4-14-8692/22 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-14-8692 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Aive Uueni Kohtuasi

O.Z-i (ik: xxx) väärteokaebus nr 4- 14-8692 Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.09.2014.a. otsus väärteoasjas nr 2316,14,007997

Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2014.a.; 05.01.2015.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja O.Z kaebuse esitaja kaitsja Kuldar Kirt

kohtuvälise menetleja, PPA Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Jätta O.Z-i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.09.2014.a. otsus väärteoasjas nr 2316,14,007997 muutmata.

Kaebuse esitaja kaitsja Kuldar Kirt’i taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 474 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse Väärteoasi nr. 4-14-8692

kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24). Kohtuotsus on kättesaadav 05.02.2015.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik O. Vürst koostas 01.09.2014.a. AB 1246665 O.Z-ile väärteoprotokolli

selle eest, et tema, 01.09.2014.a. kella 00:07 ajal Tallinnas, Luise tänaval, liikudes Sõpruse pst. suunas, juhtis mootorsõidukit Škoda Superb reg nr xxx, sõidukiirusega 81 ± 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 28 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus O.Z väärteoprotokolli kohaselt LS § 15 lg

1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist A. Hirsi poolt 24.09.2014.a. koostatud otsusega määrati

O.Z-ile väärteoasjas nr. 2316,14,007997 karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, summas 200 eurot. Harju Maakohtule esitatud palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus kaebuses täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta karistus määramata. Kaebuse kohaselt ei näidatud O.Z-ile kiirusemõõteseadmel tema sõidukiirust ning seetõttu ei nõustunud ta ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud kiirusega ja ei usu, et antud seadmega on mõõdetud tema sõiduki kiirust. Kaebuse esitaja arvates ei ole usutav, et mõõtes kiirust ristmikul, kus on tihe liiklus, oleks tunnistaja kiirusemõõteseadmega suutnud fikseerida kaebuse esitaja kiiruse. Kaebuse esitaja kohaselt on ebaõige tunnistaja väide, et Marcella Kinksaar oleks maganud, kuna isik istus autos kaebuse esitaja kõrval. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et seadme näitu talle ei tutvustatud ja lubatud sõidukiiruse ületamist ta toime ei pannud. Ta selgitas, et sõitis antud ajal Luise tänavat mööda 40-50 km/h, ta jälgis pidevalt spidomeetrit. Kinni peeti ta Räägu tn juures ja politseiametnikud väitsid, et ta on kiirust ületanud. Ta lisas, et oli šokis ja seetõttu kirjutas, et ei usu, et selle seadmega tema kiirust ei mõõdetud. Kaebuse esitaja palus kaebus rahuldada.

Kaebuse esitaja kaitsja oli seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamatu, kuivõrd puuduvad tõendid, et sõidukiiruse ületamine pandi toime kaebuse esitaja poolt. Antud juhul seadme näitu ei tutvustatud, mida kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Kaitsja vaidlustas ka kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendite lubatavuse, kuna tabelist, kus peaks nähtuma politseiauto kiirus, ei nähtu selle seotus sündmusega, menetlusdokumentidest ei nähtu, milline oli patrullauto number. Seega esitatud tabel ei ole seostatav tegeliku sündmusega. Kaitsja hinnangul ei ole menetlusalune isik mõõteseadme protokollis märgituga möönnud, et talle on seadet ja kiirust näidatud. Kaitsja palus kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on põhjendamatu, sest kaebuse esitaja on teo toimepanemine kinnitust leidnud ja tõendatud tunnistaja ütlustega, mõõteseadme kasutamise protokolliga. Kaebus esitaja tunnistajad andsid kohtuistungil ütlusi, et nad jälgisid sõiduki kiirust. ja nende ütlustega iseenesest on tõendatud kiiruse ületamine, kuna nad rääkisid sõidukiirusest 50 km/h. Antud teel, on lubatud sõidukiiruseks 30 km/h. Esindaja leidis, et isiku süü on tõendatud mõõteseadme näiduga, mis näitas kiiruseks 81 km/h, isikule tutvustati mõõteseadme näitu, mis kajastub ka mõõteseadme kasutamise protokollis. Menetlusalune isik kirjutas protokolli, et ei nõustu kiirusega ja, et ta ei usu, et selle seadmega kiirust mõõdeti. Seega tuleb asuda seisukohale, et isikule näidati ja tutvustati mõõtevahendi näitu. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas, et mõõtetulemus on jälgitav, kui mõõtjaks on pädev mõõtja ja nõuded mõõtmiseks eriseadustest, nõuded. Mõõtevahend oli taadeldud, mõõtja oli läbinud koolituse ja seega on mõõtevahendi tulemus oli jälgitav ning on aluseks karistuse määramisel.

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid:

- väärteoprotokolli (tl 32-33; väärteotoimik lk 1, 1pö);

- kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (tl 36; väärteotoimik lk 4);

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 38; väärteotoimik lk 6);

- kohtuvälise menetleja 24.09.2014.a. otsust (tl 40; väärteotoimik lk 8);

- karistusregistri väljavõtet (tl 41; väärteotoimik lk 9);

Samuti uuris kohus ka tunnistaja O. Vürsti poolt kohtuistungil joonistatud skeemi (tl 72).

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja avaldada täiendavalt koopia A. Gelvei mõõtepädevuse kohta väljastatud tunnistusest (tl 73); mõõtevahendi taatlustunnistusest (tl 74) ning patrullsõiduki sõidukiiruste väljavõte (tl 75-77). Kaebuse esitaja kaitsja vaidles nimetatud taotlusele vastu, leides, et taotlus on esitatud hilinenult, kaitsjal ei ole olnud võimalust nendega tutvuda. Kohus pidas antud materjalide avaldamist põhjendatuks, kuivõrd tegu on väärteoasja lahendamise seisukohast oluliste tõenditega.

Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle Marcella Cecilia Malakauskaite (endine Kinksaar), Xxx, Xxx, Xxx.

Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kaebuse esitaja oma kaebuses ja kohtus talle süüks pandava rikkumise toimepanemist ei tunnistanud ning leidis, et lubatud suurimat sõidukiirust ta ei ületanud. Isiku väitel kiirusemõõteseadme näitu talle ei tutvustatud, videosalvestist talle ei näidatud ning seega ei ole tõendatud tema poolt lubatud sõidukiiruse ületamine.

Kohus märgib esmalt, et vastavalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohale, ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (RKKKo 3-1-1-29-05, p 5). Kohus seda ka tegi ja täpsustas tunnistajate ülekuulamisega kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis ja väärteoprotokollis fikseeritut. O.Z-i poolt juhitud sõiduki kiiruse suurus ning mõõtmistingimused on fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, mille on koostanud kohtus tunnistaja üle kuulatud A. Gelvei (tl 36).

Tunnistaja A. Gelvei kinnitas kohtuistungil kõnesoleva kiirusmõõtmisega seotud asjaolusid, seejuures rõhutas, et mõõtmisel veendus ta selles, et mõõtis just antud sõiduki kiirust, selleks sõidukiks oli Kristiine suunas hooga ristmikule sõitnud Škoda (tl 68). Ta lisas ka, et lähtub põhimõttest, et kui ta ei ole kindel, et mõõdetud on konkreetse sõiduki kiirust, siis seda sõidukit ei peatata. Sõiduki kiirust mõõtis ta enda sõnul mitu korda, suurima kiirusena fikseeriti 81 km/h. Tunnistaja kirjeldas ka tunnistaja mõõteseadme kasutamist ja mõõteprotsessi. Niisamuti kinnitas tunnistaja A. Gelvei, et näitas O.Z-ile tema sõidukiirust, kuid viimane keeldus kategooriliselt sellega nõustumast (tl 68). Kohtul puudub igasugune alus kahelda kiirusemõõtmist teostanud politseiametniku A. Gelvei poolt kohtuistungil antud ütlustes, need on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega.

Nii nähtub liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, et kiirust mõõdeti testitud ja kontrollitud seadmega UltraLyte nr UX020594 (tl 36), mis oli taadeldud (tl 74) ja mõõtmine teostati pädeva mõõtja A. Gelvei poolt (tl 73). Tunnistaja A. Gelvei ütlusest tulenevalt oli näha, et antud sõiduk liigub teistest kiiremini, kuna tunnistaja sõnul liikus sõiduk Škoda kiiresti, sõites hooga ristmikule ning ta veendus, et mõõdetud kiirus kuulub just antud sõidukile ning teostas mitu mõõtmist (tl 68). Kohtu hinnangul on tunnistaja poolt antud ütlused selle kohta, et ta oli veendunud selles, et mõõtis just antud sõiduki kiirust ja selleks oli 81 km/h, kokkulangevad kõigi kiirusmõõteseadme protokollis toodud tunnustega (sõiduki mark, toimepanemise aeg ja koht, sõiduki liikumissuund ja paiknemine, seadme lugem, mõõtevahendi mark jne). Samuti olid tunnistaja A. Gelvei ütlused kokkulangevad kohtus üle kuulatud tunnistaja O. Vürst’i ütlustega väärteo asjaolude kohta. Nii on A. Gelvei ütlused kokkulangevad O. Vürst’i ütlustega selle kohta, et liiklusjärelevalve teostamise käigus mõõdeti mõõtevahendiga UltraLyte Luise tn-lt Tulika tn suunas liikunud Škoda kiiruseks 80 km/h, sõiduki kiirust mõõtis tema paarimees Xxx (tl 66).

Samuti olid tunnistaja A. Gelvei ütlused kooskõlalised patrullauto liikumiste väljavõttega (tl 75).

Kohtulikes vaidlustes kaitsja väitis nagu ei oleks tegu lubatava tõendiga, sest

menetlusdokumentidest ei nähtu antud patrullauto number. Kohus kontrollis antud väljavõttel sisalduvaid sõiduki liikumise koordinaate, need vastavad täpselt fikseeritud rikkumise ajale ja kohale (tl 75; teekond Tehnika tn-Luise tn ristmiku juurest Räägu tänavale). Seega on ilmne, et just antud sõidukiga patrullis olnud ja O.Z-i poolt juhitud sõiduki kiirust mõõtnud politseiametnikud liikusid ja sellega ka menetlusalusele isikule järele sõideti. Väärib märkimist, et menetlusalune isik ise kinnitas kohtuistungil, et liikus sel ajal antud suunal ja ta peatati Räägu tn juures tl 49). Eluliselt usutav ei ole see, et politseisõiduk liikus suurel kiirusel (kuni 123 km/h) mööda Sõpruse pst-d ilma igasuguse põhjuseta, et seejärel peatada kaebuse esitaja sõiduk. Kohus rõhutab, et kaebuse esitaja on väitnud, et tema sõiduki kiirust politsei ei mõõtnud, samas kui politseipatrullil oli vajadus sedavõrd suure kiirusega liikuda kuni tema sõiduki peatamiseni, ei ole isik viidanud ühelegi teisele võimalikule rikkujale, kelle kiirust oleks patrull mõõta võinud ja seejärel suurel kiirusel jälitama asunud.

Kaebuse esitaja kohtuistungil väitis, et ta ei sõitnud lubatust kiiremini. Samas, isik kinnitas, et sõitis Luise tänaval kiirusega 40-50 km/h ja ta jälgis pidevalt spidomeetrit (tl 50). Kohus peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et tema sõiduki kiirus ei olnud suurem, kui 50 km/h, ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna need ei ole kooskõlalised teiste asjas kogutud tõenditega. Tuleb tähele panna, et väärteo toimepanemise kohale eelnenult sõitis isik enda väitel kiirusega 40-50 km/h, seda 40 km/h kiirusepiirangu alas. Seega tuleb asuda seisukohale, et isik on fikseeritud rikkumisele vahetult eelnenud teelõigul (Luise tn) möönnud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist. Lisaks osundab kohus sellele, et tunnistaja K. Veski andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et sõiduki kiirus võis (50 km/h piirangu alas) olla 50-60 km/h, ta jälgis seda korduvalt (tl 51). Seega tuleb asuda seisukohale, et isegi lubatud mõõteviga arvestades, spidomeetri järgi 60 km/h liikudes, tuleb möönda teatud liikumisetapis O.Z-i poolt lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohtu hinnangul on eelpool viidatu, väiksemas määras kiiruseületamine iseloomustavateks tunnusteks, mis süvendavad veendumust selle kohta, et kiirusemõõtmise protokolli andmed kajastavad õigesti O.Z-i poolt juhitud sõiduki kiirust ja selle kohta, et just O.Z talle süüks pandava rikkumise toime pani. O.Z-i poolt juhitud sõiduki kiirus on eelpool analüüsitust tulenevalt menetleja poolt korrektselt fikseeritud ja kohtul puudub alus selles kahelda. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud ja märgitud menetlusaluse isiku ütlused (tl 32) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (tl 40).

Kohus ei pea usaldusväärseks kohtus üle kuulatud tunnistaja M. C. Malakauskaite’ ütlusi. Kohtus tunnistaja väitis, et mäletab täpselt kõiki menetlustoimingutesse puutuvaid asjaolusid:

politseiametnikud panid O.Z-i alkomeetrisse puhuma, politseinikud ei näidanud mõõtetulemust, neil ei olnud auto juurde tulles midagi käes. Samuti kinnitas tunnistaja, et ei O.Z ei sõitnud talle süüks pandava sõidukiirusega, kuna ta oleks seda tundnud ja ta oleks selle kohta märkuse teinud, kuna kardab suurel kiirusel sõita (tl 52). Kohus viitab, et tunnistaja M. C. Malakauskaite sellekohased ütlused on vastuolus teiste, usaldusväärseteks peetavate tõenditega. Nii on tunnistaja A. Gelvei andnud ütlusi selle kohta, et sõidukis olnud neiu magas ning käitus kummaliselt, kuna menetlusdokumentide vormistamise ajal väljus autost ja küsis selgitust toimunu kohta (tl 68). Seega, eespool usaldusväärseteks peetavatest, tunnistaja A. Gelvei, ütlustest nähtuvalt, ei saanud tunnistaja M. C. Malakauskaite’ näha tema poolt väidetud asjaolusid. Nimetatud põhjusel esinevad olulised vastuolud tunnistaja M. C. Malakauskaite poolt kohtus antud ütluses ning kohus tema ütlusi tõendina ei arvesta.

Kohus ei tuvastanud, et oleks olnud rikutud kiirusmõõteseadme kasutuskorda, seade oli taadeldud

(tl 74) järgitud on Vabariigi Valitsuse määruses nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (vastu võetud 16.06.2011) kehtestatud nõudeid. Laserkiirt iseloomustab otse levimine ning ei ole tuvastatud, et oleks esinenud kaebuse esitaja sõiduki ja mõõteseadme vahel objekte, mis oleksid mõõtmist takistanud, see on leidnud kinnitust muuhulgas tunnistaja A. Gelvei ütlustega, mille kohaselt veendus ta selles, et mõõtis konkreetse sõiduki kiirust ja mõõtmist teostas mitu korda (tl 68).

Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtus ülekuulatud tunnistaja

O. Vürst’i ütlustes väärteoasja menetlemise vormistamise kohta puudub kohtul igasugune alus kahelda, need on kokkulangevad koostatud materjalides märgituga, A. Gelvei kohtuistungil menetlustoimingute kohta antud ütlustega ja patrullauto liikumiste väljavõttega (tl 75). Nii on väärteoprotokollis märgitud menetlusaluse isiku ütlused, kajastatud on konkreetse rikkumise asjaolud (tl 32) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (tl 40). Tunnistaja A. Gelvei kinnitas kohtus ka seda, et menetlusalusele isikule näidati mõõteseadme poolt fikseeritud kiirust, menetlusalune isik on ka allkirjastanud väärtprotokolli ning andnud selles oma ütlused, mille kohaselt ta rikkumist toime ei pannud (tl 40).

Kohus viitab ka sellele, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole kiirusenäidu menetlusalusele isikule näitamine tingimata vajalik, küll tuleb talle mõõteseadme näitu tutvustada juhul, kui isik vaidlustab mõõtmistulemust (vt RKKKo 3-1-1-105-03 p 9). Antud juhul isikule kiirusmõõteseadme näitu näidati, seda on kinnitanud kohtu poolt usaldusväärseks peetav tunnistaja

A. Gelvei (tl 68) ning samuti on sellekohane märge tehtud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 36). Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli osas märgib kohus ka seda, et isik on protokolli kirjutanud, et „Ma ei nõustu selle kiirusega ja ei usu, et selle seadmega minu auto kiirus mõõdeti“. Eeltoodust saab kohtu hinnangul järeldada, et isik oli kiirusmõõteseadme näidust teadlikuks saanud ning samuti ei olnud ta nõus sellega, et ta kiirust ületas ja et seda mõõdeti konkreetse seadmega. Antud selgituse märkimine kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile kinnitab, et isikule pidi olema mõõteseadme näitu näidatud, kuna ta selle mõõteseadmega saadud mõõtetulemusega ei nõustunud. Lisaks tuleb tähele panna, et protokollis olevat märget „juhile näidati seadmel lukustatud näitu“ ei ole menetlusalune isik samas protokollis kahtluse alla seadnud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mõõteseadme tulemuse tutvustamine kanda protokolli juhul, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, vajalik on fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus (3-1-1-105-03 p 9). Käesoleval juhul nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et . Mõõtmine on teostatud taadeldud ja testitud seadmega pädeva kõiki neid nõudeid on täidetud mõõtja poolt ning seega on mõõtetulemus jälgitav.

Kohus asub seisukohale, et O.Z-i poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtuliku menetluse käigus ei leidnud tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Isik on väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhina pidi isik võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ning seda ka möönma. Sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud ulatuses (vähemalt 28 km/h üle lubatu) pidi olema isikule tajutav, eriti arvestades asjaolu, et isik lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h ja isiku sõidukiirus ületas lubatut ligikaudu kolmandiku võrra. LS § 15 lg 1 p 2 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavad või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega O.Z-ile määratud karistus, rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses ehk summas 200 eurot, on põhjendatud. LS § 227 lg 2 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Kohus leiab, et väärteootsusega määratud karistus on antud sanktsiooni keskmises määras. Seega on karistus kooskõlas toimepandud väärteo raskusega. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuse osas. O.Z-i kaitsja K. Kirt’i taotlus kaitsjale makstud tasude hüvitamiseks tuleb jätta V™S §- st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohus juhindub V™S § 109-111, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156.

Merle Parts Kohtunik