vastassuunalisel, lähenes, mitu sõidukit, sooritas möödasõitu. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem Kiiruse mõõtmise

131 km/h. laiendmääramatus +/ Lõplik mõõtetulemus 126 km/h Juhile näidat

- 5 km/h. . i seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Kiirusmõõturi kasutamise protokollile on muuhulgas allkirja andnud T.B, märkused on puudunud. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, poolt suurima lubatud et tõendatud on menetlusaluse isiku sõidukiiruse 90 km/h ületamine mitte vähem kui 36 km/h.

8. ka ettevaatamatu tegu. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui Menetlusalune isik on kaebuses leidnud, et kuivõrd väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud teo subjektiivset külge, on otsuse tegemisel kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokolli piiridest, kui asus seisukohale, et tegu pandi toime tahtlikult. Kohus leiab, et kuna väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, siis asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis konkreetselt subjektiivse koosseisu vormi nimetanud, ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses tooduga, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Tõendite kogumi pinnalt on võimalik asuda seisukohale, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusalune isik T.B on tunnistanud seda, et ta tegi autode kolonnist oma ütlustes

möödasõitu, ületades kiirust, kuna ükski sõiduk 5-st ei hoidnud piisavat pikivahet. Tema sõidukiirus enne möödasõidu alustamist oli püsikiirusehoidjaga 95 km/h. Tema ees liikuv kaubik liikus kindlasti alla 90 km/h, kuna ta pidi pidurdama ja liikus edasi 80-85 km/h kuni nähtavus vastassuunas lubas ehk võimaldas möödasõitu. Eeltoodust järeldub see, et menetlusalune isik pidi juba tema ees liikunud viiest sõidukist möödasõitu alustades arvestama sellega, et mistahes liiklussituatsiooni muutudes tuleb tal möödasõit katkestada või kiirust ületades möödasõit lõpetada. Kui arvestada seda, et tema ees sõitvad sõidukid liikusid kiirusega alla 90 km/h, pidi menetlusalune isik aru saama, et jõudmaks ohutult mööda sõita kõigist viiest sõidukist, on vajalik sõidukiirust suurendada oluliselt üle lubatu. Menetlusalune isik ei saanud eeldada teiste sõidukijuhtide õiguspärast käitumist, kuna ta ka ise ületas möödasõitu tehes lubatud sõidukiirust. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik ise oma käitumisega asetas ennast sellisesse , s.o liik olukorda, kus ta pidi eesseisva võimaliku ohu lusõnnetuse vältimiseks rikkumise toime panema. Menetlusaluse asjaolu, et teised tema ees isiku käitumist ei õigusta

liikunud sõidukid olid kogunenud politsei patrullsõiduki järel, mis liikus kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kiirusega 87 km/h, kolonni ega hoidnud piisavat pikivahet. Lisaks sellele märgib kohus, et möödasõidu tegemine viiest sõidukist juba iseenesest suurendab liikluses ohu olukorra tekkimise tõenäosust alust rääkida . Kohtu hinnangul ei ole antud juhul hädaseisundist ega eksimusest õigusvastasust välistavas asjaolus. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei -

kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. Tõendamist leidis, et -

liiklusseaduse § 227 lg s 2 sätes väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt, sest õigusvastasus - tatud ei ole millegagi välistatud, toime pannud menetlusalune isik T.B.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja.

Kari

stuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja on liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määranud T.B-le põhikaristuseks rahatrahvi

50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik leid

is, et kiiruse ületamine liiklusõnnetuse vältimiseks vähendab tema süü suurust oluliselt ja seetõttu polnud tema suhtes põhjendatud lisaks põhikaristusele veel lisakaristuse kohaldamine.

Menetlusalusele isikule määratud karistuse osas märgib järgmist. K lisa kohus aristusregistri

väljavõttest nähtuvalt on men l 2 kehtivat väärteokaristust. Mõlemal (tl 27) etlusalusel isiku

korral määrati talle karistuseks rahatrahv liiklusseaduse -s 2 § 227 lg sätestatud väärteo toimepanemise eest.

Määratud rahatrahvid on menetlusalune isik tasunud. Antud juhul on menetlusalune i

sik pannud taas toime väärteo liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Eeltoodust tuleneb, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast vajalikke järeldusi ning jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Antud juhul on tegemist tahtliku rikkumisega, mida juht saanuks ära hoida. Väärtegude eest määratud rahatrahvid ei ole olnud piisavad meetmed mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi väärtegusid analoogseid mitte toime panema. Seetõttu on vajalik lisakaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks, s.o

ettenähtud sanktsiooni alammääras, on arvestades süü suurust ja isiku eelnevat karistatust õigustatud. ääramisel tuleb eelkõige arvesse võtta rikkumise üldist Karistuse m

ohtlikkust. Kohus leiab, et isiku elukorralduse mõjutamine läbi juhtimisõiguse äravõtmise on vajalik, kuna rahatrahvide

määramine ei ole isikut õiguskuulekalt käituma pannud. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik pidi juba rikkumise toimepanemise hetkel arvestama asjaoluga, et lubatud sõidukiiruse ületamisega võib kaasneda juhtimisõiguse äravõtmine, mis mõjutab oluliselt tema elukorraldust, sh tööl ning koolis käimist. Nimetatud asjaolu pidanuks sundima isikut hoiduma liiklusreeglite rikkumisest, eriti arvestades asjaolu, et isikut oli varasemalt samalaadse rikkumiste eest karistatud. te

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, § - -dest 133-135 jätab kohus Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 02.09.2014 otsus väärteoasjas nr e : 2590,14,002321 muutmata ja T.B kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik