3-14-52375/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRP esitas 08.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Kaebuse kohaselt põhjustati kahju seoses ohjeldusmeetmete (jalaraudade) kasutamisega 14.07.2014-17.07.2014 toimunud väljaviimisel SA TÜ Kliinikumi. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.
Legislator headnote
AI generated3-14-52375/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a määruse kätte 22.01.2015 vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 ja TsMS § 322 lg-le 1.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-14-52375 Määruse kuupäev
3. veebruar 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi RPi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Resolutsioon
1. Tagastada R Pi kaebus.
2. Jätta RPi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud
1. RP esitas 08.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Kaebuse kohaselt põhjustati kahju seoses ohjeldusmeetmete (jalaraudade) kasutamisega 14.07.2014-17.07.2014 toimunud väljaviimisel SA TÜ Kliinikumi. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.
2. Tartu Vangla edastas 20.10.2014. a vastuses Tallinna Halduskohtule R. Pi 23.07.2014. a mittevaralise kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/847-1 seoses väärikuse alandamisega 14.07.2014-17.07.2014 toimunud väljaviimisel SA TÜ Kliinikumi ning Tartu Vangla 16.09.2014. a otsuse nr 1-13/847-2, millega jäeti R.Pi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 21.10.2014 taotluse, milles märkis, et seoses eelnevalt sisse antud hüvitamisnõudega soovib ta taotleda õigusvastasuse tuvastamist, et esitada hiljem võimalik kahjunõue.
4. Kaebaja esitas 23.10.2014 taotlused tema asja menetlemiseks Tartu Halduskohtus ning riigi õigusabi määramiseks.
5. Tallinna Halduskohus andis 30.10.2014. a määrusega haldusasja alluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik jõudis Tartu Halduskohtusse 27.11.2014.
6. Tartu Halduskohus jättis 19.01.2015 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Määruses palus kohus täpsustada, millise nõude menetlemist ta soovib, sest kohtule on ebaselge, kas kaebaja esitas tuvastamisnõude hüvitamisnõude täiendamiseks või kaebuse muutmiseks.
7. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a määruse kätte 22.01.2015 vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 ja TsMS § 322 lg-le 1.
Kohtu seisukoht
8. Tartu Halduskohus andis 19.01.2015. a määrusega kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 19.01.2015. a määruse kätte 22.01.2015. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema 23.01.2015 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 02.02.2015. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebuse nõudeid täpsustatud.
9. 08.10.2014. a kaebuses on kaebaja esitanud kohtule hüvitamisnõude ning 21.10.2014. a taotluses on kaebaja avaldanud soovi sama tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, et esitada hiljem võimalik kahjunõue.
Kohus selgitas 19.01.2015. a määruses, et kaebaja õiguste kaitseks on efektiivsem hüvitamisnõue, milles on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning mis hõlmab endas ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mistõttu eraldi tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vaatamata kohtu selgitustele ei täpsustanud kaebaja, millise nõude menetlemist ta soovib. Kaebaja on hilisemas avalduses, s.o 21.10.2014 avaldanud soovi õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemiseks ning viidanud, et soovib kahjunõude esitada hiljem. Seega nähtub kaebaja poolt viimati kohtule esitatud avaldusest, et käesolevas asjas jääb kaebaja vaid tuvastamisnõude juurde.
10. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus seisukoha, kas vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud.
HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus viitas ka 19.01.2015. a määruses, et kui kaebaja jääb üksnes tuvastuskaebuse juurde, tuleb tal selgitada, miks ei pea kaebaja vajalikuks koheselt kahju hüvitamise kaebust kohtule esitada. Kaebaja ei ole vastavaid selgitusi kohtule esitanud.
Vastavalt HKMS § 45 lg 2 lausele 1 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuigi võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista otseselt õigust esitada tuvastamiskaebus, on kohtu hinnangul siiski vajalik kaebaja selgitus, mis põhjusel ta ei kasuta efektiivsemat võimalust olukorras, kus eeldused tõhusama nõude esitamiseks on täidetud ning tõhusama nõude esitamata jätmine põhjustab topelt halduskoormust kõigepealt tuvastamisnõude ja alles seejärel hüvitamisnõude menetlemisena. Ühtlasi on samasisulise vaidluse puhul erinevate nõuete järjestikuses menetluses arutamisel ka ajakulu poole suurem. Kaebaja ei ole esitanud põhjendust, miks on tuvastamisnõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks, kuigi kaebaja õiguse kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamisnõudega võimalik saavutada kaebaja eesmärki, kuna tuvastamisnõude eraldi menetlemisel on tõenäoline, et hüvitamiskaebuse esitamise 3-aastane tähtaeg möödub enne kui tuvastamisnõude osas tehtav kohtulahend jõustub. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend olnuks hüvitamiskaebuse esitamine.
11. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikas (vt RKHKm 3-3-1-11-13, p 17) ja halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on leitud, et kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kui kaebuses on esitatud ebaõige nõudeliik, kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kaebusega ei ole kaebaja eesmärk saavutatav.
Kohus selgitas kaebajale, et tuvastamisnõue ei ole sobiv nõue ning selgitas, millise nõudega kaebajal on võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta. Kaebaja ei avaldanud soovi nõude muutmiseks ning seega saab järeldada, et kaebaja nõudeks on õigusvastasuse tuvastamine, kui hilisemalt esitatud nõue. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS §
121 lg 2 p 2 alusel.
12. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13. Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi seoses sellega, et ta on kinnipeetav ja isiku õiguste kaitse peab olema tagatud ka vangistuses. Kohus mõistab kaebaja avaldust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses.
14. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
Kohus märgib, et käesolevaks hetkeks on kaebaja vanglast vabanenud, mistõttu on ära langenud riigi õigusabi taotluse põhilised põhjendused. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud halduskohtule selge nõudega ja põhjendatud kaebuse ning läbinud iseseisvalt kohtueelse menetluse hüvitamisnõudes. Kohus leiab, et antud asja lahendamine on võimalik ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
15. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
16. Kaebaja on taotlenud riigilõivust vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.
/allkirjastatud digitaalselt/
Eda Muts kohtunik