2-12-29551/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-29551

Tsiviilasi

OÜ Kaberland hagi OÜ Benexon vastu tasaarvestuse

tunnustamiseks

ja

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6 246,77 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. märtsi 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Benexon apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

OÜ

Benexon

(registrikood:

10645844), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti

Kägi

Vastustaja (hageja): OÜ Kaberland (registrikood:

11046152),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi

vanemabi Ivo Kütt

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 7. märtsi 2014.a otsus

muutmata

ja

OÜ

Benexon

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud OÜ Benexon kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Kaberland esitas 30. juulil 2012 Tartu Maakohtule hagi OÜ Benexon vastu tasaarvestuse

tunnustamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ Benexon 12. novembril 2008 kohtule hagi, milles palus

OÜ-lt Kaberland välja mõista põhivõla 39 012,57 eurot ja viivise 32 908,83 eurot. OÜ Kaberland

tasus 02. detsembril 2008 OÜ-le Benexon 39 012,57 eurot (610 414 krooni), et vältida võimaliku

negatiivse kohtulahendi korral täiendavate viivisemaksete tasumise kohustust. Tartu Maakohtu

11. jaanuari 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-75194 rahuldati OÜ Benexon hagi OÜ Kaberland

vastu osaliselt ning OÜ-lt Kaberland mõisteti OÜ Benexon kasuks välja 32 765,79 eurot. Tartu

Ringkonnakohtu 13. juuni 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-75194 jäeti OÜ Kaberland

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2010 otsus muutmata.

Kohtuotsus jõustus 14. juulil 2011.

Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2010 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-75194 p-s 6 on kohus tuvastanud

faktilise asjaoluna, et OÜ Kaberland on tasunud OÜ-le Benexon 6 246,77 euro võrra rohkem, kui

kohus temalt välja mõistab. Eeltoodud arvutus (hagi osaline rahuldamine) nähtub ka otsuse

resolutsioonist.

Tartu Maakohus oma 30. detsembri 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-75194 mõistis

OÜ-lt Kaberland OÜ Benexon kasuks välja 5 039,81 eurot menetluskulude katteks. Järgneva

astme kohtud määrust ei muutnud ning määrus on jõustunud.

OÜ Kaberland esitas OÜ-le Benexon 28. juunil 2012 tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt

OÜ Benexon võlgnevus OÜ-le Kaberland on 1 206,96 eurot. OÜ Benexon tasaarvestusega ei

nõustunud ja leidis, et OÜ-l Kaberland puudub mistahes nõue OÜ Benexon vastu. Hageja leiab,

et kostja vastuväide tasaarvestusele on põhjendamatu ja see ei välista nõude maksmapanekut.

Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 2-08-75194 p-s 6 nähtub üheselt, et

hagejal tekkis nõue kostja vastu. Hageja nõue kostja vastu on olnud piisavalt selge ja sissenõutav

ning nõude olemasolu ja suuruse üle ei saa olla vaidlust. OÜ Benexon esimese astme

kohtuotsust ei vaidlustanud, millega hageja hinnangul nõustus kostja sellega, et on alusetult

saanud raha rohkem. OÜ Benexon ei ole alusetult rohkem saadut summat OÜ-le Kaberland

tasunud.

OÜ Kaberland sai 29. juunil 2012 kätte täitmisteate täiteasjas nr 047/2012/1221, mille kohaselt

on sissenõudja OÜ Benexon esitanud täitmisavalduse Tartu Maakohtu 30. detsembri 2011

määruse nr 2-08-75194 alusel summas 5 039,81 eurot.

Hageja palub tunnustada OÜ Kaberland poolt tehtud tasaarvestust ning OÜ-le Kaberland

tasaarvestuse järgselt mittekattuvas ulatuses allesjäävat nõuet OÜ Benexon vastu summas

1 206,96 eurot. Samuti palub hageja tunnistada lubamatuks OÜ Benexon poolt Tartu Maakohtu

30. detsembri 2011 määruse nr 2-08-75194 alusel algatatud sundtäitmine täiteasjas

nr 047/2012/1221 OÜ Kaberland suhtes. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal ei ole hageja ees raha maksmise kohustust, mille arvelt

võiks hageja enda nõuet kostja nõudega tasaarvestada. Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2010 otsuse

tsiviilasjas nr 2-08-75194 resolutsioonis ei ole kohus midagi märkinud hagejale 6 246,77 euro

väljamõistmise kohta ja hageja ei ole ka kohtumenetluses taotlenud nimetatud summa endale

väljamõistmist. Pooltel ei ole vastastikku tasaarveldatavaid nõudeid, seega ei ole võimalik

tunnistada sundtäitmist täiteasjas nr 047/2012/1221 lubamatuks. Kostja palub jätta

menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohtu 7. märtsi 2014 otsusega rahuldas kohus hagi, tunnustas OÜ Kaberland poolt

tehtud tasaarvestust ning OÜ-le Kaberland tasaarvestuse järgselt mittekattuvas ulatuses

allesjäävat nõuet OÜ Benexon vastu summas 1 206,96 eurot. Samuti tunnistas kohus lubamatuks

OÜ Benexon poolt Tartu Maakohtu 30. detsembri 2011 määruse tsiviilasjas nr 2-08-75194 alusel

algatatud sundtäitmine täiteasjas nr 047/2012/1221 OÜ Kaberland suhtes. Kohus jättis

menetluskulud kostja kanda.

Maakohus leidis, et hageja on tõendanud, et temal on nõue kostja vastu ja see nõue on

põhjendatud. Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-75194 on tuvastatud

faktilise asjaoluna, et kuivõrd kohus rahuldab OÜ Benexon nõude OÜ Kaberland vastu

32 765,79 euro ulatuses, siis on OÜ Kaberland tasunud OÜ-le Benexon rohkem, kui kohus

temalt välja mõistab. OÜ Kaberland on tasunud OÜ-le Benexon rohkem 6 246,77 eurot. Hagi

osaline rahuldamine nähtub Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-08-75194 otsuse

resolutsioonist. Seega on hagejal nõue kostja vastu, mida tuleb tunnustada. Ehkki otsuses ei ole

märgitud midagi hagejale 6 246,77 euro väljamõistmise kohta ja hageja ei ole ka

kohtumenetluses taotlenud nimetatud summa endale väljamõistmist, ei välista see hagi

rahuldamist. Märgitud otsuse resolutsioonis ei ole numbriliselt nimetatud enam tasutud summat.

Maakohus asus seisukohale, et hagejapoolne tasaarvestus on lubatav. Kuivõrd hageja

tasaarvestuse avaldus on seaduslik, hagejal on olemas materiaalõiguslik alus ehk tasaarvestatav

nõue, tuleb tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 047/2012/1221 lubamatuks. Ebaõige on kostja

väide, et hagejal puudub tasaarvestatav nõue kostja vastu.

Maakohus nõustus hagejaga selles, et aegumistähtaja arvestamise algust tuleb arvestada alates

Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-75194 jõustumisest 14. juulil 2011,

mitte põhinõude tasumisest. Kostja vastuväide aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

Seega on õige hageja esindaja seisukoht, et tasaarvestuse avalduse tulemusena on hageja ja

kostja vahelised nõuded tasaarvestatud 18. juuni 2012 seisuga, mil jõustus maakohtu määrus

menetluskulude kindlaksmääramises ning alates 18. juunist 2012 on hagejal nõue kostja vastu

1 026,96 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Benexon esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi

2014 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei saa kohtuotsusest endast tekkida isikule nõuet, vaid otsusega saab kohus üksnes tuvastada

isikul nõude olemasolu. Tartu Maakohus ei kohustanud 11. jaanuari 2010 kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-08-75194 OÜ-d Benexon hüvitama OÜ-le Kaberland 6 246,77 eurot.

OÜ-l Kaberland oli võimalus vaidlustada kohtuotsust vastuolu tõttu selle resolutiivosa ja

põhjenduste vahel, kuid seda ei tehtud. Seega ei ole OÜ-l Kaberland kohtuotsusega tunnustatud

nõuet, mida kohus käesoleva asja menetluses saanuks tunnustada. Maakohus on käesolevas asjas

tunnustanud vastustaja nõude, mida tal tegelikkuses ei eksisteeri;

2) on maakohus kohaldanud vääralt VÕS §-i 200, leides, et tasaarvetuse piirangud antud juhul

puuduvad.

Hageja

tasus

kostjale

tsiviilasja

nr

2-08-75194

menetluses

põhinõude

02. detsembril 2008. Samast ajast, s.o nõude tasumisest, tuleb TsMS §-s 147 lg 2 järgi hakata

arvestama hageja õigust nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist kostjalt. Enne 18. juunit 2012

ei olnud pooltel tasaarvestatavaid nõudeid. Antud asjas algas hageja õigus nõuda kohustuse

täitmist 03. detsembril 2008. Hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist aegus TsÜS § 146 lg

1 järgi kolme aasta möödumisel, s.o 02. detsembril 2011. Seega on kohus ebaõigesti tunnustanud

hageja nõuet ka tasaarvestust ületatavas osas summas 1 206,96 eurot. Vastustaja hüvitisenõue on

tasaarvestust ületavas osas TsÜS § 146 lg 1 järgi samuti aegunud;

3) ei ole vastustajal nõuet, mida kohus võiks tunnustada ja tunnustatud nõude ulatuses apellandi

nõudega tasaarvestada. Kuivõrd maakohus tunnustas vääralt vastustaja nõuet leides, et nõue

tekkis kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-75194 ja tunnistas seejärel aegunud nõude ebaõigesti

tasaarvestatuks, tegi kohus ebaõige otsustuse ka selles, et tunnistas TSM § 221 lg 1 alusel

lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 047/2012/1221. Kohtuotsus sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks on põhjendamatu ja ebaseaduslik.

5. OÜ Kaberland vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja otsus muutmata.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus õigesti arvestanud tsiviilasjas nr 2-08-75194 tehtud otsust tõendina. Apellant ei

ole menetluse kestel kordagi eitanud ega vastuväiteid esitanud asjaolule, et OÜ Kaberland on

tasunud OÜ-le Benexon väljamõistetud summast 6 246,77 euro võrra rohkem. Samuti ei ole

apellant soovinud esitada omapoolseid tõendeid asjaolu kohta, et ta ei ole tegelikkuses

vastustajalt oma nõudest rohkem raha saanud;

2) ei esitanud (ega saanud esitada) apellant kohtuasjas nr 2-08-75194 nõuet enammakstud

summa tagastamiseks ning seetõttu ei saanud kohus jätta seda ka tunnustamata. Tsiviilasjas nr 2-

08-75194 oli hagi esemeks OÜ Benexon nõue OÜ Kaberland vastu võla ja viiviste tasumiseks ja

OÜ Kaberland vastuhagi OÜ Benexon vastu kahju hüvitamiseks, mitte aga menetluse kestel

OÜ-lt Kaberland OÜ-le Benexon tasutud summa väljanõudmine. Vastustajal puudus enne

tsiviilasjas nr 2-08-75194 otsuse jõustumist 14. juulil 2011 võimalus teada saada oma

võimalikust nõudest apellandi vastu. Täiesti võimalik oleks olnud olukord, kus kohus oleks

rahuldanud OÜ Benexon nõude näiteks täies ulatuses ning seetõttu oleks OÜ Kaberland pidanud

juurde maksma ligi 500 000 krooni;

3) puudub vastuolu tsiviilasja nr 2-08-75194 resolutiivosa ja põhjenduste vahel. Ka otsuse

resolutiivosa kinnitab faktilist asjaolu, et OÜ-le Benexon tasuti 97 740,75 krooni nõutust

rohkem;

4) on aegumise kohaldamise küsimus seotud sellega, millal hageja sai teada või pidi teada saama

oma nõudest kostja vastu. Vastustaja rõhutab, et ta vaidlustas Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2010

otsuse tsiviilasjas nr 2-08-75194 mh temalt väljamõistetud summa osas. Tartu Ringkonnakohus

jättis Tartu Maakohtu otsuse muutmata ning kohtuotsus jõustus 14. juulil 2011. Eeltoodust

tulenevalt on vastustaja arvates üheselt selge, et enne kohtuotsuse jõustumist ei olnud vastustajal

mitte mingil moel võimalik teada, kas ja millises ulatuses võib apellandi vastu nõue tekkida.

Ühtlasi ei olnud pooltel võimalik teada menetluskulude rahalist suurust enne vastava määruse

jõustumist 18. juunil 2012. Alles pärast nimetatud kuupäeva oli selge, et pooltel on

tasaarvestatavad nõuded;

5) kuna vastustajal on tasaarvestatav nõue apellandi vastu, siis tunnistas kohus õigustatult

sundtäitmise lubamatuks.

6. OÜ Benexon esitas ringkonnakohtu kirjalikus menetluses seisukohad OÜ Kaberland

vastusele. Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole õige vastustaja väide, et apellant ei ole tsiviilasja 2-12-29551 menetluses kordagi

osundanud sellele, et maakohus ei ole 11. jaanuari 2010 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-75194

kohustanud OÜ-d Benexon hüvitama OÜ-le Kaberland 6246,77 eurot. Kohtuotsus on vaid üheks

tõendiks tõendite kogumis, mida kohus ka nii hindab. Samas ei saa kohtuotsusega tõendada raha

maksmise fakti;

2) kasutanud enda õigust keelduda kohustuse täitmisest aegumise tõttu, ei pidanud apellant

enam täiendavalt esitama mingeid sisulisi vastuväiteid vastustaja nõudele. Ka siis, kui vastustaja

nõue ei oleks aegunud (millega apellant ei nõustu), lasub hagejal, kes esitas hagi enda rahalise

nõude tunnustamiseks, kohustus tõendada raha maksmist kostjale, mitte ei pea kostja tõendama

seda, et ta ei ole raha saanud;

3) tulnuks rahaline nõue vaielda selgeks tsiviilasja 2-08-75194 menetluses. Tartu Maakohtu

11. jaanuaril 2010 tehtud kohtuotsust resolutsiooni ja sisu vahel esineva vastuolu vaidlustamata

jätmisega minetas vastustaja lõplikult võimaluse tasutu väljanõudmiseks OÜ-lt Benexon;

4) ei olnud vastustaja nõude aegumine 02. detsembril 2008 tasutud summa sissenõudmiseks

tsiviilasja 2-08-75194 menetluse ajaks TsMS § 160 järgi peatunud. Tsiviilasja 2-08-75194

menetluse ajaks peatus apellandi nõude aegumine vastustaja vastu, mis tulenes müügilepingust,

mitte vastustaja tasaarvestus nõue apellandi nõudega. Pooltel ei olnud enne 18. juunit 2012

tasaarvestatavaid nõudeid. Tasaarvestuse tegemise ajaks (29. juuni 2012) oli nõude tekkimisest

möödunud 3 aastat, 5 kuud ja 58 päeva (ajavahemik 03.12.2011 kuni 29.06.2012). Seega

tasaarvestusavalduse Benexon OÜ-le esitamise ajaks ei olnud Kaberland OÜ-l enam TsÜS § 146

lg 1 järgi nõuet, mida OÜ Benexon nõudega tasaarvestada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu

otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamisel ega pea lähtudes

TsMS § 654 lg-st 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

8. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, mille kohaselt ei tulene isikule nõuet vahetult

kohtuotsusest, vaid otsusega saab kohus tuvastada isikul nõude olemasolu. Sõltuvalt

menetlusosaliste taotlustest ja menetluslikest positsioonidest võib kohtupoolse nõude

tunnustamisega kaasneda nõude rahuldamine (s.o sooritushagi puhul nõutava rahasumma

väljamõistmine), seevastu tuvastushagi puhul piirdub lahend üksnes nõude olemasolu

kindlakstegemisega.

Käesoleval juhul ei ole tsiviilasjas nr 2-08-75194 tehtud kohtuotsuse puhul tegemist sooritus-

ega tuvastushagiga, mille raames kohus oleks teinud kindlaks OÜ-l Kaberland nõude olemasolu

OÜ Benexon vastu. Nimetatud tsiviilasjas menetleti OÜ Benexon nõuet OÜ Kaberland vastu

summas 39 012,57 eurot, mille maakohus rahuldas summas 32 765,79 eurot. Kohtuotsuse

põhjendava osa punktis 6 (lk 13) on kohus märkinud, et kostja täitis menetluse kestel hageja

nõude ja tasus põhivõla 01.12.2008.a summas 610 414 krooni, kuigi rõhutas, et tasumisega ei

tunnista kostja võlga. Kohus lisas, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu 512 673,25

krooni - seega on kostja tasunud hagejale rohkem kui kohus temalt välja mõistab. Kostja on

tasunud hagejale rohkem 97 740,75 krooni.

9. Tsiviilasjas nr 2-08-75194 ei esitanud OÜ Kaberland OÜ Benexon vastu nõuet enam tasutud

summa tagastamiseks (OÜ Kaberland esitas küll vastuhagi lepingu rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 850 000 krooni, mille aga kohus jättis rahuldamata), mistõttu kohus ei

saanud vastavat nõuet ka lahendada (s.o tunnustada nõuet kas sooritus- või tuvastushagi korras).

Seega on iseenesest õige ka apellandi seisukoht, et maakohtu 11.01.2010.a kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-08-75194 ei ole kohustatud OÜ-d Benexon hüvitama OÜ-le Kaberland 6246,77

eurot. Maakohtu nimetatud kohtuotsus ei ole täitedokumendiks, millega saanuks OÜ Kaberland

pöörduda kohtutäituri poole vaidlusaluse summa saamiseks OÜ Benexon suhtes täitemenetluse

läbiviimiseks. Ringkonnakohus märgib samas, et maakohus ei jätnud ka OÜ Benexon hagi

tsiviilasjas nr 2-08-75194 rahuldamata põhjendusel, et OÜ Kaberland oli hagi esemeks oleva

kohustuse menetluse kestel juba täitnud. Kohus tunnustas OÜ-l Benexon nõude olemasolu

OÜ Kaberland vastu summas 32 765,79 eurot, märkides seejuures, et menetluse kestel on kostja

nõude täitnud. Kuigi kohtuotsuse resolutsiooniga mõisteti nimetatud summa kostjalt hageja

kasuks sellegipoolest välja, ei takistanud see kostjal tuginemast hiljem sellele, et ta on hageja

nõude juba täitnud.

10. Kolleegiumi arvates on põhjendamatud apellandi väited, nagu oleksid tsiviilasjas nr 2-08-

75194 tehtud kohtuotsuse resolutiivosa ja põhjendused omavahel vastuolus ning OÜ Kaberland

oleks pidanud otsuse selles osas vaidlustama. OÜ Kaberland poolt OÜ-le Benexon võlgnetava

summa suurus selgus alles maakohtu tehtud lõpplahendis (kohus rahuldas hagi osaliselt) ning

OÜ-l Kaberland puudus võimalus taotleda hageja nõude rahuldatud osa ületava konkreetse

summa tagastamist. Samas ei olnud selleks tsiviilasja nr 2-08-75194 menetluse raames ka

vajadust.

Ringkonnakohus leiab, et esitamaks käesolevas menetluses sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi OÜ Benexon vastu, ei pidanudki OÜ-l Kaberland olema kohtuotsusega

eelnevalt tunnustatud nõuet (s.o kas sooritus- või tuvastushagi tähenduses). Seega ei pidanud

OÜ-l Kaberland OÜ Benexon vastu tagasinõude olemasolu ega selles suurus olema kohtuotsuse

resolutsioonis fikseeritud.

Tasaarvestuse korras nõude olemasolule tuginemiseks ei pea tasaarvestav pool tingimata esitama

selleks hagi või vastuhagi, vaid piisab sellekohase vastuväite esitamisest kohtumenetluses.

Käesoleval juhul on kohtul võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamise

käigus hinnata OÜ-l Kaberland nõude olemasolu OÜ Benexon vastu, mida oleks võimalik

tasaarvestada OÜ Benexon nõudega menetluskulude hüvitamiseks summas 5 039,81 eurot.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt on OÜ Kaberland

käesolevas asjas tõendanud endal nõude olemasolu OÜ Benexon vastu summas 6 246,77 eurot.

Vastavalt maakohtu otsuses märgitule on nõude olemasolu tõendatud Tartu Maakohtu tsiviilasjas

nr 2-08-75194 tehtud otsusega. Ebaõige on apellandi seisukoht, nagu ei saaks kohtuotsusega

tõendada raha maksmise fakti. Maakohtu nimetatud otsusest nähtuvad nõude tekkimise täpsed

asjaolud. Puudub igasugune alus kahelda, nagu ei oleks OÜ Kaberland tasunud OÜ-le Benexon

02.12.2008.a 39 012,57 eurot ning muule lisaks ei ole OÜ Benexon ka ise seda asjaolu

vaidlustanud. Muuhulgas ei ole OÜ Benexon tuginenud mistahes asjaoludele, nagu oleks OÜ-l

Kaberland tema ees veel mingeid täitmata kohustusi peale tsiviilasjas nr 2-08-75194 vaidluse all

olnute. Samuti ei ole OÜ Benexon väitnud, nagu ei oleks ta kas vaidlusalust summat 6 246,77

eurot vastustajalt üldse saanud või tal puuduks kohustus tagastada see OÜ-le Kaberland. Selle

asemel kinnitab OÜ Benexon muuhulgas ka apellatsioonkaebuses, et OÜ Kaberland tasus OÜ-le

Benexon tsiviilasja nr 2-08-75194 põhinõude 02.12.2008.a.

Seega ei olnud OÜ-l Kaberland kohustust esitada täiendavaid tõendeid lisaks tsiviilasjas nr 2-08-

75194 tehtud kohtuotsusele. Kohtuotsuse kirjeldavast ja põhjendavast osast nähtub selgelt, et

OÜ Kaberland on tasunud OÜ-le Benexon 6 246,77 euro võrra enam kui selles menetluses

kostjalt hageja kasuks välja mõisteti. Kuna OÜ Benexon ei ole viidanud mistahes õiguslikule

alusele, mis õigustaks teda jätma nimetatud 6 246,77 eurot OÜ-le Kaberland tagastamata, siis

luges maakohus põhjendatult OÜ Kaberland nõude olemasolu tõendatuks.

Ebaõige on apellandi seisukoht, mille kohaselt ei pidanudki ta esitama vastustaja nõudele

mingeid täiendavaid sisulisi vastuväiteid, kuna apellant oli juba tuginenud aegumise vastuväitele.

Aegumise vastuväitele tuginemine ei vabasta võlasuhte poolt oma väidete põhjendamise ja

tõendamise kohustusest. Kuna ka aegumistähtaja alguse osas oli pooltel vaidlus (mh maakohtu

12. veebruari 2014.a istungil), siis ei olnud apellandi poolt ainuüksi aegumisele tuginemine

piisav.

12. Apellant vaidlustas maakohtu otsuse ka põhjendusel, et OÜ Kaberland võimalik

tagasinõudeõigus OÜ Benexon vastu summas 6 246,77 eurot oli apellandi hinnangul

tasaarvestusavalduse tegemise ajaks juba aegunud. Vaidlustamata asjaoluna tasus OÜ Kaberland

OÜ-le Benexon 02.12.2008.a ning seega tekkis koheselt (s.o alates 02.12.2008.a) ka võlasuhe,

mille alusel võis OÜ Kaberland nõuda enammakstud summa tagastamist. Seega aegus

OÜ Kaberland nõudeõigus apellandi arvates 02.12.2011.a.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohtadega OÜ Kaberland nõudeõiguse aegumistähtaja

alguse osas.

Tsiviilasjas nr 2-08-75194 oli pooltel vaidlus nendevaheliste lepinguliste suhete täitmise üle ning

seega tasus ka OÜ Kaberland 02.12.2008.a OÜ-le Benexon 39 012,57 eurot lepingulise

kohustuse täitmise eesmärgil, olgugi et ta nõudele ja selle suurusele vastu vaidles. Kuna

kõnealuse tsiviilasja tulemusena selgus OÜ Kaberland kohustuse suurus OÜ Benexon ees, on

kolleegiumi arvates põhjendatud käsitada OÜ Kaberland poolt teostatud makset ja ka hilisemat

enammakstud summa tagasinõuet tehingust tuleneva võlasuhtena.

TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147

lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda

nõudele vastava kohustuse täitmist.

13. Ringkonnakohus leiab, et OÜ-l Kaberland ei olnud võimalik nõuda OÜ-lt Benexon

enammakstud summa tagastamist enne tsiviilasja nr 2-08-75194 lahendamist. Nimetatud

menetluses vaidlesid pooled selle üle, kui suure summa on OÜ Kaberland kohustatud OÜ-le

Benexon tasuma. Kuigi vaidluse all ei olnud vahetult OÜ Kaberland võimaliku tagasinõude

suurus, on see otseses sõltuvuses tsiviilasja nr 2-08-75194 lõpptulemusest, kuivõrd

tagasinõudeõigus sai tekkida eeldusel, et kohus jätab hagi vähemalt osaliselt rahuldamata. Enne

maakohtu otsuse tegemist ei olnud teada, kui suures ulatuses kohus hagi rahuldab, ning seetõttu

ei saanud OÜ-l Kaberland tagasinõudeõigus muutuda sissenõutavaks. Apellandi seisukohad on

selles osas ka mõneti üksteisele vastukäivad, kuna OÜ Kaberland nõudeõigus tekkis ja muutus

apellandi arvates sissenõutavaks koheselt rahasumma tasumisel (s.o 02.12.2008), kuid

OÜ Benexon

enda

nõue

menetluskulude

hüvitamiseks

tekkis

alles

menetluskulusid

kindlaksmäärava kohtulahendi jõustudes.

Käesoleval juhul tegi maakohus tsiviilasjas nr 2-08-75194 otsuse 11. jaanuaril 2010.a ja see

jõustus 14. juulil 2011.a. OÜ Kaberland tegi OÜ-le Benexon tasaarvestusavalduse 29. juunil

2012.a, s.o pärast menetluskulude rahalisele kindlaksmääramisele suunatud kohtumääruse

jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on esitatud 30. juulil 2012.a. Seega on

OÜ Kaberland teinud nõuete tasaarvestamisele suunatud avalduse enne oma tagasinõude

aegumist, kuna ei kohtuotsuse tegemisest ega selle jõustumisest olnud tasaarvestusavalduse

tegemise või alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ajast möödunud kolme aastat.

14. Kolleegiumi arvates ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv VÕS § 200 lg 2, mille järgi võib

tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole

nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Ringkonnakohus

jääb seisukohale, et tasaarvestava poole (s.o OÜ Kaberland) tagasinõue ei olnud 29. juuni 2012.a

seisuga aegunud ning seetõttu ei sõltu asja lahendamine VÕS § 200 lõikes 2 sätestatust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et VÕS §-s 200 sätestatud tasaarvestuse

piirangud käesoleval juhul puuduvad.

Kuna OÜ Kaberland tagasinõue ei olnud tasaarvestusavalduse tegemise aja seisuga aegunud, siis

ei ole aegunud ka hageja tagasinõue tasaarvestust ületavas osas summas 1206,96 eurot. Kuivõrd

aga käesolevas asjas on tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, siis ei ole

tasaarvestuse järgselt OÜ-l Kaberland OÜ Benexon vastu oleva nõude tunnustamine summas

1206,96 eurot käsitatav vastava summa apellandilt väljamõistmisena ja kohtuotsus ei ole selles

osas täitedokumendiks.

15. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme

kohtu otsuse muutmata, jävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. Alates 01.01.2015.a kehtiva menetlusõiguse seaduse kohaselt saab menetlusosaline

taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis

tsiviilasja toimikust ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu), üksnes siis, kui menetlusosaline

on esitanud igas kohtuastmes, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude

nimekirja. Kuna käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 01.01.2015, ta

menetlusosalistelt

menetlus-kulude

nimekirja

ei

küsinud

ning

märkis

otsuses,

et

menetlusosalistel on õigus esitada kulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas

lõpplahendi teinud maakohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsMS § 174 lg 1). Kuigi

praeguseks ei kehti enam säte, mis lubas esitada menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi

jõustumist, tuleb siiski kohaldada varasemat seadust nende lõpplahendite suhtes, mis tehti enne

01.01.2015, ning lubada kulude kindlaksmääramise taotlust esitada kehtinud seaduses ettenähtud

korras. Seejuures on oluline ka tagada, et ühe ja sama tsiviilasja puhul toimuks erinevate

kohtuastmete menetluskulude kindlaksmääramine samade põhimõtete järgi, seda sõltumata

lahendi tegemise ajast.

Eeltoodust tulenevalt ei määra ringkonnakohus menetlusosalistele apellatsioonimenetluse kulude

nimekirja esitamiseks tähtpäeva, vaid määrab kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Kohus

selgitab, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb menetlusosalistel

juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni

31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese

astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava

summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele

lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/