1-14-195/38 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2015 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-195 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei ŽEMKOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

Andrei ŽEMKOV sünd. 18.03.1985, isikukood 38503180252, kodakondsus puudub, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 30.07.2013 ja lõpp 27.03.2016 RESOLUTSIOON

Jätta Andrei ŽEMKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Andrei ŽEMKOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 72 eurot 80 senti (s.h. materjalidega tutvumine 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 6,67 €, sõidukulu 14 €, käibemaks 12,13 €). Välja mõista Andrei ŽEMKOVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu 24 (kakskümmend neli) eurot 80 senti Eesti Vabariigi kanda.

Kaitsjatasu tuleb Andrei ŽEMKOVIL tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700006280 ja selgitus „Andrei ŽEMKOV 1-14- kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andrei Žemkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Andrei Žemkov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.02.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9, §184 lg.1, §424 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 7 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.07.2013.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab seitsmendat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, rahalise kasu saamise eesmärk. Kinnipeetaval on välja kujunenud kulutamisharjumused, kuid juhutööde ja eriala puudumise tõttu on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi LOP ja suitsetamisest loobumise nõustamise ning osalenud tööhõives juuksurina. Alates 23.07.2014 töötab kinnipeetav koristajana. Vabanedes asub kinnipeetav elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 21.02.2018. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kinnipeetaval on seisuga 05.11.2014 tasumata rahalised nõuded 4582,34 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Kinnipeetaval on lähedastest kriminaalkorras karistatud vend ja alaealine tütar, tütre emaga on kooselu katkenud. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid ning endisi kuriteokaaslasi. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus amfetamiinist. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude ja väärtegude arvud viitavad kinnipeetava kuritegelikele hoiakutele, kinnipeetav on leidnud väljapääsu majanduslikult hakkama saamiseks kuritegevuses. Oma varasema käitumisega on kinnipeetav üles näidanud negatiivset suhtumist ühiskonda ja reeglitesse. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 80%, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul 30% ning seksuaalja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul 41 – 62%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest vanemad, noorem vend ja alaealine tütar, suhted on head ja toetavad, suhtlevad regulaarselt. Lähedased ei tea, mis narkootikume ja kui kaua kinnipeetav tarvitanud on, samuti ei tea nad kinnipeetava suhtlusringkonda. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde aadressil xxx. Tegemist on neljatoalise korteriga, milles hetkel toimub remont. Kinnipeetava vanemad andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta, elukoht sobib seadme paigaldamiseks. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes xxxx minimaalse töötasuga. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub, enne vangistust ta ei töötanud. Kinnipeetav on varasemalt määratud kolmel korral kriminaalhooldusele ja kahel korral pannud toime uue kuriteo. Kriminaalkorras on ta karistatud korduvalt, väärteokorras üle 40 korra.

Maakohtu istung

Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud.

Kinnipeetav Andrei Žemkov seletas maakohtu istungil, et see aitab teda väga, kui vabanemise korral pannakse peale kontroll.

Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et asjaolud kinnipeetava vabastamiseks on positiivsed.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja väärteokorras üle 40 korra, reaalset vangistust kannab seitsmendat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Eeltoodu näitab, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist seaduskuuleka isikuga, talle mõistetud karistustest ta mingeid järeldusi ei tee ja jätkab kuritegude toimepanemist.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, täidab kõiki kontrollnõudeid ja ei pane taaskord toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegudes eesmärgiks rahalise kasu saamine. Arvestades seda, et kinnipeetaval on suur summa täitmata rahalisi kohustusi, ülal pidada alaealine laps, kuid töökoht vaid miinimumtöötasuga, on jätkuvalt olemas suur oht, et kinnipeetav paneb majandusliku heaolu parandamiseks toime uued kuriteod.

Ka narkootikumide tarvitamine suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval veel rohkem kui aasta jooksul võimalik oma sõltuvusprobleemiga tegeleda.

Viru Vangla iseloomustuses on ära märgitud uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Maakohus peab neid numbreid väga kõrgeteks ja leiab, et kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi käesoleval ajal on ühiskonna heaolu reaalselt ohustatud ning õiglustunne riivatud.

Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul ei ole kriminaalhooldus koos käitumiskontrolli nõuetega enam piisavaks meetmeks tema seaduskuuleka käitumise tagamiseks.

Alalise elukoha olemasolu, töökoha garanteerituse ja vanemate toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Sama elukoht koos vanematega oli kinnipeetaval ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ei välista need asjaolud uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastamata.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72,80 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest välja. Kinnipeetavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele 48 €.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik