1-12-1617/81 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-1617

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-1617

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Jaan Tedder (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu R.U (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 17.12.2014; 05.01.2015; 20.01.2015.a ja 29.01.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada R.U katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada R.U suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. KrMS § 180 alusel mõista R.U-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „R.U, kohtuasi nr 1-12-1617, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

5. R.U-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

6. R.U vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja R.U-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 03.12.2014.a Harju Maakohtule kinnipeetava R.U kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 08.05.2012.a kohtuotsusega tunnistati R.U süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu ja 29 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 1138 tundi.

Harju Maakohtu 06.02.2014.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele R.U-le

Harju Maakohtu 08.05.2012.a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks) aastat 3 (kolm) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 21.01.2014.a ja lõpp on 02.05.2015.a.

R.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik edastas 26.01.2015.a kohtule aadressil XXX asuva korteri omaniku nõusoleku selle kohta, et omanik on nõus võtma R.U antud aadressile elama.

R.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta

R.U ’i ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud kinnipeetava iseloomustuses.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.U ja kaitsja arvamuse, leiab, et R.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on ta viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu aasta vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada, nendest kinni pidada. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpp on juba ligikaudu kolme kuu pärast (02.05.2015), kuid vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, on R.U kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on R.U olemas ka kindel elukoht ning lähedase toetus. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/