2-14-60759/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, e-post XXX) Määrata XXX võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. märts 2015.a algusega
Legislator headnote
AI generated2-14-60759/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: märts 2015.a algusega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2015.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-60759
Tsiviilasi
XXX avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes
Toodu (e-post hannes@reinmaa.ee)
Võlgnik: XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX,
e-post XXX)
Ajutine
pankrotihaldur:
Maire
Arm
(asukoht
OÜ
Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25 Tallinn, telefon
50 18840, e-post maire@kraaviab.ee)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Kohtuistungi toimumise aeg
19. jaanuar 2015. a
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada XXXavaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks.
2. Kuulutada välja XXX(isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, e-post XXX)
pankrot 4. veebruaril 2015.a kell 14.00.
3. Nimetada XXX pankrotihalduriks Maire Arm (asukoht OÜ Advokaadibüroo
Kraavi
&
Partnerid,
Tatari
Tallinn,
telefon
18840,
e-post
maire@kraaviab.ee).
4. Määrata XXX võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. märts 2015.a algusega
kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma
enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende
tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik
isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest
haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning
võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue
vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise
korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti
väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6. Keelata Tiiu Külaotsal ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.
7. Saata määruse ärakiri võlausaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.
8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
9. Määrata XXX ajutise halduri Maire Armi töötasuks 1082,50 eurot (sh käibemaks)
ning ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 180 eurot (sh
käibemaks), kõik kokku 1262,5 eurot (sh käibemaks).
10. Menetluskulud jätta XXX kanda.
11. Ajutise halduri tasu summas 1082,50 eurot (sh käibemaks) ja ajutise halduri
vajalike kulutuste hüvitis summas 180 eurot (sh käibemaks) välja mõista XXX ja
kanda see OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid arvelduskontole nr
XXXXXXX.
12. Avaldada
teade
pankroti
väljakuulutamise
kohta
väljaandes
Ametlikud
Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni
kohtumaja kaudu.
Asjaolud
Võlausaldaja XXX esitas 12.11.2014 kohtule avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks.
Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 130 435,14 eurot, mis on jõustunud
kohtulahenditega
võlgnikult
võlausaldaja
kasuks
välja
mõistetud.
Kinnistusraamatu
väljavõtetega on tõendatud, et võlgnik on 10.06.2014.a. võõrandanud tema omandis olnud XXX
Tallinnas asuvad kinnisasjad OÜ-le XXX , kes on need samal päeval edasi võõrandanud XXX
OÜ-le, muutes ennast seeläbi sisuliselt varatuks. Kohtutäitur Kaire Kummi 07.10.2014 õiendiga
nr 048/2014/517 on tõendatud, et täitemenetluses võlgnevust sisse nõuda ei ole õnnestunud.
Võlgnevus on võlgniku poolt võlausaldajale käesoleva ajani tasumata.
Kohus võttis 20.11.2014 määrusega avalduse menetlusse ja 09.12.2014 määrusega määras
ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.
Ajutise pankrotihalduri aruanne
Maire Arm esitas 16.01.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt
tuvastas ajutine haldur, et XXX kohustuste suuruseks võlausaldaja ees on 130 435,14 eurot, mis
tuleneb kohtuotsusega välja mõistetud summadest. Avaldajal puudub vara nimetatud suuruses
kohustuse täitmiseks. Võlgnikule kuulub küll Osaühing XXX (registrikood XXX) osa, kuid
ettevõte on likvideerimisel alates 2004. aastast ning viimane majandusaasta aruanne on esitatud
2001. a. Ajutine haldur on seisukohal, et vastaval osalusel puudub igasugune
realiseerimisväärtus.
Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks
maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku 2009.aastal
surnud abikaasa XXX pärandvara vastuvõtmisest tekkinud kohustused, mille maht osutus
võlgnikule üle jõu käivaks. Samuti võib võlgniku maksejõuetus olla põhjustatud pikka aega
kestnud õigusvaidlusest pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga ning 10.06.2014 teostatud
kinnisasjade võõrandamistehingutest, kuivõrd pärast nimetatud tehingute tegemist muutus
võlgnik täiesti varatuks. Seoses nimetatud kinnisvaratehingutega möönab haldur, et võivad
esineda vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise alused, kuid seda saab täpsemalt hinnata
pankrotimenetluse käigus. Kuivõrd võlgnikul varad ning piisavad sissetulekuallikad puuduvad,
ei ole ta võimeline oma kohustusi täitma ning arvestades kohustuse suurt ulatust tuleb
võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu
ei vaidle. Võlausaldaja leiab, et võlgniku tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, kuid haldur ei
saa ajutise menetluse piiratud mahu juures asuda sama kindlale seisukohale. Haldur on
seisukohal, et vaidlusalust küsimust tuleb täiendavalt analüüsida pankrotimenetluse käigus, kui
pankrot välja kuulutatakse.
Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks ning vara tagasivõitmise võimalused
on üksnes teoreetilised, siis teeb haldur ettepaneku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega, kui
võlausaldaja või muu võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isik ei kanna deposiidina selleks
ettenähtud kohtu kontole kohtu poolt määratud summat.
Võlausaldaja on tasunud deposiidina kokku 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks.
Kohtumääruse põhjendused
Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma
aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata XXX
pankrotihaldurina. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste
suurusele vastuväiteid ei esitanud.
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada.
Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Maire Armi,
kes on andnud selleks nõusoleku.
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine
pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on
kohustusi 130 435,14 eurot euro ulatuses, mis on võlgnikult kohtuotsusega välja mõistetud ning
vara sellise kohustuse täitmiseks puudub. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastu ei vaidle.
Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku
maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib
kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku
maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja
nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes
1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse
kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
Kohus tegi 19.01.2015 määrusega XXX pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku
tasuda kohtu tagatiste kontole XXX pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot
hiljemalt 29.01.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on laekunud selleks ettenähtud arvelduskontole
30.01.2015.
Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks on tasutud kohtu poolt määratud summa, siis esineb
alus pankroti väljakuulutamiseks.
Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja
maksejõuetuse põhjuste kohta.
PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest
kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,
juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud
juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale
saatmiseks.
PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida
nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning
majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti
väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku
vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule
kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel
töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud
kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada
sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise
kohustust või ei täida vande andmise kohustust.
PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise
halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt
on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,
samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse
määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri
kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise
aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse
andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud
aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse
või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt
võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu
ajutine haldur tegutseb.
PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu
pankrotivarast. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada
riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega jätab kohus ajutise halduri taotluse mõista ajutise
halduri tasu ja kulud osaliselt välja riigi vahenditest rahuldamata.
Ajutine haldur on 16.01.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate
ülesannete täitmiseks kokku 9,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu
määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 902 eurot, millele lisandub käibemaks
180,50 eurot. Vajalike kulutuste hüvitise suuruseks palub ajutine haldur määrata 150 eurot,
millele lisandub käibemaks 30 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud
kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri
kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele
vastu vaielnud.
Ajutise halduri tasu summas 1082,50 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise
summas 180 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja XXX OÜ Advokaadibüroo Kraavi &
Partnerid kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Mõtsnik
Kohtunik