4-14-10048/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-10048 Kohtukoosseis Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. jaanuari 2015 määrus B.T-le mõistetud rahatrahvi arestiga asendamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna üleminspektor Natalja Kreivald, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus tühistada.

2. Saata kohtuvälise menetleja taotlus B.T-le asenduskaristuse kohaldamiseks uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises koosseisus.

3. Kohtuvälise menetleja taotlus kohtumääruse tühistamiseks rahuldada.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti 10.10.2011 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2403,11,000322 karistati B.T LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o

100 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 28.10.2011.

2. 02.12.2014 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud taotluse kohaselt ei ole B.T tasunud rahatrahvi õigeaegselt. Kohtutäitur Krista Järvet alustas 29.02.2012 antud väärteoasjas täitemenetlust, mille käigus isikult raha saada ei ole õnnestunud. 21.11.2014 teatas kohtutäitur kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. Viru Maakohtu 12.01.2015 määrusega jäeti kohtuvälise menetleja taotlus rahuldamata. Oma otsustust põhjendas maakohus järgmiselt.

3.1 on nimetatud Kohtule ei ole esitatud väärteoprotokolli, millest nähtuks, et B.T dokumendi kätte saanud ning selle kättesaamist allkirjaga kinnitanud. Seega ei saa kohtule esitatud materjalide pinnalt teha järeldust, et B.T oli väärteoasjas tehtava otsuse tegemise ajast teadlik ning 10.10.2011 otsuse võiks V™S § 70 lg 4 kohaselt lugeda kättetoimetatuks. Sel põhjusel on kohtule esitatud andmed ebapiisavad kinnitamaks, et kõnealuses väärteoasjas 10.10.2011 tehtud otsus on jõustunud ning esineksid alused otsusega määratud rahatrahvi asendamiseks aresti või üldkasuliku tööga.

4. Maakohtu määruse vaidlustas määruskaebekorras Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna üleminspektor N.K. , kes taotleb kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega asendada B.T-le määratud tasumata rahatrahvi osa 82 eurot arestiga.

4.1 Kohtuväline menetleja leiab, et kohtule olid esitatud kõik otsustuse tegemiseks vajalikud materjalid: 1. Narva kohtutäitur K.J.i koostatud täitmise võimatuse akt, millest nähtuvalt on B.T suhtes algatatud täitemenetlus, kuna isik ei tasunud rahatrahvi täies ulatuses ning trahvi jääk on 82 eurot; 2. kohtuvälise menetleja 10.10.2011 otsus üldmenetluses; 3. karistusregistri väljatrükk, millelt on näha, et nimetatud otsus jõustus 28.10.2011.

4.2 Kohtuväline menetleja leiab, et kohtul ei olnud õigust lahendada küsimust, kas isik on väärteoprotokolli kätte saanud või mitte. Tegemist on juba jõustunud ehk seadusliku otsusega. Karistusregistris on olemas teade määratud karistusest, mis tähendab, et kohtuvälise menetleja poolt olid enne otsuse tegemist läbiviidud kõik võimalikud menetlusja muud toimingud seadustes sätestatud korras. Kohtuväline menetleja lisab määruskaebusele väärteoprotokolli koopia väärteoasjas nr 2403,11,000322, kuid ei pea seda põhiliseks dokumendiks otsustamaks rahatrahvi arestiga asendamise üle.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et kohtumäärus tuleb tühistada ja kohtuvälise menetleja taotlus B.T-le asenduskaristuse kohaldamiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Oma seisukohta põhjendab apellatsioonikohus järgmiselt.

6. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt registreeriti kohtuvälise menetleja taotlus B.T-le asenduskaristuse määramiseks Viru Maakohtus 02.12.2014. 12.01.2015, s.o ilma kohtuistungit korraldamata, tegi maakohus määruse, millega jättis esitatud taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud viisil toimides rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust V™S § 150 lg 2 tähenduses. Nimelt tuleneb V™S § 211 lg-st 1

1 , et

sissenõudja taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

Ringkonnakohus leiab, et märgitud sättes kajastub põhimõte, mille kohaselt olukorras, kus otsustatakse süüdlase isikuvabadust piirava karistuse üle, tuleb temale tagada võimalus olla ära kuulatud ning seega kohtuistungist osa võtta. Käesolevalt maakohus B.T-le sellist õigust ei taganud.

7. Ringkonnakohus, juhindudes V™S § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3 ja § 150 lg-st 2, tühistab

Viru Maakohtu 12.01.2015 määruse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.

Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik