Legislator Case Law & Legislation
2-14-61806/16 AI generated

2-14-61806/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-14-61806/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-61806, CREDITREFORM EESTI OÜ hagi T L vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu. Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Legislator headnote

AI generated

2-14-61806/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Keywords

AI generated
non-implementation of the offending agreements satisfaction of claim vertical or horizontal agreement withdrawal following settlement revocation of the composition agreement non-renewal of contract
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-14-61806

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada CREDITREFORM EESTI OÜ ja T L kompromiss järgnevalt:

1.1. T L tasub CREDITREFORM EESTI OÜ-le hagis taotletud laenu 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 82 senti, käsitluskulu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti, pool viivisest 29 (kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti, osaliselt kahjuhüvitise 50 (viiskümmend) eurot, pool CREDITREFORM EESTI OÜ tasutud riigilõivust 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 senti ja pool CREDITREFORM EESTI OÜ õigusabikuludest 65 (kuuskümmend viis) eurot, kõik kokku summas 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) ja 27 senti, tasudes märgitud summad CREDITREFORM EESTI OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s hiljemalt 05. märtsiks 2016.

1.2. T L tasub punktis 1 (kohtumääruse p 1.1. – kohtu märkus) märgitud summat igakuiste osamaksetena alates 05. jaanuarist 2015, kandes iga kuu viiendaks kuupäevaks CREDITREFORM EESTI OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot.

1.3. T L poolt punktis 2 (kohtumääruse p 1.2. – kohtu märkus) märgitud maksete tasumisega viivitamisel kohustub T L tasuma CREDITREFORM EESTI OÜ-le viivist seaduses sätestatud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest.

1.4. T L poolt punktis 2 (kohtumääruse p 1.2. – kohtu märkus) märgitud vähemalt kolme osamakse tasumisega viivitamise korral on CREDITREFORM EESTI OÜ-1 õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja Tatiana Lebedeva kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Kohtuasja number 2-14-61806 Määruse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2015, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi CREDITREFORM EESTI OÜ hagi T L vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

28. jaanuaril 2015 Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (rk 10887820) Hageja esindaja: Olga Vijard (lepinguline esindaja) Kostja: T L (ik XXX)

2-14-61806

2(3)

1.5. Käesolevas kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-61806 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.

4. Jätta kompromisslepingus nimetamata CREDITREFORM EESTI OÜ menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta kompromisslepingus nimetamata T L menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

7. Menetluskulude tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-61806, CREDITREFORM EESTI OÜ hagi T L vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

2-14-61806

3(3)

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 176 lg 1 ja 2 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus on kompromisslepingus kindlaks määratud. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja esitamist, kuna pooled on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega.

Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik