3-14-52477/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja

koht

05.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52477

Haldusasi

Jaanus Plaadi (Plaat) kaebus Tallinna Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

10 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.11.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Jaanus Plaadi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaanus Plaat

Esindaja Monica Meristo

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.11.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

05.05.2014 registreeriti Tallinna Vanglas Viru Vangla kinnipeetavast

määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlus (tl 5-5p), milles ta märkis, et viibis

ajavahemikul 21.01.2004 − 26.05.2005 Tallinna Vanglas ning seal viibimise ajal oli

tema isiklik ruum kambris liiga väike, samuti puudus ventilatsioon. Määruskaebuse

esitaja palus hüvitada talle tekitatud mittevaralise kahju summas 10 000 eurot.

2. Tallinna Vangla tagastas 16.09.2014. a otsusega (tl 7-7p) määruskaebuse esitaja

kahju hüvitamise taotluse. Tallinna Vangla leidis, et kahju hüvitamise taotlus oli

esitatud olulise tähtaja rikkumisega ning puudusid alused kahju hüvitamise taotluse

esitamise tähtaja ennistamiseks.

3.

16.10.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 3-4).

Määruskaebuse esitaja on kaebuses seisukohal, et Tallinna Vangla on õigusvastaste

kinnipidamistingimustega rikkunud tema õigusi ning ta esitas kahjunõude tähtaegselt.

Määruskaebuse esitaja palus, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat menetlema tema

poolt esitatud kahjunõuet.

4. Tartu Halduskohus jättis 20.11.2014. a määrusega kaebuse käiguta. Kohtu

hinnangul on kaebusest nähtuvalt määruskaebuse esitaja eesmärgiks eelkõige see,

et Tallinna Vangla hüvitaks talle õigusvastaste kinnipidamistingimustega tekitatud

mittevaralise kahju ning palus tal kaaluda kohustamiskaebuse asemel kohtule

hüvitamiskaebuse esitamist.

5.

21.11.2014 saabus kohtule

kaebuse täpsustus

(tl 1315p), milles

määruskaebuse esitaja soovib asendada kohustamiskaebuse hüvitamiskaebusega.

6. Tartu Halduskohus tagastas 21.11.2014. a

määrusega

kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku

kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbimata jätmise tõttu.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et

kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla tagastas

määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse põhjusel, et taotlus oli esitatud

pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega. Kaebuse

esitamise tähtaeg hakkab kulgema kahju tekkimisest teadasaamisest alates ning

kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline välja selgitada, milles

seisneb väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju ning millal kaebaja kahjust ja selle

tekitajast teada sai. Kuna määruskaebuse esitaja esitas vanglale kahju hüvitamise

taotluse seoses vanglas valitsenud tingimustega, pidi ta kahjust teada saama juba

Tallinna Vanglas viibides. Vangla jätkuva õigusvastase tegevuse korral hakkas kahju

hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema määruskaebuse esitaja

Tallinna Vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 27.05.2005. Seega oli viimaseks

kahju hüvitamise taotluse esitamise päevaks 27.05.2008. Kahju hüvitamise taotlus

on koostatud 03.05.2014 ja Tallinna Vanglas registreeritud 05.05.2014 ehk umbes

kuus aastat hiljem esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast,

mistõttu vanglal ei olnud VangS § 11 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg

3 tõttu võimalik määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega

ennistada. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas määruskaebuse esitajal esinesid

objektiivsed või subjektiivsed põhjused tähtaja rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt ei

olnud määruskaebuse esitaja taotlus kahju hüvitamiseks tähtaegne ning vangla poolt

taotluse tagastamine oli põhjendatud, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7.

11.12.2014 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 23-31) Tartu Halduskohtu

21.11.2014. a määruse peale.

Määruskaebuse esitaja hinnangul on halduskohus ebapiisavalt tuvastanud asjaolu, et

määruskaebuse esitaja pidi talle tekitatud kahjust teada saama juba Tallinna Vanglas

viibides. Halduskohus ei selgitanud välja, milles määruskaebuse esitaja poolt

väidetav hüvitamisele kuuluv kahju tegelikult seisneb. Määruses on halduskohus

tuvastanud üksnes seda, et kahju hüvitamise taotlus on esitatud tulenevalt vanglas

valitsenud tingimustest, kuid milline on seejuures vanglas valitsenud tingimustest

tulenenud kahju ise, on jäänud tuvastamata. Seega ei nähtu määrusest, millisest

kahjust pidi määruskaebuse esitaja juba Tallinna Vanglas viibides teada saama.

Vanglas valitsenud tingimustest tulenevaid kahjusid võib olla väga erinevaid, sh ka

selliseid, millest kahju kannatanu ei pruugi ega pea alati teada saama juba vastavas

vanglas viibimise ajal. Kuni ei ole välja selgitatud ja üheselt selge, milles täpsemalt

määruskaebuse esitaja poolt väidetav kahju seisneb, ning kuidas ja mis ajast alates

kahju tekitamisest teada saadi, ei ole võimalik hinnata hüvitamistaotluse tähtaegsust

vastavalt RVastS § 17 lg-le 3.

Lisaks on halduskohus vaidluse eseme all käsitlenud üksnes hüvitamiskaebust kui

nõuet, arvestamata põhiliste asjaolude kogumiga (ruumipuudus, ülerahvastatus,

sellest teadasaamise viis ja aeg). Määruskaebuse esitaja selgitab, et talle tekkinud

kahju seisnes selles, et kinnipidamistingimus ehk tema käsutusse jäetud alla 3 m 2

suurune põrandapind ei olnud tegelikkuses, vaatamata sel hetkel kehtinud vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-le 6, kooskõlas rahvusvahelise õigusega, täpsemalt

Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga 3. Kahju

hilisem ilmsikstulek tähendab seda, et määruskaebuse esitajale sai talle tekitatud

kahju teatavaks mitte vahetult, vaid Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 19.12.2013. a

otsuse avaldamise tõttu asjas Tunis vs Eesti. Nimetatud otsuses tuvastati, et ka

konkreetselt Tallinna Vangla poolt kinnipeetavale alla 3 m2 põrandapinna tagamine

kujutab endas tõsist EIÕK artikli 3 rikkumist. Halduskohus ei ole vaidlustatud

määrusega lahendanud hüvitamiskaebust ja selle esitamise tähtaegsust sisuliselt

ning määrus on põhjendamata.

Määruskaebuse esitaja palub kohtul arvesse võtta, et edaspidi soovib ta 10 000 euro

asemel õiglase hüvitise väljamõistmist. Samuti märgib määruskaebuse esitaja

täiendavalt, et peab hüvitamistaotluses nimetatud kahju tekkimise asjaolu all silmas

ainult ühte vanglas valitsenud tingimust – vangla poolt kinnipeetavale VSkE § 6 lg-ga

6 tagatud 2,5 m2 põrandapinna tegelikku mittevastavust rahvusvahelisele õigusele.

Määruskaebuse esitajal oli õiguspärane ootus sellele, et VSkE § 6 lg-s 6 sätestatu on

kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Vastustajal oli kohustus järgida EIK praktikat

kinnipeetavatele võimaldatava ruumi suuruse osas. EIK 19.12.2013. a otsusest sai

määruskaebuse esitajale teatavaks nii tema subjektiivse õiguse rikkumine kui ka talle

kahju tekkimine ja selle kahju tekitaja. Hüvitamiskaebus on esitatud tähtaegselt 3

aasta jooksul arvates päevast, mil määruskaebuse esitaja kahjust teada sai

(19.12.2013) ja 10 aasta jooksul alates kahju tekitamisest.

8. Tallinna Vangla palub määruskaebusele esitatud

vastuses

(tl 49-50)

määruskaebus rahuldamata jätta.

Tallinna Vangla on jätkuvalt seisukohal, et määruskaebuse esitajal puudusid

objektiivsed põhjused menetlustähtaja ületamiseks, kaebus ei ole esitatud seaduses

sätestatud tähtaegu järgides ning seega on läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus. Tallinna Vangla viitab Tartu Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-14-

51346, milles kohus on selgitanud, et RVastS § 17 lg 3 seob kahju hüvitamise

nõudega haldusorgani poole pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju

tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Kuna kohtulahendid annavad

asjaoludele vaid õigusliku hinnangu ega kinnita isikule väidetava kahju tekkimise

fakti, siis ei ole oluline see, millal isik sai teada EIK viidatud seisukohtadest. Kuivõrd

määruskaebuse esitaja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks seoses liiga vähese

isikliku ruumiga Tallinna Vangla kinnipidamiskambris, siis pidi ta väidetavast kahju

tekkimisest ja selle põhjustajast teada saama hiljemalt siis, kui lõppes tema hoidmine

õigusvastastes tingimustes.

Seega hakkas kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema hiljemalt 27.05.2005 ning

lõppes 27.05.2008. Kahjunõude esitas määruskaebuse esitaja aga alles 05.05.2014,

s.o peaaegu 6 aastat pärast selleks ettenähtud tähtaja lõppu. HMS § 34 lg 3 kohaselt

ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks

ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kuna kahju hüvitamise

taotluse esitamise ajaks oli möödunud ka juba enam kui aasta kahjunõude esitamise

tähtpäevast, ei olnud Tallinna Vanglal ka võimalik tähtaega ennistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

21.11.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata

(HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

10. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks.

Asjassepuutuv ei ole määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus on jätnud välja

selgitamata määruskaebuse esitajale tekkinud kahju olemuse. Halduskohtule

esitatud kaebusest on kohtule olnud arusaadav, et määruskaebuse esitajale on

tekkinud kahju tema inimväärikuse alandamisega ning kannatuste tekitamisega

kitsastesse tingimustesse koos teiste kinnipeetavatega paigutamisel. Ka

määruskaebuses ei esita ta muid väiteid talle tekkinud kahju kohta, täpsustades vaid,

et talle tagatud kambri põrandapinna suurus ei vastanud rahvusvahelise õiguse

normidele. Samuti ei ole halduskohus toiminud õigusvastaselt, kui ei käsitlenud

vaidlustatud määruses kõiki kaebuse sisulisi asjaolusid. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1

p-st 8 kontrollib alluvusjärgne halduskohus kaebuse saamisel muu hulgas seda, ega

ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuse tagastamise

alused on sätestatud HKMS §-s 121. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab imperatiivse ehk

kohtu kaalutlust mittelubava tagastamise alusena selle, kui kaebaja ei ole olukorras,

kus seadus on mõnda liiki nõude lahendamiseks näinud ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 1, antud

juhul VangS § 11 lg 8), sellest korrast kinni pidanud. HKMS § 47 lg 1 näol on tegemist

kaebuse lubatavuse formaalse eeldusega, mis ei eeldagi kohtu poolt kõigi kaebuse

sisuliste asjaolude välja selgitamist. Halduskohus on õiguspäraselt teinud kindlaks,

kas antud juhul esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud kaebuse tagastamise alus

ning kas kaebuse puhul on täidetud HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud formaalne eeldus,

selgitades välja kõik selle otsustamisel tähtsust omavad asjaolud.

11. Määruskaebuse esitaja leiab, et ta sai talle tekkinud kahjust teada ajal, mil tutvus

EIK lahendiga kohtuasjas Tunis v Eesti, s.o 19.12.2013, ning seetõttu on ka tema

Tallinna Vanglale 03.05.2014 esitatud taotlus tähtaegne. Ringkonnakohus selle

väitega ei nõustu ning selgitab järgmist. RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt tuleb taotlus

või kaebus avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme

aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust

teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul

kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohus on

selgitanud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes on jätkuv

haldustoiming. Kogu selle perioodi vältel toimub isikule kahju tekitamine ning kahju

lõplik ulatus selgub talle pärast jätkuva toimingu lõppemist. Sellises olukorras on

kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 mõttes üldjuhul hetk, mil lõppes

kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine ja on täidetud RVastS § 17 lg 3

tingimused. Seega hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise

kaebetähtaeg enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi otsust 3-3-1-93-13, p 14). Kannatuste põhjustamisega

tekitatud mittevaraline kahju saab isikule teatavaks üldjuhul selle tekkimise hetkel

ehk ajal, mil isik ebameeldivusi tajub. Seega pidi antud juhul ka määruskaebuse

esitaja teada saama tema inimväärikuse alandamisega lõplikust talle tekkinud

kahjust siis, kui lahkus Tallinna Vanglast. RVastS § 17 lg 3 kohaselt ei oma kahju

hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja arvestamisel tähtsust

vaidlustatava avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus või selle

õigusvastasusest teadasaamine. Seda, kas kahju on kannatanule tekkinud

õigusvastaselt ning kas avaliku võimu kandja tegevusega on alandatud tema

inimväärikust, selgitatakse välja alles kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise käigus.

Kuna määruskaebuse esitaja näol on tegemist kinnipeetavaga, kelle suhtes kohaldub

VangS § 11 lgs 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse kord, oli ta

kohustatud esitama Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse hiljemalt 3 aasta

jooksul arvates Tallinna Vanglast lahkumisest ehk kahju tekkimisest teada saamisest.

Esitades kahju hüvitamise taotluse 03.05.2014, ületas ta tähtaega enam kui 6 aastat.

12. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla õiguspäraselt tagastanud

määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse selle mittetähtaegse esitamise

tõttu. Tartu Halduskohus on 21.11.2014. a määruses õigesti leidnud, et

määruskaebuse esitaja kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, ning

halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tiina Pappel

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/