3-14-52630/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52630

Haldusasi

OÜ Ostecon kaebus 5. augusti 2014. a maksuotsuse nr 12.2-

3/21306-11 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Ostecon, volitatud esindaja Martin Huberg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel

Uibo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest (hiljemalt 9. märtsil 2015).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) otsustas 05.08.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21306-11

1) suurendada Ostecon OÜ 2013. a detsembri käibedeklaratsioonil täpsustuste real (KMD rida

10) tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 1114,09 eurot; 2) suurendada Ostecon OÜ 2014. a

veebruari käibedeklaratsioonil täpsustuste real (KMD rida 10) tasumisele kuuluvat

käibemaksu kokku 751,75 eurot; 3) suurendada Ostecon OÜ 2013. a jaanuari kuni 2014. a

veebruari käibedeklaratsioonidel (KMD rida 8) maksuvaba käivet kokku 2800 eurot; 4)

määrata Ostecon OÜ-le 2013. a detsembri ja 2014. a veebruari eest tasumisele kuuluvat

käibemaksu kokku 1865,84 eurot; 5) määrata Ostecon OÜ-le maksustamisperioodidel 2013. a

juuli kuni 2014. a jaanuar tasumisele kuuluvat erisoodustuste tulumaksu kokku 1103,62 eurot

(TSD lisa 4); 6) määrata Ostecon OÜ-le maksustamisperioodidel 2013. a juuli kuni 2014. a

jaanuar tasumisele kuuluvat erisoodustuste sotsiaalmaksu kokku 1734,25 eurot (TSD lisa 4).

Maksuotsus puudutas Tallinnas Juurdeveo tn 19-18 ja Juurdeveo tn 19-32 asuvate

korteriomandite ning nende korteriomanditega seotud kaupade soetamise maksustamist.

Juurdeveo tn 19-18 korteriomandi maksustamisega seonduvalt tuvastas MTA, et Ostecon OÜ

soetas 2012. a aprillis põhivarana korteriomandi, mille juurde kuulub ka väliparkimiskoht

V14. 27.04.2012 sõlmitud asjaõiguslepingu kohaselt oli korteriomandi hind 55 000 eurot (sh

käibemaks 9166,67 eurot). Korter 18 on alates 01.01.2013 välja üüritud eluruumina

üürisumma eest 200 eurot kuus. Ostecon OÜ ei ole 2013. a jaanuari kuni detsembri

käibedeklaratsioonidel

deklareerinud

igakuiselt

maksuvaba

käivet

eurot.

Väliparkimiskohta kasutab Ostecon OÜ ise. Maksuhaldur leidis loetletud asjaoludele

tuginedes, et Juurdeveo tn 19-18 kinnisasi soetati maksustatava käibe tarbeks, kuid kinnisasja

2(5)

osaks oleva eluruumi esialgne kasutusotstarve on muutunud ja eluruumi maksustamisel tuleb

lähtuda käibemaksuseaduse (KMS) § 32 lg-test 4 ja 41, st kaebaja peab 10 aasta jooksul iga

kalendriaasta lõpus korrigeerima korteri soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu 1/10

ulatuses lähtuvalt korteri tegelikust kasutusest. Väliparklakoha ostmisel mahaarvatud

käibemaks on seotud maksustatava käibega ja parklakohaga seoses oli tasutud käibemaksu

mahaarvamine 2012. a aprillis KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 alusel põhjendatud.

Maksuhaldur määras parkimiskoha maksumuseks selle soetamise ajal 5000 eurot koos

käibemaksuga, tuginedes Eestis tegutsevate suuremate kinnisvarabüroode arvamustele.

2. OÜ Ostecon esitas 05.08.2014 maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille

MTA rahuldas 01.10.2014 vaideotsusega nr 6-1/2359 osaliselt. Maksuhaldur tunnistas

maksuotsuse kehtetuks osas, mis puudutab Juurdeveo tn 19-32 korteriomandi maksustamist.

Muus osas jäi maksuotsus muutmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. OÜ Ostecon esitas kaebuse, milles palus kohtul tühistada 05.08.2014 maksuotsus ka

ülejäänud osas (st Juurdeveo tn 19-18 korteriomandi ja selle juurde kuuluva väliparkimiskoha

V14 maksustamisega seonduvalt).

Kaebaja leiab, et MTA on jaganud kinnisasja maksumuse meelevaldselt kaheks ja nõudnud

selle alusel sisendkäibemaksu korrigeerimist. Esiteks ei ole asjakohane parkimiskoha hinda

määrata kinnisvarabüroo üldise selle piirkonna objektide hinnangu alusel, vaid hinnata tuleks

konkreetset objekti. Teiseks on tegemist ühe kinnisasjaga, mida kasutatakse samaaegselt nii

maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. Seega ei ole õige käibemaksu eristada mitte hinna

järgi, eraldades parkimiskoha maksumuse koos käibemaksuga ülejäänud kinnisasja

maksumusest, vaid vaadelda tuleb kasutuse maksustamist ning teha sellele vastavad

korrektuurid vastavalt KMS § 32 lg-tele 4 ja 41. Kui seejuures tekib töötajate või juhatuse

liikmete isiklik kasutus, siis tekib omatarbe maksustamise küsimus. See on analoogne KMS §

29 lg-s 4 sätestatud põhimõttega, mille puhul esiteks määratakse, kas kaupa kasutatakse

täielikult või osaliselt ettevõtluses ja kui kasutatakse täielikult ettevõtluses, siis on igasugune

erakasutus maksustatav omatarbena. Maksuotsuses ega vaideotsuses ei ole seda asjaolu üldse

analüüsitud.

Nagu maksuhaldur tuvastas, kasutatakse parkimiskohta üksnes ettevõtluses. Seega saab

võimaliku omatarbe (kui selline käive tekiks) korral pigem otsida parkimiskohtade

üürihindasid, et võrrelda selle käibe osakaalu üürituluga ja see võiks olla segameetodi (KMS

§ 33 lg 3) kasutamisel indikaatoriks, millest lähtuvalt mahaarvamiste prognoose määrata.

Kaebaja ei kasuta aga KMS § 32 rakendamisel segameetodit, vaid proportsionaalselt meetodit

KMS § 33 mõistes. See tähendab muu hulgas, et ei saa vaadelda ainult üüritulu ja konkreetset

korterit, vaid jälgima peab maksukohustuslase kogukäibeid. KMS § 33 sätestab

sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodi ning kinnisvara ja muu põhivara osas

erandeid ei ole sätestatud, v.a korrigeerimise perioodi pikkuse osas.

4. MTA palub jätta kaebus rahuldamata.

Parkimiskoha maksumuse teadasaamiseks pöördus maksuhaldur suuremate Eestis tegutsevate

kinnisvarabüroode poole. Kuna korteriomandi müüjat enam ei eksisteeri, müügilepingus

parkimiskoha hinda märgitud ei ole, ostja ei oska parkimiskoha hinda öelda ja korteriühistul

puudub teave parkimiskoha hinna kohta, tuleb kasutada maksustamiseks vajalike andmete

saamiseks muid võimalusi. Maksuhaldur on parkimiskoha hinna arvestamisel arvesse võtnud

kaebaja jaoks soodsaima hinna ehk 5000 eurot, millest käibemaks moodustab 833,34 eurot,

mille mahaarvamine sisendkäibemaksuna oli põhjendatud.

3(5)

Kaebaja viide maksuhalduri meelevaldsusele kinnisasja maksumuse kaheks jagamisel on

põhjendamatu. Kaebaja ise on kinnisasja kaheks jaganud, kasutades parkimiskohta ettevõtluse

tarbeks ja üürides korteri välja ilma selle juurde soetatud parkimiskohata. Kaebaja viited

parkimiskoha omatarbele ja sellest tulenevale võimalikule maksustamise viisile on

asjakohatud ning oletuslikud. Kaebaja viitab võimalikule tulevikus tekkida võivale

omatarbele, mis ei oma vaidlustatud maksuotsuse seisukohast tähtsust, kuna antud menetluse

käigus on OÜ Ostecon juhatuse liige andnud seletused, mille kohaselt kasutatakse

parkimiskohta algusest peale ettevõtluse eesmärgil. OÜ Ostecon väide, nagu kasutaks ta KMS

§ 32 rakendamisel proportsionaalset meetodit, ei vasta tõele. Kaebaja ei kasuta

sisendkäibemaksu mahaarvamisel ei proportsionaalse mahaarvamise meetodit ega ka

otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit (mõlemad meetodid sätestab

KMS § 33). Kaebaja on kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu maha arvanud kogu

ulatuses.

Kinnisasja või muu põhivara soetamisel tasutud ning mahaarvatud sisendkäibemaksu

korrigeerimise põhimõtted sätestab KMS § 32 lg 4-6. Nii kinnisasja kui ka muu põhivara

puhul on kehtestatud nn sisendkäibemaksu ümberarvestuse periood, mis kinnisasja puhul on

10 aastat ja muu põhivara puhul 5 aastat. Sisendkäibemaksu ümberarvestuse periood

tähendab, et vastava perioodi jooksul alates kauba soetamisest jälgitakse kauba kasutamist

maksustatava käibe tarbeks ning juhul, kui kaupa kasutatakse osaliselt (või täielikult)

maksuvaba käibe või mitteettevõtluse tarbeks, on maksukohustuslane kohustatud osa

soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksust tagasi maksma. Seega tuleb iga kinnisasja

vaadata eraldiseisvana ning iga kinnisasja puhul tuleb alates selle soetamisest jälgida, kas

kinnisasja kasutatakse maksustatava käibe tarbeks või maksuvaba käibe tarbeks. Selleks, et

tagada soetamisel mahaarvatud käibemaksu õige arvestus, tulebki maksumaksjal iga

kinnisvara kohta pidada eraldi arvestust ning vastavalt kinnisvara kasutusotstarbele seda

korrigeerida.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Pooled ei vaidle järgmiste maksuotsuses tuvastatud asjaolude üle: 1) kaebaja soetas

2012. a aprillis Ektornet Residential Estonia OÜ-lt 55 000 euro eest korteriomandi Juurdeveo

tn 19-18, mille juurde kuulus ka väliparkimiskoht V14; 2) nimetatud kinnisasi on käsitatav

kaebaja põhivarana; 3) kaebaja deklareeris 2012. a aprilli käibedeklaratsioonil kinnisasja

soetamisel tasutud käibemaksu kokku 9166,67 eurot vastavalt müüja poolt 10.04.2012 ja

23.04.2012 esitatud arvetele; 4) kaebaja soetas kinnisasja maksustatava käibe tarbeks; 5)

alates 01.01.2013 on kinnisasja reaalosaks olev eluruum tähtajatult üürile antud ja üürnik

tasub kaebaja pangaarvele eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüri 200 eurot ning

korteriühistu pangaarvele kõrvalkulude eest vastavalt korteriühistu esitatud arvetele, st alates

01.01.2013 on eluruum kasutusel maksuvaba käibe tarbeks vastavalt KMS § 16 lg 2 p-le 2; 6)

väliparklakohta on kaebaja ise kasutanud 20% maksustatava käibe tarbeks alates kinnisasja

soetamisest. Vaidlus käib selle üle, kuidas kohaldada sellistel asjaoludel sisendkäibemaksu

osalist mahaarvamist (KMS § 32 ja § 33).

6. Sisendkäibemaks on teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või

teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks (KMS § 29 lg 3 p 1). Sisendkäibemaks arvatakse

arvestatud käibemaksust maha tingimusel, et kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe

tarbeks (KMS § 29 lg 1), seega maksuvaba käibe korral ei saa sisendkäibemaksu maha arvata.

Maksuvaba käive hõlmab ka kinnisasja või selle osa üürile andmist (KMS § 16 lg 2 p 2).

Kaebaja soetas Juurdeveo tn 19-18 kinnisasja 2012. a aprillis maksustatava käibe tarbeks ja

deklareeris müüja esitatud arvete alusel 2012. a käibedeklaratsioonil kogu arvetel näidatud

käibemaksu, kuid alates 01.01.2013 kasutas kinnisasja osaliselt maksuvaba käibe tarbeks

4(5)

(eluruum) ja osaliselt maksustatava käibe tarbeks (parklakoht). Seega on kaebajal KMS § 32

alusel õigus sisendkäibemaksu osalisele mahaarvamisele.

7. Maksuhaldur jagas kinnisasja kaheks vastavalt selle kasutusotstarbele kontrollitaval

perioodil. Maksuhaldur määras parklakoha soetamise aegseks maksumuseks 5000 eurot (sh

käibemaks 833,34 eurot), luges kinnisasja ostmisel mahaarvatud käibemaksu 833,34 euro

ulatuses seotuks maksustatava käibega ning pidas selles osas käibemaksu mahaarvamist 2012.

a aprillis KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 alusel põhjendatuks. Kuna eluruumi esialgne

kasutusotstarve muutus ja kaebaja asus seda kasutama maksuvaba käibe tarbeks, kohaldas

maksuhaldur ülejäänud käibemaksu (8 333,33 euro) osas KMS § 32 lg 4 ja 41 ning korrigeeris

nimetatud käibemaksusummat 2013. a detsembri käibedeklaratsioonis 1/10 osas. Kaebaja on

seisukohal, et Juurdeveo tn 19-18 asuv eluruum ja parklakoht on üks kinnisasi, mida

kasutatakse samaaegselt nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. Seega on vale

eraldada parklakoha maksumus koos käibemaksuga kinnisasja üldisest maksumusest. Õige

oleks vaadelda kasutuse maksustamist ja määrata sisendkäibemaksu mahaarvamine teenuse

või omatarbe kaudu ning teha siis korrektuurid KMS § 32 lg 4-41 alusel. Kaebaja väitel

kasutab ta KMS § 32 rakendamisel KMS §-s 33 sätestatud proportsionaalset meetodit ning §

33 ei näe ette erisusi kinnisasjade puhul, v.a korrigeerimise periood.

8. KMS § 32 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii

maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud

käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja

välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe, mille sisendkäibemaks on KMS § 29 lõike 1

alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtest (edaspidi

maksustatava käibe ja kogu käibe suhe). Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse

ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini. KMS § 33 sätestab sisendkäibemaksu osalise

mahaarvamise

meetodid

(proportsionaalne

ning

otsearvestuse

ja

proportsionaalse

mahaarvamise segameetod) ja maksukohustuslane saab kalendriaasta jooksul oma valikul

kasutada ainult ühte neist meetoditest. KMS § 32 lg-s 1 nimetatud maksustatava käibe ja

kogukäibe suhte arvutamisel tuleb täiendavalt arvestada KMS § 32 lg-tega 2 ja 3.

Seega KMS § 32 lg 1 on sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise üldnorm. KMS §-s 33

sätestatud meetodid täpsustavad, kuidas arvestada KMS § 32 lg-s 1 nimetatud maksustatava

käibe ja kogu käibe suhet.

9. KMS § 32 lg 4 järgi lähtutakse põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja

saadud teenuse sisendkäibemaksu mahaarvamisel põhivara maksustatava käibe tarbeks

kasutamise prognoositavast osatähtsusest. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt

põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse tegelikule maksustatava

käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul.

Sisendkäibemaksu korrigeeritakse ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saadud

teenuste puhul, mis suurendavad põhivara raamatupidamislikku väärtust. KMS § 32 lg 41

järgi on sisendkäibemaksu korrigeerimise periood kinnisasja ja sellega seotud kauba ja

teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse

puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik päevast, millal

põhivara või põhivara tarbeks soetatud kaup või saadud teenus võetakse kasutuses oleva

põhivarana raamatupidamises arvele, kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. KMS § 32 lg 42

sätestab, et sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava

käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal, välja arvatud

KMS § 32 lõikes 5 nimetatud juhul.

Seega KMS § 32 lg 4-42 kehtestavad erireeglid põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba

ja teenuse sisendkäibemaksu osaliseks mahaarvamiseks. Need sätted reguleerivad nii

5(5)

sisendkäibemaksu mahaarvamise perioodi (kinnisasja puhul kümme aastat), nagu kaebaja

õigesti märgib, kui sisuliselt ka sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise metoodikat

(sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja

saadud

teenuse

tegelikule

maksustatava

käibe

tarbeks

kasutamise

osatähtsusele

sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul). Seega ei tule põhivara sisendkäibemaksu

osalisel mahaarvamisel lähtuda KMS §-st 33, vaid hinnata iga kalendriaasta lõpus KMS § 32

lg 4 alusel konkreetse kinnisvaraobjekti tegelikku kasutusotstarvet. Normitehniliselt võiks §

32 ja § 33 olla põhivara sisendkäibemaksu osalise mahaarvamisega seonduvalt küll

loogilisemalt üles ehitatud, kuid sätete eesmärk ja koostoime on kokkuvõttes siiski mõistetav.

Maksukohustuslasele on neist normidest arusaamisel muu hulgas abiks nt maksuhalduri

veebilehel www.emta.ee käibemaksuseaduse kohta antud selgitused.

Kaebaja kasutas kontrollitaval perioodil Juurdeveo tn 19-18 kinnisasja nii maksustatava kui

maksuvaba käibe tarbeks, kusjuures kasutusotstarvet oli võimalik selgelt eristada (parklakoht

ja eluruum) ning sellest lähtuvalt on maksuhaldur sisendkäibemaksu ka korrigeerinud. Kohus

lisab, et kontrollaktist ja maksuotsusest tulenevalt on kaebaja Juurdeveo tn 19-18 kinnisasja

soetamisel tasutud käibemaksu kogu ulatuses sisendkäibemaksuna mahaarvanud ega ole seda

ise hiljem korrigeerinud. Kohtumenetluses ei ole kaebaja seda järeldust ümber lükanud. Seega

jääb arusaamatuks kaebaja väide, et ta on lähtunud sisendkäibemaksu mahaarvamisel KMS §-

s 33 sätestatud proportsionaalsest meetodist. Omatarvet KMS § 2 lg 6 mõttes, st Juurdeveo tn

19-18 kinnisasja kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel ei ole käesolevas asjas

tuvastatud, seetõttu kohus omatarbe võimalikku maksustamist puudutavaid kaebaja väiteid ei

analüüsi.

10. Kaebaja väidab, et parkimiskoha hinna määratlemine kinnisvarabüroode arvamuste

alusel ei ole õige, vaid hindama oleks pidanud konkreetset objekti.

KMS § 32 lg-st 4 ei tulene, et sisendkäibemaksu osaliselt mahaarvamisel tuleb tingimata

tellida konkreetse kinnisvaraobjekti hindamise akt. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsuses

ja vaideotsuses nimetatud asjaolusid, mille kohaselt korteriomandi müüjat enam ei

eksisteerinud, müügilepingus ei olnud parkimiskoha hinda eraldi märgitud, kaebaja ise ei

osanud parkimiskoha hinda öelda ja korteriühistul puudus samuti parkimiskoha hinna osas

igasuguse teave. Maksuhaldur on kinnisvarabüroode antud hinnangutele tuginedes lähtunud

kõrgeimast hinnast, st kaebajale soodsaimast hinnangust. Kaebaja ei ole tõendanud ega isegi

mitte väitnud, et parkimiskoha hind oli selle soetamise ajal tegelikult teistsugune kui

maksuotsuses märgitud 5000 eurot. Seega ei too konkreetse objekti hindamata jätmine

praeguses asjas kaasa maksuotsuse tühistamist.

11. Kaebaja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid maksuotsuse punktile 1.3, mis puudutab

Juurdeveo tn 19-18 kinnisasja tarbeks köögimööbli ja -tehnika soetamisel tasutud

käibemaksu. Arvestades eespool toodud selgitusi nõustub kohus maksuotsuse järeldusega, et

ka selles osas tuleb sisendkäibemaksu korrigeerida KMS § 32 lg 4-42 alusel.

12. Kokkuvõttes leiab kohus, et Juurdeveo tn 19-18 kinnisasja sisendkäibemaksu osaline

mahaarvamine maksuotsuses toodud viisil ei ole õigusvastane ja kaebus tuleb seega jätta

rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit