3-14-52309/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52309

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

vastu kahju summas 30 000 euro hüvitamise nõudes

seonduvalt kambri valgustusega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määrus

määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 30.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4),

milles märkis, et ta pöördub kohtusse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 2

alusel. Ta lisas: „Hagi 3 aasta eest moodustab 30 000 eurot halva valgustuse organiseerimise

eest öösel kambris.“ Lisaks palus määruskaebuse esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest,

kuna tal ei ole vahendeid ega sissetulekut.

2. Tartu Halduskohus 20.10.2014. a määrusega (tl 11-11p) jättis määruskaebuse esitaja

kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 tuleb

kaebuses välja tuua vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja

selle andnud või teinud haldusorgan ning kaebuse faktiline põhjendus. Ühtlasi palus

halduskohus määruskaebuse esitajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis

kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse. Lisaks märkis halduskohus, et määruskaebuse esitajal tuleb

kohtule täpsustada, millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud negatiivsed

tagajärjed on talle haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega seonduvalt kambri

valgustusega saabunud või milles varaline kahju väljendub.

3. Tartu Halduskohus 18.11.2014. a määrusega (tl 16-16p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Halduskohus selgitas, et andis 20.10.2014. a määrusega määruskaebuse esitajale võimaluse

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja

kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 20.10.2014. a

määruse koos tõlkega kätte 06.11.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas

kulgema 07.11.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli

17.11.2014. Halduskohus leidis, et kuni 18.11.2014. a määruse tegemiseni ei ole

määruskaebuse esitaja kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse

nõuet ega esitanud vastavaid põhjendusi. Halduskohus asus seisukohale, et seega ei vasta

kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt

ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada

nõude piire. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse alust ega

nõuet ning kohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust sisustama. Halduskohus

tõi välja, et määruskaebuse esitajal oli võimalus kaebust täpsustada ning kaebuse

täpsustamiseks esitatud küsimused olid halduskohtu hinnangul sellised, milledele vastamine

ei vajanud juriidilisi teadmisi ning määruskaebuse esitaja oleks pidanud osundatud puudused

kõrvaldama.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 19.11.2014 määruskaebuse esitaja 18.11.2014 esitatud

avaldus (tl 17), milles määruskaebuse esitaja märkis, et ta sai 20.10.2014. a määruse ning

siiani ei ole antud kaitsjat ning on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus. Määruskaebuse esitaja

lisas, et ta ootab kaitsjat.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 25.11.2014 määruskaebuse (tl 23), milles märkis, et ta sai

määrused ilma tõlketa ning talle ei ole selge kohtu positsioon. Määruskaebuse esitaja lisas, et

ta ootab tõlget. Lisaks palus määruskaebuse esitaja anda talle kaitsja ning vabastada ta

riigilõivu tasumisest.

6. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega (tl 28-29) jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

määruskaebuse esitajale kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise

määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks

möödunud.

Tartu Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja on esitanud Tartu Halduskohtule 127s

haldusasjas taotlused, kus soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene keelde.

Koos taotlustega on määruskaebuse esitaja saatnud kohtule tagasi temale edastatud

eestikeelsed määrused ja kirjad. HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu

asjaajamine toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et määruskaebuse esitajale

kohtumääruste ja kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Mitmetes

määruskaebuse esitaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka

ringkonnakohus tuvastanud, et määruskaebuse esitaja oskab eesti keelt piisavalt selleks, et

oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja on

võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast. Eesti keelest arusaamise võimet on

määruskaebuse esitaja oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades esimese pöördumise

kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati kohtumääruste venekeelsete

tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused. Halduskohus selgitas, et

määruskaebuse esitaja on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt venekeelsetele ja

vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast määruskaebusi

ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele. Halduskohus

viitas sealjuures asjaolule, et määruskaebuse esitaja sadades kaebustes ja määruskaebustes

esinevad ühed ja samad puudused, milledele kohus on varasemalt oma kohtumäärustes

korduvalt viidanud ning mis on määruskaebuse esitajale varasemalt vene keelde tõlgituna

edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks määruskaebuse esitajale

kohtumääruste ja kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on

määruskaebuse esitajal võimalik lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused

ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt kohtu poolt eesti keelde, seega on määruskaebuse

esitajale tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema emakeeles.

7. Tartu Halduskohus 05.01.2015. a määrusega (tl 31-32) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määrusele,

võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a

määrusele, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Lisaks jättis halduskohus riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 4).

Halduskohus sai 18.11.2014 ja ka 26.11.2014 esitatud taotlustest selliselt aru, et

määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses.

Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega,

erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega oli halduskohtu

hinnangul tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu

ei pidanud halduskohus riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Halduskohus selgitas, et

tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat

vajadusel suunata ja abistada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse

esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus

enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning

võimaliku kohtupraktika. Seega leidis halduskohus, et halduskohtumenetluses ei ole

ilmtingimata rikutud võrdsuse põhimõtet, kui määruskaebuse esitajat ei esinda kohtus

advokaat.

Lisaks esines halduskohtu hinnangul riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ka RÕS § 7 lg 1

pst 6 tulenev alus. Halduskohus märkis, et esitatud kaebusest nähtuvalt soovib määruskaebuse

esitaja eelkõige talle mittevaralise kahju kompenseerimist. Halduskohus leidis, et asja

materjalide põhjal ei ole antud asjas tungiv avalik huvi tuvastatav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse esitaja esitas 14.01.2015 määruskaebuse, milles palus kohtul anda kaitsja,

kuna on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus.

9. Tartu Halduskohus 22.01.2015. a määrusega võttis menetlusse määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu halduskohtu 05.01.2015. a määruse resolutsiooni p 4 peale ja jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

05.01.2015. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, seostuvad määruskaebuse

põhjendused ainult kaitsja andmata jätmisega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu

hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

05.01.2015. a määruse resolutsiooni p 4 osas. Halduskohus on õigesti leidnud, et

määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja soovinud vaidlustada Tartu Halduskohtu

05.01.2015. a määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigi

õigusabi saamiseks. Halduskohus märkis, et tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on

määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 22.01.2015. a

määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

12. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja

riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p-

de 1 ja 6 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk

on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja

määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määruse määruskaebuse esitaja

poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits