1-15-869/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-869 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 28. jaanuari 2015 määrus kaebuse rahuldmata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Arno Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON Arno Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 28. jaanuari 2015 määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 23.12.2014 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Arno Nilenderi kuriteoteade G4S turvamehe R.L. i ja politseiametnike D.E. i ja J.J. e peale. Kuriteoteate kohaselt kasutas R.L.

A. Nilenderi suhtes gaasi ning teate esitaja jäeti käeraudades abitusse seisu, kuigi tulnuks kutsuda kiirabi.

2. 02.01.2015 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene kriminaalasja mittealustamise teate nr 15760000001, milles esitatud asjaolude kohaselt puudub lähtuvalt KrMS § 198 lg-st 1 ja § 199 lg 1 p-st 1 alus kriminaalmenetluse alustamiseks.

2.1. Prokurör juhtis tähelepanu, et kohtud on tuvastanud A. Nilenderi kinnipidamise asjaolud ning nendest tulenevalt ei olnud turvatöötaja R.L. i tegevus õigusvastane, kuna ta tõrjus vahetut või vahetult eesseisvat A. Nilenderi õigusvastast rünnet. Seega välistab KarS § 28 turvatöötaja vastutuse KarS § 121 alusel A. Nilenderi suhtes gaasi kasutamise eest.

2.2. Ka politseiametnike poolt A. Nilenderi suhtes erivahendite kasutamine oli seaduslik, kuna isik oli agressiivne, püüdis põgeneda ning osutas füüsilist vastupanu turvatöötajale. Samuti ei nähtu A. Nilenderi avaldusest ega kohtute poolt kriminaalasja raames tuvastatust, et süüdimõistetu oleks olnud eluohtlikus seisundis või ta oleks jäetud abita, mistõttu puudub turvatöötaja ja politseiametnike tegevuses KarS §-de 123 ja 124 koosseis.

3. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas A. Nilender kaebuse Riigiprokuratuuri.

4. Riigiprokuratuuri 28.01.2015 määrusega jäeti A. Nilenderi kaebus rahuldamata ning juhtiv riigiprokurör märkis, et nõustub täielikult Lõuna Ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega. Ka Riigiprokuratuuri määruse kohaselt puuduvad A. Nilenderi kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes kuritegude tunnused ning kriminaalmenetlust ei saa alustada üksnes selleks, et n-ö otsida kuritegu sealt, kus seda kriminaalmenetluse alustamise momendil ei ole võimalik tuvastada. Ka ei pidanud Riigiprokuratuur vajalikuks täiendavate tunnistajate ülekuulamist, kuna politseiametnike ja turvatöötaja tegevuse eesmärgid ja seaduslikkus on tuvastatud juba

A. Nilenderi suhtes läbi viidud kriminaalmenetluse raames.

5. A. Nilender soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 28.01.2015 määrusele ning taotleb selleks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 28.01.2015 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

7. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

8. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Täiendavate tunnistajate ülekuulamine ei muuda olematuks juba A. Nilenderi suhtes lõpule viidud kriminaalmenetluse raames tuvastatud asjaolusid. Seega on A. Nilenderi võimalus Riigiprokuratuuri 28.01.2015 määruse vaidlustamiseks ning turvatöötaja R.L. i ja politseiametnike D.E. i ning J.J. e vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda.

9. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus A. Nilenderi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus