3-14-52131/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

04.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52131

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a määruse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus talle nõustaja määramiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

11.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Vanglalt

kahju hüvitamiseks summas 2540 eurot ja 2500 krooni ümber arvestatuna eurodesse (tl 1-3p,

tõlge tl 7-8). Mittevaralise kahju hüvitamist taotleb määruskaebuse esitaja ebaseadusliku

kartserikaristuse eest 21.12.2012. a haldusakti nr 6-2/1958 alusel, ebaseadusliku kartseris

viibimise eest ajavahemikul 23.01.2013 – 28.01.2013, külma ja näljaga piinamise eest

ajavahemikul 10.09.2012 – 20.03.2013, rahvuse alusel diskrimineerimise ja väärikuse

alandamise eest ning füüsilise valu tekitamise eest käeraudade kasutamisel. Koos kaebusega

esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 10.10.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitajal tuli kohtule tõendada

kohtueelse menetluse läbimist igas kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõudes.

3.

30.10.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja avaldus puuduste

kõrvaldamiseks (tl 17-18, tõlge tl 42-43), millele oli lisatud Tartu Vangla 03.09.2014. a otsus

nr 1-13/836-2 määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.

Kohus luges nimetatuga kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks.

4. Tartu Halduskohus vabastas 28.11.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ning kohustas teda tasuma riigilõivu summas 25 eurot.

Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja

§ 112 lg 1 p-st 1 leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja tuleb käesolevas asjas vabastada

riigilõivu tasumisest osaliselt. Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte

kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

(10.05.2014 – 09.09.2014) sissetulek 210 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1

kuulub maha arvamisele 147 eurot, s.o kinnipidamised nõuete fondi, vabanemisfondi ja

elektriseadme kasutamise kulu. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud määruskaebuse esitaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 31,50 eurot, s.o (210-147)/4x2. Kahjunõudelt

summas 2450 eurot ja 2500 EEK (160,61 eurot) tuleks määruskaebuse esitajal lähtuvalt

riigilõivuseaduse (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni, edaspidi RLS v.r) § 571 lg-st 2

tasuda riigilõivu 78,30 eurot. Nimetatud menetluskulud küll ületavad määruskaebuse esitaja

kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku, ent kohtu hinnangul ei ole tema täielik vabastamine

riigilõivu tasumisest siiski põhjendatud. Kohus ei pea esitatud kaebust perspektiivikaks,

mistõttu on kohus seisukohal, et käesolevas asjas tuleb määruskaebuse esitajal tasuda kaebuse

esitamisel riigilõivu summas 25 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5.

16.12.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 55-57, tõlge tl 61p) Tartu Halduskohtu

28.11.2014. a määruse punktidele 1 ja 2, milles taotleb tema täielikult riigilõivu tasumisest

vabastamist ning talle nõustaja määramist.

Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus rakendanud uurimisprintsiipi, kuigi on kohustatud

vangla põhjendamatu jõu tarvitamise korral sekkuma. Määruskaebuse esitaja sõnul on

valvurid löönud talle käeraudadega vastu randmeid ja pigistanud kinni labakäed, millega

põhjustasid talle piinavalt tugeva ning süveneva iseloomuga käte vigastuse. Käed hakkasid

valutama 2014. aastal, mille fikseeris ka arst, ning määruskaebuse esitajale tekkisid hinge- ja

kehatraumad. Määruskaebuse esitaja hinnangul peab kohus hindama, kas kaebuses esitatud

väide kehalisest vigastusest või muust terviserikkest on põhjendatud ning kas sellest võiks

eeldada kehalist vigastust või muud terviseriket. Halduskohus ei ole aga määruskaebuse

esitaja väiteid tema tervise kahjustamise kohta kartseri ja käeraudadega hinnanud.

Asjakohased ei ole määruses esitatud põhjendused määruskaebuse esitaja majandusliku seisu

osas. Määruskaebuse esitaja ei ole midagi ostnud põhjendamatult ning on saanud inimestelt

ühekordseid annetusi. Peale selle märgib ta, et kohus nõuab temalt riigilõivu tasumist ka

mitmes teises haldusasjas. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud määruskaebuse esitaja

vabastamist üksnes osaliselt riigilõivu tasumisest. Olukord, kus määruskaebuse esitajat

kohustati tasuma riigilõivu summas 25 eurot, kui tema isikuarvel on 0,20 eurot vaba raha, on

sisuliselt võrdne olukorraga, kui ta oleks riigilõivu tasumisest täielikult vabastamata jäetud.

Mõlema summa tasumine on määruskaebuse esitajale võimatu. Kohus saaks menetlusabi

taotlejat vabastada osaliselt riigilõivu tasumisest üksnes siis, kui leiab, et isik suudab

riigilõivu osaliselt tasuda. Antud juhul see aga määruskaebuse esitaja sõnul nii ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

27.11.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu

määruse põhjendusi.

7. Halduskohus ei ole menetlusabi andmist reguleerivaid menetlusnorme rikkunud ning on

õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise aluste esinemist

HKMS § 110 lg 1 p-i 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 pi 1 järgi. Samuti on halduskohus õigesti

leidnud, et võttes arvesse HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, ei ole antud juhul põhjendatud

vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest sellises riigilõivumäära osas, mida ta on

olnud võimeline tema kahekordsest keskmisest ühe kuu sissetulekust nähtuvalt tasuma.

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud kriteerium on seadusandja poolt seatud kriteerium, mis

aitab kohtutel veenduda selles, kas kaebaja, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid

kaebuse esitamisele eelneval nelja kuu pikkusel perioodil, on oma majanduslikust seisundist

tulenevalt olnud võimeline tasuma kaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu. Kohus selgitab, et

riigilõivu tasumise kohustusega on isikul võimalus arvestada juba enne kaebuse esitamist ning

kui sel perioodil kaebajale laekunud summadest nähtub, et isikul on olnud võimalik tasuda

riigilõivu, ei ole põhjendatud ka tema täies ulatuses riigilõivust vabastamine. Seetõttu on

alusetud määruskaebuse esitaja väited põhjenduste puudumise kohta tema osaliselt riigilõivust

vabastamise osas ning ka selle kohta, et määruskaebuse esitaja isikuarvel nõutavas suuruses

rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda. Halduskohus ei ole

eksinud ka määruskaebuse esitajale laekunud sissetulekute arvesse võtmisel tema kahekordse

ühe kuu sissetuleku arvutamisel. Halduskohus ei saanud arvutuste tegemisel arvestada teistes

haldusasjades tasumisele kuuluvaid riigilõive, kuivõrd määruskaebuse esitaja isikuarvelt ei

nähtu nende reaalset tasumist tal olemasolevatest rahalistest vahenditest.

8. Halduskohtu põhjendusi tuleb muuta käesolevas asjas kõigi nõuete pealt tasumisele

kuuluva riigilõivu kogusumma ning sellest tulenevalt ka riigilõivu summa arvestamise osas,

millest määruskaebuse esitaja on menetlusabi korras vabastatud. Nimelt on halduskohus

ekslikult arvutanud kaebuse nõudeks 2610,61 eurot, millise tulemuse sai, kui liitis omavahel

2450 eurot kaebuses nõutud 2540 euro asemel ning 2500 krooni eurodesse ümber arvestades

160,61 eurot tegelikult õige oleva 159,78 euro asemel. Seega on kaebuses esitatud nõuete

kogusummaks tegelikult 2699,78 eurot 2610,61 euro asemel, ning sellelt nõudelt tasumisele

kuuluv riigilõiv 80,99 eurot 78,30 euro asemel. Arvestades, et määruskaebuse esitaja on

kohustatud tasuma riigilõivu summas 25 eurot, on ta seega vabastatud riigilõivu tasumisest

summas 55,99 eurot.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust määruskaebuse

esitaja väited selle kohta, et käesolevas asjas võib kohalduda RLS v.r § 22 lg 1 p-s 11

sätestatud riigilõivuvabastus. Riigikohus on nimetatud sätet analüüsides rõhutanud, et selles

sätestatud riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu. Samuti on Riigikohus märkinud,

et kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt

kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase

teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks

RLS v.r § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus. (vt RKHKm 12.05.2010, nr 3311210, p 9;

RKHKm 12.05.2010, nr 331810, p 10). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja poolt

kohtule esitatud avalduste pinnalt ei saa järeldada, et määruskaebuse esitajale oleks kartserisse

paigutamise tõttu tekkinud selliseid kehavigastusi või terviserikkeid, mis annaks alust RLS v.r

§ 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastuse kohaldamiseks. Kohtul puuduvad väidetavalt

tekkinud tervisekahju kohta tõendid ning kohtule esitatud väidetest nähtub, et määruskaebuse

esitaja soovib kartserikaristuse kandmisega seonduvalt pigem tema inimväärikust alandava

kohtlemisega talle tekitatud kahju hüvitamist. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud pidada seda nõuet kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju

hüvitamise nõudeks RLS v.r § 22 lg 1 p-i 11 mõttes.

10. Ringkonnakohus möönab, et täielikult ei saa välistada, et määruskaebuse esitajale võidi

tekitada kehavigastusi sellega, et talle pandi korduvalt randmetele käeraudu ning põhjustati

talle sellega tugevat füüsilist valu. Siiski puuduvad kohtul andmed ka selle tegevuse tagajärjel

reaalselt määruskaebuse esitajale tekkinud kehavigastuste kohta. Ringkonnakohtu hinnangul

ei saa antud juhul halduskohtule ette heita seda, et kohus ei palunud määruskaebuse esitajal

kaebuses puuduste kõrvaldamise korras kehavigastuste tekkimist põhjendada ning esitada

selle kohta tõendeid. Kaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja soovinud talle seoses

käeraudade kasutamisega tekkinud kahju hüvitamist summas 100 eurot. Isegi kui selle nõude

osas kohalduks RLS v.r § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus, kuuluks ülejäänud

kaebuses esitatud nõuete eest tasumisele riigilõiv, mis ületab määruskaebuse esitaja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega oleks ka sel juhul õiguspärane kohustada

määruskaebuse esitajat tasuma nõuetelt riigilõivu osas, milles ta on olnud

HKMS § 112 lg 1 p-i 1 kohaselt võimeline seda tasuma.

11. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti vabastanud määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumisest osaliselt ning kohustanud teda kaebuse läbivaatamise soovi korral tasuma

riigilõivu summas 25 eurot. Tartu Halduskohtu 27.11.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebus jääb rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata, kuid määruse

põhjendusi tuleb osaliselt muuta (käesoleva määruse p 8).

12. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja esitanud taotluse talle nõustaja määramiseks

HKMS § 36 mõttes. Nimetatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse

seadustik ei näe menetlusosalisele ette võimalust taotleda kohtult talle nõustaja määramist.

Kuigi menetlusosalisel on menetlusabi korras võimalik kohtult taotleda talle advokaadi

määramist ning õigusabikulude riigi kanda jätmist [HKMS § 110 lg 1 p 3, HKMS § 110 lg 2,

riigi õigusabi seadus (RÕS)], ei kehti see nõustaja suhtes. RÕS § 5 lg 1 kohaselt osutab riigi

õigusabi advokaat advokatuuriseaduse alusel, arvestades riigi õigusabi seaduse erisusi. Seega

saab riigi õigusabi osutajaks HKMS § 110 lg 1 p 3 ja HKMS § 110 lg 2 mõttes olla üksnes

advokaat, kes saab tulenevalt HKMS § 32 lg 1 p-st 1 olla halduskohtumenetluses

menetlusosalise volitatud esindajaks. Nõustaja näol ei ole tegemist advokaadiga ning tal

puudub tulenevalt HKMS § 36 lg 2 teisest lausest õigus teha menetlustoiminguid ning esitada

menetlusosalise nimel taotlusi. Seega ei kohaldu nõustaja suhtes HKMS § 110 lg 1 pst 3

tulenev võimalus taotleda kohtus esindamiseks riigi õigusabi.

Tiina Pappel

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/