2-14-61886/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-14-61886

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2015. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-61886 Tsiviilasi K S ja L S hagi A S vastu igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind

1755 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad K S (alaealine laps) isikukood *, elukoht * L S (alaealine laps) isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja R K (laste ema) isikukood *, elukoht *; e-post * , mbl. * Hagejate lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, Karja 20 Haapsalu 90503, e-post advokaat.rajavere@gmail.com. 5283882 Kostja A S (laste isa) isikukood *, *, telefon *, e-post * Kostja lepinguline esindaja advokaat Karola Sisask Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo, Pärnu mnt 105, Tallinn 19094, telefon 660 6974; e-post: menetlus@reinmaa.ee Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate K S ja L S ning kostja A S vahel 27.01.2015. a sõlmitud ja kohtule esitatud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kostja A S kohustub maksma hageja K S kasuks igakuist elatist summas 97.50 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui 25 % maksmise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, so alates 01.02.2015.a. kuni * ja kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

1.2. Kostja A S kohustub maksma hageja L S kasuks igakuist elatist summas 97.50 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui 25 % maksmise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, so alates 01.02.2015.a. kuni ’ ja kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

1.3. Kostja A S tasub elatise hagejate seadusliku esindaja R K arveldusarvele nr * iga kuu 7. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

2-14-61886

1.4. Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejatel õigus koheselt sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames.

1.5. Hagejad ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.

1.6. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2. Seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.

3. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 2 (kahe) päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale

Asjaolud 02.12.2014. a esitasid hagejad K S ja L S hagi A S vastu igakuise elatise nõudes ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 27.09.2014.a. - 01.12.2014.a. eest ehk kahe kuu eest summas 177,50 € kuus, kokku 355,00 € hageja kohta. 04.12.2014. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 27.01.2015.a. toimunud eelistungil esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi:

1. Kostja A S kohustub maksma hageja K S kasuks igakuist elatist summas 97.50 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui 25 % maksmise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, so alates 01.02.2015.a. kuni * ja kui laps täisealiseks saanunajätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2. Kostja A S kohustub maksma hageja L S kasuks igakuist elatist summas 97.50 eurot kuus. kuid mitte vähem, kui 25 % maksmise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, so alates 01.02.2015.a. kuni * ja kui laps täisealiseks saanunajätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Kostja A S tasub elatise hageja seadusliku esindaja R K arveldusarvele nr * iga kuu 7. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

4. Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames.

5. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.

6. Poole menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

8. Pooled vähendavad määruskaebuse esitamise õigust TsMS § 644 lg 1 alusel kahele päevale. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

2-14-61886 TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 27.01.2015. a kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg Kohtunik

2-14-61886