3-14-52935/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

05.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52935

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla käskkirja

nr 63/1528-D ning sellega seotud toimingutega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades

neid käesolevas määruses toodud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla käskkirja nr 6-3/1528-D kohaselt karistati A. Streltsovi 10 ööpäevaks

kartserisse paigutamisega selle eest, et ajavahemikul 03.09.2014 kuni 09.09.2014

keeldus ta loenduste ajal täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust.

2. A. Streltsov esitas vanglale vene keeles vaide koos kahjunõudega, milles soovis

vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist. Võõrkeelse vaide

tõlkimisele saatmise taotlusele on ta kirjutanud allkirja selle kohta, et ei ole nõus

tõlkimise eest vanglasiseselt isikuarvelt tasuma. Viru Vangla tagastas 21.11.2014. a

otsusega nr 6-16/254-2 vaide ja 27.11.2014. a otsusega nr 6-16/254-3 võõrkeelse kahju

hüvitamise taotluse.

3. A. Streltsov esitas 24.11.2014 kaebuse, milles ta palus end vabastada riigilõivu

tasumisest ja väitis, et ta nõuab vastavalt kohtu äranägemisele 10 000 euro kuni 25 000

euro suurust hüvitist, sest Viru Vangla karistas teda õigusvastaselt, jättis ta kartseris

ilma mitmetest erinevatest õigustest, alandas ja solvas tema inimväärikust ega

vaadanud vaiet läbi.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11.12.2014. a määrusega A. Streltsovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebus ei ole

kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav.

5. A. Streltsov esitas 20.12.2014 määruskaebuse ja 26.12.2014 määruskaebuse täienduse,

milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 11.12.2014. a määrus. Ühtlasi palus ta riigilõivu

tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

6. Tartu Halduskohus jättis 06.01.2015. a määrusega rahuldamata A. Streltsovi menetlusabi

taotluse HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ning jättis määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale

15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest või

vaidlustamise korral määruse jõustumisest. Kohus märkis, et vanglalt välja nõutud isikukonto

väljavõte kinnitab, et kaebajal ei ole neljal viimasel kuul enne määruskaebuse koostamist

olnud mingit sissetulekut, kuid tema vabad rahalised vahendid moodustavad 01.05.2015

seisuga 292,05 euro suuruse summa, mis on piisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks

määruskaebuse esitamiseks nii käesolevas asjas ning võimaldaks riigilõivu tasuda ka kõigis

teistes määruskaebuses loetletud asjades.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. Streltsov esitas 11.01.2015 määruskaebuse, milles palub kohut vabastada ta riigilõivu

tasumisest, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid ja sissetulek puudub. Määruskaebuse

esitaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu 06.01.2015. a määrus, kuna see on

tühine, õigusvastane ja põhjendamata. A. Streltsov märgib, et ta ei ole võimeline tasuma

riigilõivu 18 määruse eest, sest tema arvel on 280 eurot, mida ta ei saa ära anda, kuna siis

ei ole tal vahendeid hügieenivahendite jmt ostmiseks või elektri eest maksmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab

HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui

ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on

imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus

isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei

ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Samas peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ebatäpne on halduskohtu seisukoht, justkui esineks

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on kaebajale menetlusabi andmine

keelatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole

A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu (20.08.2014 – 19.12.2014) sissetulek oli 0 eurot. Samas

järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei

tähenda veel, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest vabastama. Kohtul

on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud

menetlusabi anda või mitte. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist

tulenevalt menetluskulusid tasuda, siis on üks HKMS § 111 lgs 1 sätestatud eeldus

menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111

lg 1 alusel. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal oli menetlusabi taotluse

esitamise seisuga, s.o 20.12.2014. a kontol vaba raha 299,93 eurot, siis ei näinud halduskohus

põhjust kaebajale menetlusabi anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.

Ringkonnakohus parandab ka ilmselged ebatäpsused Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a

määruse põhjenduste punktides 4 ja 5. Punktis 4 on halduskohus küll õigesti märkinud, et

määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot, kuid on ekslikult märkinud

vastavasisuliseks sätteks varem kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 571 lg 6.

Kehtiva redaktsiooni järgi sätestab kohustuse tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu RLS

§ 60 lg 6. Punktis 5 on halduskohus ekslikult märkinud kuupäevaks 01.05.2015, kuid on

ilmselt soovinud märkida selleks kuupäevaks isikukonto väljavõtte väljastamise kuupäeva, s.o

05.01.2015.

11. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et kaebajal on järelejäänud

rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta hügieenitarbeid. Kaebaja menetlusabi

taotluse lahendamisel võiks kohus arvestada elektrile tehtavaid kulutusi, kuna neid on

Riigikohus pidanud põhjendatuks kinnipeetava sissetulekust maha arvestada ka HKMS § 112

lg 1 p 1 rakendamisel (Riigikohtu 12.03.2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p 10). Kaebaja

isikukonto väljavõttelt perioodi 20.08.2014 – 19.12.2014 kohta elektri eest tasumist aga ei

nähtu, mistõttu on kohtul alust arvata, et kui kaebaja nelja kuu jooksul elektri eest tasunud ei

ole, siis tal seda kulutust ei esinegi. Lisaks on rahapuuduse korral kaebajal võimalik vanglalt

hügieenipakki ja riideesemeid taotleda (Viru Vangla kodukorra p-d 11.3 ja 11.4). Eeltoodust

tulenevalt ei ole hügieenitarvete ja riideesemete jaoks raha hoidmine hädavajalik. Lisaks on

Riigikohus 12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise

otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma

mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt

põhjendusi menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas

määruses toodud põhjendustega.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/