Legislator Case Law & Legislation
2-14-60759/22 AI generated

2-14-60759/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-60759/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, e-post XXX) Määrata XXX võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. märts 2015.a algusega

Legislator headnote

AI generated

2-14-60759/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: märts 2015.a algusega

Keywords

AI generated
value in dispute pecuniary dispute extortion of excessive official fees protection of the euro foreign exchange cash changeover
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2015.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-60759

Tsiviilasi

XXX avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes

Toodu (e-post hannes@reinmaa.ee)

Võlgnik: XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX,

e-post XXX)

Ajutine

pankrotihaldur:

Maire

Arm

(asukoht

OÜ

Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25 Tallinn, telefon

50 18840, e-post maire@kraaviab.ee)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Kohtuistungi toimumise aeg

19. jaanuar 2015. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXavaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, e-post XXX)

pankrot 4. veebruaril 2015.a kell 14.00.

3. Nimetada XXX pankrotihalduriks Maire Arm (asukoht OÜ Advokaadibüroo

Kraavi

&

Partnerid,

Tatari

Tallinn,

telefon

18840,

e-post

maire@kraaviab.ee).

4. Määrata XXX võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. märts 2015.a algusega

kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Keelata Tiiu Külaotsal ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

7. Saata määruse ärakiri võlausaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata XXX ajutise halduri Maire Armi töötasuks 1082,50 eurot (sh käibemaks)

ning ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 180 eurot (sh

käibemaks), kõik kokku 1262,5 eurot (sh käibemaks).

10. Menetluskulud jätta XXX kanda.

11. Ajutise halduri tasu summas 1082,50 eurot (sh käibemaks) ja ajutise halduri

vajalike kulutuste hüvitis summas 180 eurot (sh käibemaks) välja mõista XXX ja

kanda see OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid arvelduskontole nr

XXXXXXX.

12. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Võlausaldaja XXX esitas 12.11.2014 kohtule avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 130 435,14 eurot, mis on jõustunud

kohtulahenditega

võlgnikult

võlausaldaja

kasuks

välja

mõistetud.

Kinnistusraamatu

väljavõtetega on tõendatud, et võlgnik on 10.06.2014.a. võõrandanud tema omandis olnud XXX

Tallinnas asuvad kinnisasjad OÜ-le XXX , kes on need samal päeval edasi võõrandanud XXX

OÜ-le, muutes ennast seeläbi sisuliselt varatuks. Kohtutäitur Kaire Kummi 07.10.2014 õiendiga

nr 048/2014/517 on tõendatud, et täitemenetluses võlgnevust sisse nõuda ei ole õnnestunud.

Võlgnevus on võlgniku poolt võlausaldajale käesoleva ajani tasumata.

Kohus võttis 20.11.2014 määrusega avalduse menetlusse ja 09.12.2014 määrusega määras

ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Maire Arm esitas 16.01.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

tuvastas ajutine haldur, et XXX kohustuste suuruseks võlausaldaja ees on 130 435,14 eurot, mis

tuleneb kohtuotsusega välja mõistetud summadest. Avaldajal puudub vara nimetatud suuruses

kohustuse täitmiseks. Võlgnikule kuulub küll Osaühing XXX (registrikood XXX) osa, kuid

ettevõte on likvideerimisel alates 2004. aastast ning viimane majandusaasta aruanne on esitatud

2001. a. Ajutine haldur on seisukohal, et vastaval osalusel puudub igasugune

realiseerimisväärtus.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks

maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku 2009.aastal

surnud abikaasa XXX pärandvara vastuvõtmisest tekkinud kohustused, mille maht osutus

võlgnikule üle jõu käivaks. Samuti võib võlgniku maksejõuetus olla põhjustatud pikka aega

kestnud õigusvaidlusest pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga ning 10.06.2014 teostatud

kinnisasjade võõrandamistehingutest, kuivõrd pärast nimetatud tehingute tegemist muutus

võlgnik täiesti varatuks. Seoses nimetatud kinnisvaratehingutega möönab haldur, et võivad

esineda vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise alused, kuid seda saab täpsemalt hinnata

pankrotimenetluse käigus. Kuivõrd võlgnikul varad ning piisavad sissetulekuallikad puuduvad,

ei ole ta võimeline oma kohustusi täitma ning arvestades kohustuse suurt ulatust tuleb

võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu

ei vaidle. Võlausaldaja leiab, et võlgniku tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, kuid haldur ei

saa ajutise menetluse piiratud mahu juures asuda sama kindlale seisukohale. Haldur on

seisukohal, et vaidlusalust küsimust tuleb täiendavalt analüüsida pankrotimenetluse käigus, kui

pankrot välja kuulutatakse.

Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks ning vara tagasivõitmise võimalused

on üksnes teoreetilised, siis teeb haldur ettepaneku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega, kui

võlausaldaja või muu võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isik ei kanna deposiidina selleks

ettenähtud kohtu kontole kohtu poolt määratud summat.

Võlausaldaja on tasunud deposiidina kokku 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma

aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata XXX

pankrotihaldurina. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste

suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Maire Armi,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine

pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on

kohustusi 130 435,14 eurot euro ulatuses, mis on võlgnikult kohtuotsusega välja mõistetud ning

vara sellise kohustuse täitmiseks puudub. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastu ei vaidle.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib

kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja

nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes

1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus tegi 19.01.2015 määrusega XXX pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda kohtu tagatiste kontole XXX pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot

hiljemalt 29.01.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on laekunud selleks ettenähtud arvelduskontole

30.01.2015.

Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks on tasutud kohtu poolt määratud summa, siis esineb

alus pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja

maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud

juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale

saatmiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust või ei täida vande andmise kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada

riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega jätab kohus ajutise halduri taotluse mõista ajutise

halduri tasu ja kulud osaliselt välja riigi vahenditest rahuldamata.

Ajutine haldur on 16.01.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 9,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 902 eurot, millele lisandub käibemaks

180,50 eurot. Vajalike kulutuste hüvitise suuruseks palub ajutine haldur määrata 150 eurot,

millele lisandub käibemaks 30 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud

kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele

vastu vaielnud.

Ajutise halduri tasu summas 1082,50 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise

summas 180 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja XXX OÜ Advokaadibüroo Kraavi &

Partnerid kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik