3-14-51899/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

04.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51899

Haldusasi

Vladimir Lunkini (Lunkin) kaebus Tallinna Vangla

kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Lunkini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Vladimir Lunkin

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a määruse

resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva

määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 28.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-4), milles ta

nõuab hüvitist 5100 eurot perioodil 01.04.2012 – 01.02.2013 Tallinna Vangla

kinnipidamistingimustega tekitatud kannatuste eest. Ta selgitab, et Tallinna Vangla kambrites

on alla 3 m2 isiklikku ruumi isiku kohta. Samuti tekitati määruskaebuse esitaja hinnangul talle

kahju muude olmetingimustega. Määruskaebuse esitaja sõnul esitas ta kahju hüvitamise

taotluse Tallinna Vanglale 30.03.2014, kuid seda ei ole tähtaegselt lahendatud.

2. 07.10.2014 kohtunõudele esitatud vastuses (tl 9) selgitab Tallinna Vangla, et on

19.06.2014. a kirjaga nr 5-18/14/12331-6 määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse

tagastanud.

3. 10.10.2014. a määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta, kuna Tallinna Vangla

edastatud materjalidest nähtuvalt oli määruskaebuse esitaja nõudnud hüvitist perioodil

02.02.2010 – 24.11.2010 Tallinna Vanglas viibimise eest, mitte perioodi 01.04.2012 –

01.02.2013 eest nagu kohtule esitatud kaebuses. Määruses palus halduskohus määruskaebuse

esitajal tõendada kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist.

4. 15.10.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja avaldus (tl 20), milles ta

esitab informatsiooni vaba ruumi kohta kambrites, milles ta viibis. Ühtlasi esitas

määruskaebuse esitaja kohtule Tallinna Vangla vastuse teabenõudele, millest nähtub tema

viibimine Tallinna Vangla erinevates kambrites perioodil 02.02.2010 – 24.11.2010. Samuti

esitas määruskaebuse esitaja kohtule Tallinna Vanglas 25.04.2014 registreeritud kahju

hüvitamise taotluse nr 518/14/12331-1, millest nähtuvalt nõudis ta hüvitist perioodi

02.02.2010 – 24.11.2010 eest. Määruskaebuse esitaja märkis, et ei teadnud varasemalt oma

õiguste rikkumisest.

5. Tartu Halduskohus tagastas 27.10.2014. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ette nähtud

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Halduskohus selgitas määruses, et selleks, et kohus saaks kaebuse menetlusse võtta, peab

olema tuvastatud, et määruskaebuse esitaja on esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise

taotluse sama perioodi osas, milles ta on pöördunud kohtusse. Tartu Halduskohtule esitatud

kaebuse kohaselt nõuab määruskaebuse esitaja hüvitist perioodil 01.04.2012 – 01.02.2013

Tallinna Vanglas viibimisega tekitatud kahju eest. Tallinna Vangla on vastuseks Tartu

Halduskohtu kohtunõudele märkinud, et Tallinna Vanglalt on määruskaebuse esitaja nõudnud

hüvitist perioodil 02.02.2010 – 24.11.2010 Tallinna Vanglas viibimise eest, mitte kaebuses

märgitud perioodi eest. Pärast seda, kui kohus palus määruskaebuse esitajal tõendada

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist 01.04.2012 – 01.02.2013 osas, esitas

määruskaebuse esitaja kohtule üksnes dokumente, mis tõendavad kohtueelse menetluse

läbimist perioodi 02.02.2010 – 24.11.2010 osas. Halduskohtu hinnangul järeldub eelnevast, et

määruskaebuse esitaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust Tallinna Vanglas

perioodil 01.04.2012 – 01.02.2013 kinnipidamistingimustega tekitatud kahju osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. 03.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 30),

milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a määruse.

Määruskaebuse esitaja sõnul on halduskohus tema kaebuse ekslikult tagastanud, kuna ta ei ole

käesolevas asjas palunud kahjuhüvitist perioodil 01.04.2012 – 01.02.2013 Tallinna Vanglas

viibimise eest. Sel perioodil ei viibinudki ta Tallinna Vanglas, vaid Tartu Vanglas.

7. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 46) määruskaebus rahuldamata

jätta.

Tallinna Vangla selgitab, et määruskaebuse esitaja esitas 25.04.2014 Tallinna Vanglale kahju

hüvitamise taotluse nr 5-18/14/12331-1, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses

kinnipidamistingimustega perioodil 02.02.2010 kuni 24.11.2010. Tallinna Vangla tagastas

19.06.2014. a kirjaga nr 5-18/14/12331-6 määruskaebuse esitaja taotluse. Tartu Halduskohtule

28.08.2014 esitatud kaebuses taotleb määruskaebuse esitaja Tallinna Vangla

kinnipidamistingimuste tõttu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist perioodil

01.04.2012 kuni 01.02.2013. Kinnipeeturegistrist nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole

eelnimetatud perioodil Tallinna Vanglas viibinud. Tallinna Vanglasse on määruskaebuse

esitaja olnud paigutatud ajavahemikel 02.02.2010 kuni 24.11.2010; 19.10.2011 kuni

26.10.2011 ja 05.09.2012 kuni 12.09.2012. Eeltoodust nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja

kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

27.10.2014. a määruse resolutsiooni tühistamiseks puudub alus, kuid muuta tuleb halduskohtu

määruse põhjendusi.

9. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu

hulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4

kohaselt on kohus kohustatud kaebuse selle esitajale tagastama, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Käesolevas asjas

on halduskohtule saabunud kaebus, milles määruskaebuse esitaja palub talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tallinna Vanglas viibimisega perioodil 01.04.2012 –

01.02.2013. Kaebuse kohaselt olid kambrid, kus ta sel perioodil viibis, kuuekohalised ning

nendes oli ühe isiku kohta vaba pinda vaid 1,5 m2. Määruskaebuse esitaja on kaebuses

märkinud ka seda, et esitas Tallinna Vanglale kahjunõude 30.03.2014. Pärast Tallinna Vanglalt

informatsiooni saamist selle kohta, et Tallinna Vanglale on määruskaebuse esitaja 25.04.2014

esitanud üksnes kahju hüvitamise nõude seoses perioodil 02.02. – 24.11.2010 Tallinna

Vanglas viibimisega (tl 9), jättis halduskohus kaebuse käiguta ning palus määruskaebuse

esitajal tõendada kohtueelse kohustusliku menetluse läbimist perioodi 01.04.2012 –

01.02.2013 osas. Puuduste kõrvaldamiseks esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule

avalduse (tl 20), milles märgib, et lisab asjale veel nii palju tõendusmaterjali, kui tal on, ning

leiab, et avaldusele lisatud materjalid on tõendid selle kohta, mida kohus tõendada palus.

Avaldusega koos edastas määruskaebuse esitaja kohtule 25.04.2014 Tallinna Vanglas

registreeritud kahjunõude (tl 2424p) seoses perioodil 02.02.2010 – 24.11.2010 Tallinna

Vanglas viibimisega ja 17.06.2014 registreeritud puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 23-23p).

Samuti edastas määruskaebuse esitaja kohtule Tallinna Vangla 01.04.2014. a vastuse (tl 21)

tema teabenõudele (tl 21p) selle kohta, millal ja millistes Tallinna Vangla kambrites on

määruskaebuse esitaja viibinud. Nimetatud vastuse kohaselt on määruskaebuse esitaja

viibinud Tallinna Vanglas alates 02.02.2010 kuni 24.11.2010.

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja poolt puuduste kõrvaldamiseks esitatud

dokumentidest nähtuvalt pidi halduskohtule olema arusaadav, et määruskaebuse esitaja ei

viibinud kaebuses nimetatud perioodil, so 01.04.2012 – 01.02.2013 Tallinna Vanglas. Samuti

pidi kohtul tekkima kahtlus selles, kas kaebuses nimetatud periood ei võinud olla

määruskaebuse esitaja poolt märgitud ekslikult, kuivõrd puuduste kõrvaldamiseks esitas

määruskaebuse esitaja just perioodi 02.02.2010 – 24.11.2010 osas kohtueelses menetluse

läbimist tõendavaid dokumente. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele, ning tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu hinnangul ei

saanud halduskohtul pärast kaebuses puuduste kõrvaldamiseks esitatud dokumentide saamist

olla täit kindlust selles, et määruskaebuse esitaja tahe kohtule kaebust esitades oli saada

hüvitist seonduvalt tema kinnipidamisega perioodil 01.04.2012 – 01.02.2013. Seega oli

tekkinud ebaselgus asja lahendamisel olulist tähtsust omavas asjaolus ehk kahju tekitamise

ajas, mis oleks tulnud halduskohtu poolt täiendavalt selgituste küsimise või avalduste

tõlgendamise abil välja selgitada. Eeltoodu asemel on aga halduskohus tagastanud kaebuse

selles algselt nimetatud perioodil tekitatud kahju hüvitamise nõudes, heites määruskaebuse

esitajale ette Tallinna Vanglale kahjunõude mitteesitamist perioodi osas, mil määruskaebuse

esitaja Tallinna Vanglas ei viibinudki. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul eelnimetatu näol

tegemist sellise menetlusnormide rikkumisega, mida ei oleks võimalik ringkonnakohtus

kõrvaldada (HKMS § 199 lg 2 p 3, HKMS § 203 lg 2). Käesolevas määruskaebemenetluses

on arutluse all see, kas käesolevas asjas esinevad alused kaebuse tagastamiseks ning kas

halduskohus on õiguspäraselt kaebuse tagastanud. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu

halduskohtu poolt kaebuse tagastamisel esitatud põhjendustega, leiab kohus, et ka kaebuse

tõlgendamise korral vastavalt määruskaebuse esitaja tegelikule tahtele, ei ole kaebust

võimalik menetleda ning kaebus tuleks tagastada.

11. Määruskaebuse esitaja poolt puuduste kõrvaldamiseks esitatud tõenditest ning avaldusest

saab järeldada, et ta viibis Tallinna Vanglas perioodil 02.02.2010 – 24.11.2010 (tl 21), ning

soovib just sellel perioodil Tallinna Vanglas viibimisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist. Nimetatud perioodi osas on määruskaebuse esitaja pöördunud vangla poole kahju

hüvitamise taotlusega (tl 24-24p) ning Tallinna Vangla on nimetatud taotluse 19.06.2014. a

kirjaga (tl 13) taotluse mittetähtaegsuse tõttu tagastanud. Seega saab ringkonnakohtu

hinnangul pidada määruskaebuse esitaja tegelikuks tahteks saada kahjuhüvitist seoses Tallinna

Vanglas viibimisega perioodil 02.02.2010 – 24.11.2010.

12.HKMS § 47 lg 1 sätestab: „Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.“ Tulenevalt VangS § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4 ei ole kohtul õigust menetleda kahju

hüvitamise nõuet, mille osas ei ole kaebaja läbinud kohtueelset menetlust. Kohtusse pöörduja

ei ole järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui

taotlust haldusorganile ei ole esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses

nõuetekohaselt, sh ei esita taotlust tähtaegselt, ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt

taotluse läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt

lubatav (vt K. Merusk, I. Pilving „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud

väljaanne.“ 2013, lk. 202). Kuigi käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise

nõudega Tallinna Vangla poole pöördunud, on Tallinna Vangla nimetatud taotluse

läbivaatamatult tagastanud, kuna tegemist oli seaduses sätestatud tähtaega ületades esitatud

taotlusega. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda vanglaga, et määruskaebuse esitaja

taotlus oli esitatud tähtaega rikkudes ja mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada

haldusorganile kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle

põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta

jooksul kahju tekkimisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

13.Määruskaebuse esitaja taotles Tallinna Vanglalt kahjuhüvitist seoses sellega, et viibis

Tallinna Vanglas ajavahemikul 02.02.2010 – 24.11.2010 ning sel perioodil tekitati talle

kinnipidamistingimustega mittevaralist kahju. Kuivõrd kahju hüvitamise taotlus on esitatud

seoses vangla kambrites valitsenud tingimustega, pidi määruskaebuse esitaja talle tekkinud

kahjust teada saama juba vanglas viibides. Riigikohus on selgitanud, et isiku kinnipidamine

inimväärikust alandavates tingimustes on jätkuv haldustoiming. Kogu selle perioodi vältel

toimub isikule kahju tekitamine ning kahju lõplik ulatus selgub talle pärast jätkuva toimingu

lõppemist. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 mõttes

üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine ja on täidetud RVastS

§ 17 lg 3 tingimused. Seega hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise

kaebetähtaeg enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsust 3-3-1-93-13, p 14). Kuigi eeltoodud seisukohti on Riigikohus

väljendanud seonduvalt kinnipidamistingimustega arestimajas, ei erine väidetavalt

inimväärikust alandavates tingimustes viibimine vanglas viibimisest arestimajas, ning need

seisukohad on asjakohased ka käesolevas asjas. Ka antud juhul hakkas määruskaebuse esitaja

jaoks kahju hüvitamise taotlusega haldusorgani poole pöördumise tähtaeg kulgema päevast,

mil lõppes tema hoidmine väidetavalt inimväärikust alandavates tingimustes vanglas. Kuivõrd

määruskaebuse esitaja viimaseks Tallinna Vanglas viibimise päevaks oli 24.11.2010, hakkas

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg kulgema järgmisest päevast ning viimane päev kahju

hüvitamise taotluse esitamiseks vanglale oli 24.11.2013. Määruskaebuse esitaja kahju

hüvitamise taotlus registreeriti Tallinna Vanglas aga alles 25.04.2014 ehk viis kuud pärast

seaduses sätestatud tähtaja lõppu. Vanglale tähtaja ennistamiseks esitatud avalduses (tl 12)

toob määruskaebuse esitaja taotluse esitamist takistanud asjaoluna välja üksnes selle, et ta ei

olnud varasemalt oma õigustest teadlik. Kohus selgitab, et RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt ei

ole taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamine ning lõppemine sõltuvuses sellest, kas

vaidlustatav avaliku võimu kandja tegevus oli õigusvastane või mitte. Vangla tegevuse

õigusvastasuse osas saavad seisukoha võtta alles haldusorgan ning kohus nõude sisulisel

läbivaatamisel.

14.Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja läbinud nõuetekohaselt VangS § 11 lgs 8

ning HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustuslikku kohtueelset korda, ning kohtule esitatud

kaebus seoses perioodil 02.02.2010 – 24.11.2010 Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates

tingimustes viibimisega tuleb määruskaebuse esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata

ning määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada

käesoleva määruse põhjendustega (HKMS § 200 p 4, HKMS § 203 lg 2).

Agu Timmi

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/