3-14-51766/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51766 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 300 euro hüvitamise nõudes seonduvalt 07.08.2014 kambri läbiotsimisel kaebaja asjade kaotsiminekuga Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määrus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 11.08.2014 Tartu Vanglale venekeelse kahju hüvitamise taotluse seoses 07.08.2014 toimunud läbiotsimisega, milles küsis hüvitist ära võetud jalanõude eest.

2. Tartu Vangla tagastas 13.08.2014. a kirjaga A. Maksimovi 11.08.2014 esitatud taotluse. Tartu Vangla selgitas kirjas, et vanglale on teada, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt leidis Tartu Vangla, et kaebaja on võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema vanglaametnikega. Tartu Vangla leidis, et seega tuleb vanglal jätta VSkE § 491 lg 5 alusel kahju hüvitamise taotlus tõlkijale edastamata ja menetlusse võtmata ning tagastada kaebajale.

3. A. Maksimov esitas 13.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märkis, et pärast 07.08.2014 toimunud läbiotsimist läksid kambrist kaduma tema asjad ning äravõtmisakti kambris ei olnud. Kaebaja lisas, et ta palus kontaktisikul ebaseaduslikult ära võetud asjad tagastada, kuna need kuuluvad kaebajale ja on kaardile kantud. Kaebaja märkis, et ta esitab hagi summas 300 eurot.

4. Tartu Halduskohus 24.09.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

5. A. Maksimov esitas 12.10.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 24.09.2014. a määruse ja ta ei ole nõus kohtuniku arvamusega, kuna siiani ei ole antud kaitsjat. A. Maksimov selgitas, et vangla väide on ebaõige, et kaebaja oskab eesti keelt.

6. Tartu Halduskohus 24.10.2014. a määrusega jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et määruskaebuses ei ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6), millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument ning juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Lisaks palus halduskohus kaebajal täpsustada, kas ta on soovinud määruskaebuses esitada ka taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses.

7. A. Maksimov esitas 28.10.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 24.10.2014. a määruse. A. Maksimov selgitas, et siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ja rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest.

8. Tartu Halduskohus 24.11.2014. a määrusega vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määrusele; võttis menetlusse

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.09.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Lisaks jättis Tartu Haldukohus rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 4).

Halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus mõistis A. Maksimovi taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus viitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohus leidis, et seega ei ole halduskohtumenetluses ilmtingimata rikutud võrdsuse põhimõtet, kui kaebajat ei esinda kohtus advokaat.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. A. Maksimov esitas 25.11.2014 määruskaebuse milles märkis, et ta sai kohtumäärused ilma tõlketa ning talle ei ole selge kohtu positsioon. Kaebaja lisas, et ta ootab tõlget. A. Maksimov palus anda talle kaitsja ja vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid.

10. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega jättis rahuldamata A. Maksimovi taotlused kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks möödunud.

Tartu Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on esitanud Tartu Halduskohtule 127 haldusasjas taotlused, milledes soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene keelde. Koos taotlustega on ta saatnud kohtule tagasi temale edastatud eestikeelsed määrused ja kirjad.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et A. Maksimovile kohtumääruste ja kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Halduskohus viitas, et mitmetes kaebaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud, et A. Maksimov oskab eesti keelt piisavalt selleks, et oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et kaebaja on võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast. Eesti keelest arusaamise võimet on A. Maksimov oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades esimese pöördumise kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati kohtumääruste venekeelsete tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused. Halduskohus selgitas, et

A. Maksimov on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt venekeelsetele ja vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast määruskaebusi ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele. Halduskohus viitas sealjuures asjaolule, et A. Maksimovi sadades kaebustes ja määruskaebustes esinevad ühed ja samad puudused, milledele kohus on varasemalt oma kohtumäärustes korduvalt viidanud ning mis on talle varasemalt vene keelde tõlgituna edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks kaebajale kohtumääruste ja kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on A. Maksimovil võimalik lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul. Halduskohus märkis, et A. Maksimovi poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt kohtu poolt eesti keelde, seega on talle tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema emakeeles.

11. Tartu Halduskohus 05.01.2015. a määrusega võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a määruse resolutsiooni p 4 peale; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

13. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

14. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi 25.11.2014. a määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse resolutsiooni p 4 tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on kaebaja palunud anda talle kaitsja, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse resolutsiooni p 4 osas. Halduskohus on märkinud, et määruskaebuse esitamine on vastavalt RLS § 22 lg 1 p-le

10 riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 05.01.2015. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

15. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis A. Maksimovi riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel