3-14-52918/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52918 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 14.08.2014. a käskkirja nr 6-3/1276-D ning sellega seotud toimingutega

tekitatud

mittevaralise

kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 14.08.2014. a käskkirja nr 6-3/1276-D kohaselt karistati A. Streltsovi vangistusseaduse § 67 p-le 1 ja Viru Vangla kodukorra punktile 1.12.8 tuginedes kokku 14 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et 15.07.2014, 16.07.2014 ja 17.07.2014 keeldus ta hommikuste ja õhtuste loenduste ajal täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust ning käitus 16.07.2014 õhtusel loendusel lisaks veel ka ebaviisakalt.

2. A. Streltsov esitas vanglale vene keeles vaide koos kahjunõudega, milles soovis vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju eest 5000 euro suurust rahalist hüvitist. Võõrkeelse vaide tõlkimisele saatmise taotlusele on ta kirjutanud allkirja selle kohta, et ei ole nõus tõlkimise eest vanglasiseselt isikuarvelt tasuma. Viru Vangla tagastas 21.11.2014. a otsusega nr 6-16/249-2 vaide ja 27.11.2014. a otsusega nr 6-16/249-3 võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse.

3. A. Streltsov esitas 23.11.2014 kaebuse, milles ta palus end vabastada riigilõivu tasumisest ja väitis, et ta nõuab vastavalt kohtu äranägemisele 10 000 euro kuni 25 000 euro suurust hüvitist, sest Viru Vangla karistas teda õigusvastaselt, jättis ta kartseris ilma mitmetest erinevatest õigustest, alandas ja solvas tema inimväärikust ega vaadanud vaiet läbi.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11.12.2014. a määrusega A. Streltsovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebus ei ole kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav.

5. A. Streltsov esitas 20.12.2014 määruskaebuse ja 26.12.2014 määruskaebuse täienduse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 11.12.2014. a määrus. Ühtlasi palus ta riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

6. Tartu Halduskohus jättis 06.01.2015. a määrusega rahuldamata A. Streltsovi menetlusabi taotluse HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ning jättis määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale

15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest või vaidlustamise korral määruse jõustumisest. Kohus märkis, et vanglalt välja nõutud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebajal ei ole neljal viimasel kuul enne määruskaebuse koostamist olnud mingit sissetulekut, kuid tema vabad rahalised vahendid moodustavad 01.05.2015 seisuga 292,05 euro suuruse summa, mis on piisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks määruskaebuse esitamiseks nii käesolevas asjas ning võimaldaks riigilõivu tasuda ka kõigis teistes määruskaebuses loetletud asjades. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. Streltsov esitas 11.01.2015 määruskaebuse, milles palub kohut vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid ja sissetulek puudub. Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 06.01.2015. a määrus, kuna see on tühine, õigusvastane ja põhjendamata. A. Streltsov märgib, et ta ei ole võimeline tasuma riigilõivu 18 määruse eest, sest tema arvel on 280 eurot, mida ta ei saa ära anda, kuna siis ei ole tal vahendeid hügieenivahendite jmt ostmiseks või elektri eest maksmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ebatäpne on halduskohtu seisukoht, justkui esineks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on kaebajale menetlusabi andmine keelatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole

A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (20.08.2014 – 19.12.2014) sissetulek oli 0 eurot. Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda veel, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid tasuda, siis on üks HKMS § 111 lgs 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111 lg 1 alusel. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli menetlusabi taotluse esitamise seisuga, s.o 20.12.2014. a kontol vaba raha 299,93 eurot, siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Ringkonnakohus parandab siinjuures ilmselged ebatäpsused Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse põhjenduste punktides 4 ja 5. Punktis 4 on halduskohus küll õigesti märkinud, et määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot, kuid on ekslikult märkinud vastavasisuliseks sätteks varem kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 571 lg 6. Kehtiva redaktsiooni järgi sätestab kohustuse tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu RLS § 60 lg 6. Punktis 5 on halduskohus ekslikult märkinud kuupäevaks 01.05.2015, kuid on ilmselt soovinud märkida selleks kuupäevaks isikukonto väljavõtte väljastamise kuupäeva, s.o 05.01.2015.

11. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et kaebajal on järelejäänud rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta hügieenitarbeid. Kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel võiks kohus arvestada elektrile tehtavaid kulutusi, kuna neid on Riigikohus pidanud põhjendatuks kinnipeetava sissetulekust maha arvestada ka HKMS § 112 lg 1 p 1 rakendamisel (Riigikohtu 12.03.2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p 10). Kaebaja isikukonto väljavõttelt perioodi 20.08.2014 – 19.12.2014 kohta elektri eest tasumist aga ei nähtu, mistõttu on kohtul alust arvata, et kui kaebaja nelja kuu jooksul elektri eest tasunud ei ole, siis tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks on rahapuuduse korral kaebajal võimalik vanglalt hügieenipakki ja riideesemeid taotleda (Viru Vangla kodukorra p-d 11.3 ja 11.4). Eeltoodust tulenevalt ei ole hügieenitarvete ja riideesemete jaoks raha hoidmine hädavajalik. Lisaks on Riigikohus 12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.

12. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/