2-14-21450/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-21450

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2015. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-21450 Tsiviilasi Bigbank AS hagi Hxxxxx Nxxxxxx vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja: Triin Marran (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post: inkasso@sissenoudekeskus.ee); Kostja: Hxxxxx Nxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx telefon +xxxxxxxxxxxxxxema Exxx Nxxxxxx telefon xxxxxxxx, e-postx

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-21450 menetlus BIGBANK hagis Hxxxxx Nxxxxxxx vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva nõude sissenõudmiseks.

Kinnitada BIGBANK AS ja Hxxxxx Nxxxxxx vahel 28.01.2015.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alates p.-st 2 alljärgnevad: 2.Kostja tunnistab tingimusteta:

2.1.hageja nõuet summas 2142,46 eurot, mis moodustub alljärgnevalt

2.1.1. lepingust nr . SL13-01-13-477657, s.h.

2.1.1.1. 972,72 eurot tagastamata krediidisumma,

2.1.1.2. 321,20 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

2.1.1.3. 300,02 eurot viivis kompromisslepingu sõlmimise, s.t. 28.01.2015.a. seisuga,

2.1.1.4. 51,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud.

2.1.2. Lepingust nr . SL12-01-12-290347, s.h.

2.1.2.1. 305,68 eurot tagastamata krediidisumma

2.1.2.2. 57,73 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

2.1.2.3. 108,43 eurot viivis kompromissilepingu sõlmimise, s.t. 28.01.2015.a. seisuga

2.1.2.4. 25,56 eurot sissenõudmisega seotud kulud

2.2. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 326 eurot, millest 125 eurot on pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, 165 eurot on menetluse jooksul hageja kantud õigusabikulud ja 36 eurot kohtutäituri tasu kohtudokumentide kättetoimetamise eest.

3.hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 250 eurot, millest 125 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg.2 p.1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK AS-i arvelduskontole EE271010102032581003 SEB Pank, EE672200001180000592 Swedbank, EE733300334405060007 Danske Bank, märkides selgitusse „leping nr . SL13-01-13-477657, tsiviilasi nr. 2-14-21450 riigilõivu osaline tagastamine“.

4. Hageja vähendab oma nõuet. Kostja tasub hagejale kokku 1983,33 eurot, millest 1657,33 eurot moodustab lepingu punktis 2.1. nimetatud võlg ja 326 eurot lepingu punktis 2.2. nimetatud menetluskulud.

Lepingu nr . SL13-01-13-477657 raames tuleb osamaksed tasuda hageja arvelduskontole EE271010102032581003 SEB Pank, EE672200001180000592 Swedbank, EE733300334405060007 Danske Bank ja märkida viitenumbriks 17533816.

Lepingu nr. SL12-01-12-290347 raames tuleb osamaksed tasuda hageja arvelduskontole EE271010102032581003 SEB Pank, EE672200001180000592 Swedbank, EE733300334405060007 Danske Bank ja märkida viitenumbriks 17047056.

4.1.Leping nr. SL13-01-13-477657 tasub kostja alates veebruarist 2015.a. kuni jaanuar 2016.a. igakuiselt hiljemalt 30.kuupäevaks vähemalt 10 eurot. Võla jääk tasutakse hiljemalt 28.02.2016.a. ühekordse maksena.

4.2.leping nr . SL12-01-12-290347 tasub kostja alates veebruarist 2015.a. kuni jaanuar 2016.a. igakuiselt hiljemalt 30.kuupäevaks vähemalt 10 eurot. Võla jääk tasutakse hiljemalt 28.02.2016.a. ühekordse maksena.

5. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kohu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.

6. Pooled on teadlikud, et

6.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg.1 p.4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;

6.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

6.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg.4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

6.4.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg.1 p.1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärusest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.

6.5. Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 4 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada BIGBANK AS arvelduskontole nr EE271010102032581003 SEB Pank, EE672200001180000592 Swedbank, EE733300334405060007 Danske Bank pool tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Makse selgitusse märkida „leping nrSL13- 01-13-477657, tsiviilasi nr 2-14-21450, riigilõivu osaline tagastamine“.

Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK BIGBANK AS esitas 11.11.2014.a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Hxxxxx Nxxxxxx vastu tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 2057,94 eurot, millest 1278,40 eurot on tagastamata krediidisumma, 378,93 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 76,68 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 323,93 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt mõista kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 30,94% ja 30,99% tagastamata krediidisummalt aastas ning hageja menetluskulud, kostja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja oli oma nõude esitanud varasemalt juba maksekäsu kiirmenetluses, milles ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 27.11.2014.a määrusega võttis kohus asja menetlusse ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult ning esitama kirjalikud tõendid hiljemalt 21 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide kättesaamisest.

Kostja menetlusdokumentide kättesaamist ei kinnitanud ja posti teel kätte anda ei õnnestunud. 28.jaanuariks 2015.a. määratud kohtuistungile ilmusid hageja esindaja Triin Marran ja kostja Hxxxxx Nxxxxxx. Kostja kinnitas, et ta on menetlusdokumendid e-posti teel kätte saanud. Kostja ei vaielnud esitatud nõuete suuruste vastu. Laenurahad on ta kätte saanud ja makseraskuste tõttu ei ole saanud tasuda. Praegu on tasumisevõimalus minimaalne, kuid kostja loodab tööd leida ja siis võlga suuremate osamaksetena tasuda. Hageja tegi ettepaneku rääkida läbi kompromissitingimuste üle. Kostja nõustus.

Pärast läbirääkimisi esitasid pooled kohtule allakirjutatud kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Siinjuures märgib kohus, et sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus ei heade kommete ega seadusega, seda on võimalik täita. Olukorras, kus kostja tasumisevõimalus on praegu minimaalne, on põhjendatud sõlmida kompromiss kostja tasumise kohustusega minimaalses summas (10 eurot kummagi lepingu katteks), jättes võimaluse tasuda ka suuremaid osamakseid ja kostjale leida võimalus aasta möödudes tasuda kogu võla jääk korraga või taotleda tasumise tähtaja pikendamist. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS §

432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 661 lg.4 annab pooltele võimaluse leppida kokku kaebetähtaja lühendamises ja poolte sellekohane kokkulepe on seadusekohane.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõudelt on tasutud riigilõivu kokku eurot (06.06.2014.a Rahandusministeeriumi kontole nr. EE891010220034796011 viitenumbriga 2900072369 70,90 eurot ja 11.11.2014 Rahandusministeeriumi kontole nr. EE571010220229377229, viitenumber 460578559 179,10 eurot) . TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag Kohtunik