4-14-9250/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: Jätta kaebus rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, so hiljemalt 22.01.2015. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru
Legislator headnote
AI generated4-14-9250/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 06.02.2015, so päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Väärteoasi nr 4- -
14 9250
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus
Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungisekretä Kohtuistungisekretä Kohtuistungisekretä Kohtuistungisekretä Kohtuistungisekretär r r r r
Kai Rosar
Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg ja koht ja koht ja koht ja koht ja koht
15.01.2015. a., Rakvere kohtumaja
Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number 4- -
14 9250 Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi
E.R-i kaebus
Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri
Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja
Ave Uue 28.10.2014
.a. otsus väärteoasjas nr 2590,14,003020
Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised (ik (ik (ik (ik (ik xxx xxx xxx xxx xxx Kaebuse esitaja E.R
eluk ) xxxx
Kohtuväline menetleja esindaja Ave Uue
Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Kohtuistung 15.01.2015
RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: Jätta kaebus rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, so hiljemalt 22.01.2015. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru
Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 06.02.2015, so päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
Menetluse käik Menetluse käik Menetluse käik Menetluse käik Menetluse käik
Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna
vanemväärteomenetleja Ave Uue 28.10.2014.a. otsusega väärteoasjas nr 2590,14,003020 karistati E.R liiklusseaduse (LS) § 224 sõiduki juhtimisõiguse lg 2 alusel
äravõtmisega kaheksaks kuuks. Otsuse kohaselt pani E.R väärteo to ime
29.09 ne- .2014 Lää Viru Maakonnas Rakvere linnas Karja tänaval. Väärteo kirjeldusest nähtub, et juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas E.R
õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0.73 mg. Märgitakse, et kasutati mõõteseadet
Dräger Alcotest 7110 MKIII, nr.ARBK-0025, taatlustunnistuse nr.TTRC-14/00037. Otsuses märgitakse, et E.R LS § 63 lg 3 nõudeid, et väärteo eelnevaga rikkus
toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja kviitungiga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku
ütlustega. Otsusest nähtuvalt on karistuse määr olu süü tunnistamine amisel arvestatud kergendavat asja , samuti on arvestatud preventiivseid eesmärke ja asjaolu, et isik on väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, et ta on 07.04.2011 karistatud ka KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.
E.R esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse karistuse mõistmise osas, soovib karistust kergendada, palub mitte kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. ust põhjendab
otl Ta asjaoluga, et tal on väike laps ja xxxx ema.
Kohtuvälise menetleja vastuskirjas kaebusele palutakse jätta kaebus rahuldamata.
M et pole alust kergendada karistust. S ärgitakse, õiduki juhtimisõiguse äravõtmist
põhjendatakse üldja eripreventiivsete kaalutlustega, viidatakse mitmetele varasematele väärteokaristustele, ta es juhtimise eest mõistetud sumata rahatrahvidele, joob kriminaalkaristusele, asjaolule, et väärtegu oli toime pandud otsese tahtlusega.
15.01.2015 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma kirjalikes dokumentides esitatud seisukohtade juurde.
Menetlusaluse isiku E.R-i kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb. Tunnistab, et jõi 29.09.2014 hommikul alkoholi, hiljem läks tuttava palvel autoga sõitma. Ta väidab, et sõiduki juhtimisõigus on vajalik kuna peab hoolitsema xxxx ema eest, kes elab xxxx. Tunnistab, et varasemad trahvid on maksmata kuna tal pole tööd, ta ei mäleta, millal viimati töötas. Tunnistab, et on suurema osa elust olnud vangis, pere elab sotsiaaltoetustest xxxx ja vend, ja lastetoetusest. Tal on ka õed, kes elavad kes kuritarvitab alkoholi. Kohtuotsuse põhjen Kohtuotsuse põhjen Kohtuotsuse põhjen Kohtuotsuse põhjen Kohtuotsuse põhjendused dused dused dused dused Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel kontrol s li
maakohus ka kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et E.R-i kaebus ei kuulu rahuldamisele.
Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– i või kelle 1,49 milligramm
ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
Kohus leiab, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on väärteokirjeldus esitatud piisava täpsusega, menetluses on järgitud seaduses sätestatud nõudeid, on viidatud kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Objektiivse süüteokoosseisu esinemine m on tõendatud tema enda ütluste enetlusaluse isiku tegevuses ja tõendusliku alkomeetri kasutamise E.R-i ütlustest nähtuvalt pani ta protokolliga.
süüteo tome vähemalt otsese tahtlusega. Ta asus juhtima mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ja olles teadlik sellise tegevuse lubamatuses.Tema tegevuse õigusvastasust ja
süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud seaduslikult ja põhjendatult. ka
KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga ja leiab, et karistuse liik ja määr vastavad isiku süü suurusele ja teistele KarS § 56 lg 1 nimetatud kriteeriumidele.
Olukorras, kus isikul puudub sissetulek ja varasemad trahvid on tasumata, pole väärteo
otstarbekas karistada teda rahatrahviga. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest pikemaks tähtajaks on põhjendatud asjaoluga, et ta pani süüteo toime otsese tahtlusega, samuti tema alkoholisisalduse suurusega. väljahingatavas õhus tuvastatud Alkoholisisaldus oli väga lähedal piirile millest algab kriminaalvastutus. Keskmisest rangema karistusmäära kohaldamist tingib kohtu arvates ka asjaolu, et isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest, kuid õigeid järeldusi pole ta sellest teinud. Tegemist on isikuga kelle ohutustamiseks on ta vajalik liiklusest eemaldada. Kohus leiab, et isikule karistuse määramisel on arvestatud kergendavat asjaolu süü tunnistamine ja kahetsus. -
Kohus leiab, et vajadus hoolitseda alaealise lapse ja invaliidist ema eest ei ole antud juhul asjaolud, mille tõttu ei saa isikult juhtimisõigust ära võtta. Menetlusalune isik on ennast ise pannud olukorda, kus tuleb kanda karistust ja talud a ka selle negatiivset mõju
perekonnaelule. Kohtu arvates on avalik huvi E.R-i karistamiseks ja mõjutamiseks kaalukam, kui raskused mida tal karistust kandes tuleks taluda.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus kaevatava otsuse muutmata ning E.R-i kaebuse rahuldamata.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp