1-14-10761/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-14-10761

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-10761 (14230200680) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi E.A süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav E.A

ik: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: AS XXX, elukoht: XXX.

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 15.09.2014, elukohast lahkumise keeld alates 15.09.2014. Varasem karistatus:

Harju Maakohtu 29.08.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7 järgi vangistus 2 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON

1. E.A süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg

15.09.2014, so 1 (üks) päeva karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

3. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud ja ärakandmata karistust Harju

Maakohtu 29.08.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so 2 kuulise

vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud liitkaristus 5 kuud ja 29 päeva, so 179 päeva

vangistust üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, so 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) tunni üldkasuliku tööga.

2

5. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 179 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 12 (kaksteist) kuuline

tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. KarS § 69 lg 4, 6, 7 alusel allutada E.A üldkasuliku töö tegemise ajaks

käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut

kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud

vangistust täitmisele. Allutada E.A käitumiskontrollile Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Pärnu mnt 142, tel 6 127 742)

7. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada E.A järgima

käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel 6 127742);

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

8. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada E.A suhtes lisakaristust, võttes E.A-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks.

9. Kohaldatud lisakaristuse 5 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5

kuulise tähtaja möödumisel.

10. LS § 127 kohaselt on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

11. E.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, §

179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtulikul arutamisel makstud tasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot, so kokku menetluskulu 921 (üheksasada kakskümmend üks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena tasuda Maksuja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355

Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „E.A, 1-14-10761, menetluskulud,

ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel E.A-le tema poolt avaldatud elektronposti aadressile. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

3

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

E.A süüdistatakse selles, et tema 15.09.2014 kella 00.30 ajal juhtis

tahtlikult Tallinnas Kopliranna 26 maja ees mootorsõidukit Hyundai H-1

registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (1.01 mg/l). E.A rikkus

liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1

/alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui

juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

E.A pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 29.01.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokuröri Rainer Amur, süüdistatava E.A ja tema kaitsja Kristina Suvalova vahel järgnev kokkulepe:

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 (neli) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 15.09.2014, s.o 1 päev.

Seega KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimnepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

Lähtudes KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 tuleb uue kuriteo eest mõistetud vangistust

suurendada eelmise kohtuotsuse s.o 29.08.2014 Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi

mõistetud vangistuse ärakandmata osa s.o. 2 (kahe) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva, mis asendada vastavalt KarS §

69 lg 1 ja 3 üldkasuliku tööga 179 (sada seitsekümmend üheksa) tundi, mille tegemiseks määrata 12 (kaksteist) kuud.

Allutada süüdistatav vastavalt KarS § 69 lg 4, 6, 7 üldkasuliku töö tegemise ajal

käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut

kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.

Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju

2. Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

4

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära

süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424 ning §-dest 50, 65 lg 2, 68 lg 1, 69,

74 lg 5, asub kohus seisukohale, et E.A kuulub temale KarS §-s 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses ning teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

E.A on avaldanud, et ta on tööga hõivatud. Seega võib eeldada, et

süüdistataval on alaline sissetulek olemas. Lisaks sellele ei tuvastanud kohus kriminaalasja

läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis, samuti süüdistataval

lasuvaid rahalisi kohustusi riigi ees, mis tulenevad tasumata trahvidest, siis esinevad alused

võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel

võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/