1-15-731/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. veebruaril 2015.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number

1 – 15-731 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Kriminaalasi

B.K KarS § järgi

süüdistuses

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav B.K

isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik;

emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: töötu, arvel Tööhõiveametis; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.K KarS § 424 järgi ning karistada teda 4 (nelja)

kuulise vangistusega.

Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust (s.o 4 kuud ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul ) ei pöörata täitmisele, kui B.K toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 05.02.2015.a.

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada B.K suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks.

Kriminaalasi nr. 1-15-731

Välja mõista B.K ´lt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9;

179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku summas

38 (kolmkümmend kaheksa) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning

KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada

15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

B.K on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 12.10.2014.a kella 09:30 ajal Tallinnas, Männiku tee 106 juures mootorsõidukit Mercedez-Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2636T kohaselt on B.K-lt uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,80 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p

1 ja 2 /joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid.

Seega pani B.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 21.01.2015.a ,

ning süüdistatav B.K kaitsja Jaan Tedder

prokuröri abi Natalja Kutepova

sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.K karistamist vangistusega 4 kuud.

KarS § 73 lg.1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel palub prokurör lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5-ks kuuks.

Süüdistatav B.K tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav B.K selgitas, et 21.01.2015.a sõlmisid prokuröri abi Natalja Kutepova, tema (B.K) ja tema kaitsja Jaan Tedder kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi selgitas samuti, et ta jääb 21.01.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde B.K ´le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava B.K poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava B.K käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 424 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava B.K selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.K on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb B.K temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab B.K süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena.

KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku summas 38 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 72 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot.

Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7).

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.K ´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega.

Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb B.K ´lt samuti seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata B.K ´lt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 10 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et süüdistatav on töötu ja arvel Tööhõiveametis, mis raskendab menetluskulude kohest täitmist.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/