3-14-52797/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2015, Jõhvi Haldusasja number 3-14-52797 Haldusasi J.J kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 11 100 eurot seoses ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 01.09.2011-01.03.2014 ning viivise nõudes

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J.J taotlus kaebetähtaja ennistamiseks

2. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-14-52797

3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

26.03.2014 esitas J.J Tallinna Vanglale kaebuse kahju hüvitamise nõudes registreeritud 27.03.2014 nr 5-18/14/9321-1 (tl 18). J.J taotles kahju hüvitamist tema alandava ja ebainimliku kohtlemise eest 500 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest (kokku 37 kuud).

Tallinna Vangla 29.09.2014 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/14/9321-2 (tl 14- 17p) vangla tagastas J.J kahju hüvitamise nõude 26.03.2011 kuupäevale eelnenud perioodid osas läbivaatamatult ning perioodide 13.09.2011-17.01.2012; 24.01.2012-13.03.2012 ja 20.03.2012-10.06.2014 osas rahuldamata.

13.11.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja J.J esindaja kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 11 100 eurot seoses ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 01.05.2009-01.12.2009 ja 01.09.2011-01.03.2014 ning viivise nõudes.

Tartu Halduskohtu 20.01.2015 määrusega kohus tagastas kaebuse osaliselt so osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 01.05.2009-01.12.2009. Kohus võttis kaebuse ülejäänud osas, so kahju nõude ajavahemiku 01.09.2011-01.03.2014 osas menetlusse ning määras vastustajaks Tallinna Vangla. Vastustaja kohustus esitama kohtule hiljemalt 02.02.2015 kirjaliku vastuse kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlusele.

02.02.2015 kohtule saabunud vastuse kohaselt on vastustaja seisukohal, et kaebus on esitatud ilmselgelt tähtaja rikkumisega ja antud juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Vastustaja palub käesolevas haldusasjas menetlus lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

Kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 11 100 eurot seoses ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 01.09.2011-01.03.2014 ning viivise nõudes.

Kohtule esitatud tõendist „Kaebus kahju hüvitamise nõudes“ 27.03.2014 nr 5-18/14/9321-1 (tl 18) nähtub, et kaebaja on 26.03.2014 esitanud Tallinna Vanglale kahjunõude seoses ebapiisava kambripinna tagamisega.

Kohtule esitatud tõendist „Vastus Kahju hüvitamise taotlusele ja taotluse osaline tagastamine“ 29.09.2014 nr 5-18/9321-2 (tl 14-17p) Tallinna Vangla tagastas J.J kahju hüvitamise nõude 26.03.2011 kuupäevale eelnenud perioodid osas läbivaatamatult ning perioodide 13.09.2011- 17.01.2012; 24.01.2012-13.03.2012 ja 20.03.2012-10.06.2014 osas rahuldamata.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 47 lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

VangS § 1¹ lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

RvastS § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Kohus tuvastas tõenditega „Vastus päringule“ 18.12.2014 nr 2-6/42522-2 (tl 29) ja koopia J. Jerjomenko kirjade registreerimise lehest (30-30p), et kaebuse esitaja sai Tallinna Vangla vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 02.10.2014. Seega kaebus tuli esitada kohtule hiljemalt 03.11.2014. Kaebus on kohtule esitatud 13.11.2014.

HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses, palub kaebuse esitaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Taotluse kohaselt kaebaja sõlmis advokaadibürooga Magnusson lepingu kohtus esindamiseks alles 07.11.2014. Eelnevalt antud asjaga tegelenud advokaadi volitused lõppesid ning volitusi ei pikendatud. Ilma kutsealase esindajata on hüvituskaebuse ettevalmistamine oluliselt raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebuse esitaja pidanuks kaebuse esitama ise. Tähtaja ennistamist toetab täiendavalt asjaolu, et kaebus on esitatud vähem kui nädala jooksul pärast esindamiseks advokaadibürooga lepingu sõlmimist. Samuti toetab tähtaja ennistamist asjaolu, et kaebuse ese omab kaebuse esitajale olulist tähendust.

Vastustaja on seevastu seisukohal, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Riigikohtu halduskolleegium on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1- 57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esindaja põhjendused kaebetähtaja ennistamise aluseks. Ebapiisava kambripinna vaidlustes on kinnipeetavaid juba pikemat aega nõustanud ja kinnipeetavate nimel MTÜ Auxilio, kelle palgatud on ka vandeadvokaat D. Piskunov. Asjaolu, et MTÜ Auxilio omaalgatuslikult esindajaid vahetab ja oma esindatavate dokumentide liikumist ei suuda hallata, ei ole käesoleval juhul asjakohane põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna J. Jerjomenko on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla on taotluse lahendanud, suutnuks J. Jerjomenko esitada ka iseseisvalt kaebuse halduskohtule. Kui kohus hinnanuks, et kaebus ei ole arusaadav ja selgunuks, et kaebaja vajab kohtumenetluses esindajat, saanuks kaebaja seda taotleda ka kohtumenetluse menetluse ajal. Vastustaja ei nõustu ka põhjendusega, et kaebetähtaeg tuleb ennistada kaebuse eseme olulisusest lähtuvalt. Kaebuse esitaja ei kaevanud Tallinna vanglas viibimise ajal ruumipuuduse üle. Alates 10.06.2014 on J. Jerjomenko paigutatud Viru Vanglasse, seega ei saa võimalik kahju põhjustamine Tallinna Vanglas enam ka jätkuda. Oluline on märkida, et kaebuse esitaja kannab neljandat vanglakaristust ja on viibinud Tallinna Vanglas ka varasemate vangistuste ajal. Seega pidid kaebuse esitajale väga hästi teada olema Tallinna Vangla vangistustingimused. Kui need tingimused talle vastuvõetavad ei olnud, siis saanuks ta uusi kuritegusid sooritamata jättes nendesse tingimustesse sattumist ka vältida. Vastustaja palub lõpetada menetlus haldusasjas 3-14-52797.

Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise.

Tallinna Vangla 29.09.2014 vastuses kahju hüvitamise taotlusele ja taotluse osaline tagastamise kohta nr 5-18/9321-2 on selgitatud, et käesoleva Tallinna Vangla vastusega mittenõustumisel on taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kohus tuvastas, et kaebaja sai eelnimetatud otsuse kätte 02.10.2014, seega kaebuse tuli kohtule esitada hiljemalt 03.11.2014. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja sõlmis advokaadibürooga

Magnusson lepingu kohtus esindamiseks alles 07.11.2014, st antud ajaks oli kohtule kaebuse esitamise tähtaeg juba möödunud.

Kohus ei nõustu ka kaebuse esindaja väitega, et ilma kutsealase esindajata on hüvituskaebuse ettevalmistamine oluliselt raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebuse esitaja pidanuks kaebuse esitama ise.

Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 lahendi nr 3-3-1-75-08 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust. Seal on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on ka oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes.

Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Käesolevas asjast ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.

Halduskohus leiab, et antud juhul ei saa tähtaja ennistamise aluseks olla ka kaebaja õiguslik kogenematus ja seega tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Kirjeldatu alusel ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed.

Kaebuse esitamisel on tasutud 15.12.2014 riigilõivu summas 150 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku §

152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik