4-15-194/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-194

04. veebruaril 2015. a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Natalija Mehh juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor ja menetlusaluse isiku Algimantas Viršilase osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

Algimantas Viršilas’e, ik 37504104242, määratlemata kodakondsusega, elukoht: XXX, töökoht puudub, 16 kehtivat väärteokaristust-

- väärteoasja LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi.

Vastavalt 26.12.2014. a koostatud väärteoprotokollile nr. AB1436762 (2316,14,012818) 26.12.2014. a kell 22.48 Tallinnas Narva mnt.-l, Viru-ringi – Laikmaa suunas juhtis Algimantas Viršilas mootorsõidukit Saab 9-3 reg.märk XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, rikkudes sellega LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 ja LS § 73 lg 2 nõudeid ning pannes toime LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Algimantas Viršilasele karistuseks LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi 18 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja karistuseks taotles üldkasulikku tööd.

Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

- Tunnistaja Taivo Veersalu ütluste kohaselt märkas ta 26.12.2014 Narva mnt-l suunaga Laikmaa poole sõitmas sõiduautot Saab reg.märk XXX, mis sõitis võrreldes teiste sõidukitega aeglaselt. Nad otsustasid sõiduautot kontrollida ja pidasid viidatud sõiduauto kinni. Seda juhtis Algimantas Viršilas, kellel kontrollimisel selgus, et juhil puudub juhtimisõigus ja samuti selgus, et autol puudub tehnoülevaatus.

- Maanteeameti e-teeniduse kaudu teostatud sõiduki Saab 9-3 reg nr XXX taustakontrolli käigus selgus, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati Algimantas Viršilas sõiduki juhtimiselt, kuna ta juhtis nii 26.12.2014.a kui ka 10.11.2014 sõidukit Saab 9-3 reg.märk XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Algimantas Viršilasel kehtivaid juhilube ei ole.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Algimantas Viršilasel 16 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 04.12.2014 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 900 eurot.

Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Algimantas Viršilase süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning ta juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, tema käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 207 väärteokoosseise ja tema teod on õigusvastased. Algimantas Viršilase käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades Algimantas Viršilase süü suurust ning asjaolu, et teda on varem 16 korda karistatud väärteokorras, s.h valdavalt liiklusrikkumiste eest, s.h analoogsete rikkumiste toimepanemise eest LS § 201 lg 2 järgi, eelnevalt on teda karistatud nii rahatrahvidega, mis on käesoleva ajani tasumata, ning samuti arestidega, millised asjaolud ei ole aga mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud analoogsete süütegude toimepanemist, pannes vähem kui kuu aega eelmisest otsusest toime uue samaliigilise rikkumise, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mingit mõju avaldanud, mistõttu tuleb Algimantas Viršilasele LS § 201 lg 2 ja LS § 207 rikkumiste eest mõista arest ning seda suuremas määras kui varasemalt, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. KarS § 63 lg 1 alusel mõistab kohus Algimantas Viršilasele põhikaristusena aresti 18 päeva. Küll aga peab kohus võimalikuks asendada arest üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on Viršilas nõusoleku andnud.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, 63, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139,

199 lg 3 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Algimantas Viršilas LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel põhikaristuseks aresti 18 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 18 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata Algimantas Viršilas üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik: