2-14-59001/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-59001

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

159,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja

seaduslik

esindaja

XXX(isikukood

XXX,

elukoht XXX; e-post XXX)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Muuta Harju Maakohtu 25.09.2008 otsusega välja mõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista XXX XXX kasuks igakuine elatis summas 177,50 eurot (ükssada

seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus alates 14.10.2014 kuni

31.12.2014.

4. Välja mõista XXX XXX kasuks igakuine elatis summas 195 (ükssada

üheksakümmend viis) eurot kuus alates 01.01.2015 kuni XXX täisealiseks

saamiseni, so kuni 07.05.2018.

5. XXX tuleb XXXtasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Palga alammäära muutumisel arvestatakse elatise summa ümber.

6. Elatis tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is.

7. Perioodil 14.10.2014 kuni 02.02.2015 XXX poolt hageja ülalpidamiseks tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub suurendada Harju Maakohtu 25.09.2008 otsusega muudetud ja XXX poeg XXX

ülalpidamiseks välja mõistetud igakuise elatise, so 2 500 krooni ehk 159,78 euro suurust.

Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni igakuine

elatis summas, mis alati vastaks seaduses sätestatud igakuise elatise miinimumsummale.

Kostja vastuväited hagile

Kostja on nõus tasuma hagejale igakuist elatist summas 177,50 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Materiaalõiguslikult kehtib perekonnaseadus (PKS) § 99 lg 1, mille kohaselt ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

Harju Maakohtu 25.09.2008 otsusega suurendati elatisraha ning mõisteti välja kostjalt hageja

ülalpidamiseks igakuine elatisraha 2 500 krooni (159,78 eurot).

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 § 1

lg 1 ja 2 kohaselt on kuutasu alammäär alates 01.01.2014 355 eurot ja alates 01.01.2015 390

eurot. Seega ei tohi elatis olla 2014 aastal väiksem kui 177,50 eurot ja 2015 aastal väiksem kui

195 eurot. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses

sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Minimaalmäär on

mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks.

Kohus on seisukohal, et elatise suuruse muutmine on eelkõige põhjendatud seetõttu, et kostja

maksab elatist alla minimaalmäära. Kostja on nõus maksma hagejal elatist 177,50 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb elatist

suurendada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, so

alates 14.10.2014 kuni 31.12.2013 177,50 eurot kuus ja alates 01.01.2015 195 eurot kuus.

Kostja poolt sel perioodil hageja ülalpidamiseks tasutud summad kuuluvad tasaarvestamisele

väljamõistetud elatisega. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Seega tuleb palga alammäära muutmisel arvestada elatise summa ümber.

Menetluskulud

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas

menetluskulud puuduvad, kuna elatise nõudmise ning muutmise hagi on riigilõivuseaduse

(RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivuvaba ning muid menetluskulusid käesolevas asjas tekkinud

ei ole. Tulenevalt eelnevast ei määra kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik