1-14-9941/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-9941 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava, Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsus O.B (O.B)

199 lg 2 p 9 -

rgi süüdistuses KarS § § 25 lg 2 jä lühimenetluses

Kriminaalasja lahendamise viis Apellatsiooni esitaja kirjalik menetlus

süüdistatava kaitsja Tõnu Meidra vandeadvokaat

Teised apellatsioonimenetluse

prokurör Katrin Tron, süüdistatav

O.B pooled

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsus O.B

199 lg 2 p 9 - Jätta KarS § § 25 lg 2 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 4. veebruaril 2015 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsusega menetluses tunnistati O.B

lühi süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi j päevamäära, s.o

199 lg 2 p 9 - a karistati rahalise karistusega 150

480 eurot. Mõistetavat karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 100

320 eurot. loeti eelvangistuses viibitud päevamäära, s.o KarS § 68 lg 1 alusel aeg, s.o 10.06.2014 - 11.06.2014

a) karistusaja hulka (2 päev ja kandmata karistuseks rahaline karistus

94 päevamäära, s.o eurot. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse 300,80

jõustumist.

2(3) O.B-lt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 532,50 eurot, toimiku koopia tasu 1 euro kaitsjatasu 48 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse ja jõustumisest.

2. selles, et tema, olles varem (15.12.2013 ja 07.06.2014) toime pannud O.B tunnistati süüdi vargusi, uuesti 10.06.2014 kella 14.00 paiku ebaseadusliku omastami

K -ile võttis se eesmärgil AS kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, XXXX XXXXXX X ühe pudeli Saaremaa viina maksumusega

8.90 eurot ning , , kuid möödus kassast jättes kauba eest tasumata oli turvatöötaja poolt kinnipeetud koos varastatud kaubaga.

3. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus a kaitsja, kes palub otsuse

süüdistatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks. Apellant leiab, et inkrimineeritav tegu ei vasta O.B-le KarS § 199 lg 2 p 9 süüteokoosseisu

tunnustele. puhul eeldab seadus korduv euro suuruseid vargusi. KarS § 199 lg 2 p 9 aid üle 64 Käesoleval juhul jääb vara väärtus alla 64 euro ja selline vargus kvalifitseerida väärteona KarS tuleb § 218 järgi. Seadusandja ei ütle kordade arvu, vaid annab tunnusena lõputa arvu sellelaadilisi tegevusi. Seega on . tegemist väärteo katsega

4. Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 26. jaanuarini 2015.

Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks

apellatsioonimenetluse pooled kirjalikult seisukohti ega taotlusi ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalide ja kaitsja apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

6. Kohtukolleegium leiab esiteks, et apellatsioonis esitatu pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi

argumenti maakohtu mberhindamiseks. Ka on süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ü

Riigikohus otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on otsuses põhjendanud, tud süüdistuses süüdi tunnistab. miks ta talle esi O.B ta Kohtukolleegiumil

puudub alus neid tõendeid teisiti Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes hinnata. maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. Apellatsioonis korratakse samu seisukohti, mida kaitsja esitas juba maakohtu istungil.

7. Apellatsioonis nagu maakohtu istungilgi, on süüdistatava kaitsja leidnud, et prokuratuur on O.B-le süüdistust esitades eksinud ja tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi, kuivõrd vara väärtus on 8,90 eurot. Ebaõige on kaitsja seisukoht, et tegemist on korduva vargusega. O.B-le on esitatud süüdistus süstemaatilises varguses. Varguse süstemaatilisus on iseseisev kvalifitseeriv tunnus. Kuigi süstemaatilisus eeldab mitut – kohtupraktika kohaselt vähemalt kolme – varavastast süütegu, ei ole tegemist lihtsalt korduvuse erijuhtumiga. Süstemaatilisus eeldab seda, et tuvastatav on teatav seos, ühetaolisus isiku käitumises. Kohtupraktika kohaselt aitab seda tuvastada nt see, et tegudevaheline ajavahemik on suhteliselt väike (nt mitte üle aasta). Eeltoodut on oma lahendites korduvalt kinnitanud ka Riigikohus (vt nr 3-1-1-87-08 p 10 ja nr 3-1-1-66-13). Puudub vaidlus selles, et pani O.B vähem kui ühe aasta jooksul toime 3 varavastast süütegu,

- 15.12.2013, 07.06.2014 ja 10.06.2014 -

3(3) nendest viimase katseajal. Asjaolu, et nii varasematel juhtudel kui käesoleval juhul on süütegu pandud toime väheväärtusliku asja vastu, ei tähenda aga seda, et O.B tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Nimetatud säte näeb ette, et varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu on väärtegu, välja arvatud samas sättes loetletud juhtumid. Muuhulgas nimetab KarS § 218 lg 1 juhtumina, millal ei ole süütegu väheväärtusliku asja vastu väärtegu, süstemaatilist vargust. Seega on süstemaatilise vargusega tegemist ka juhul, kui vähemalt kolmel korral suhteliselt lühikeste ajavahemike vältel pannakse toime väheväärtuslike asjade vargused. Asjakohatu on kaitsja väide, et korduv väheväärtusliku asja vargus tuleb alati kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi, kuivõrd korduvus ja süstemaatilisus on iseseisvad varguse kvalifitseerivad tunnused.

8. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et vaidlustatud otsus

O.B süüditunnistamises KarS § 25 lg 2 järgi on seaduslik ja põhjendatud ning

199 lg 2 p 9 -

apellatsiooni

põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p jätab -st 1,

kohtukolleegium Harju Maakohtu 23. detsembri 2014 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Urmas Reinola Meelika Aava Sten Lind

/allkirjastatud digitaalselt/