3-15-200/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-200 Haldusasi V.J.´i kaebus Tallinna Vanglalt varalise kahju summas 136 eurot ja mittevaralise kahju summas 10000 eurot väljamõistmiseks. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale (vene keelde tõlgitult). Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtusse Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas registreeriti 09.10.2014 V.J.´i taotlus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt rikub Tallinna Vangla V.J.´i õigust osta ja kasutada head ning kvaliteetset kaupa, kui ostetud sigaretid võetakse originaalpakendist välja ja hoiustatakse neid omavalmistatud topsikutes. V.J.´i hinnangul kahandab selline sigarettide hoiustamise viis nende algset kvaliteeti. Samuti ei saa V.J. hinnata võimalikku tubakast ja suitsetamisest tulenevat ohtu oma tervisele, kuivõrd säilitustopsikutel puudub info suitsetamise ja tubaka kahjulikkuse kohta. Taotluses nõuab V.J. ebakvaliteetsete tubakatoodete ostmiseks kulutatud summa tagastamist ning tervisele tekitatud kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.

2. Tallinna Vangla jättis 09.12.2014 vastusega nr 5-18/14/27693-2 V.J.´i varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 08.01.2015 V.J.´i kaebus, kus ta väidab, et alates 03.01.2014 kehtivad vanglas sigarettide väljastamisele ja hoidmisele reeglid, mille kohaselt võetakse kinnipeetavate sigaretid originaalpakenditest välja ja pannakse isetehtud karpidesse ning neid hoitakse seal kuni järgmise kaupluse külastuseni (2 nädalat). Kaebaja hinnangul on selline tegevus õigusvastane, kuivõrd vangla rikub sellega tubakaseadust, mille kohaselt peab sigaretipakkidel olema hoiatav kiri suitsetamisega kaasneva tervisekahju ohtude kohta. Sellega ei saa kaebaja kaebuse kohaselt hinnata riske tervisele. Kaebaja palub kaebuses kohustada Tallinna Vanglat tagastama sigarettide omandamiseks kulutatud raha 136 eurot ja 20 senti ning maksta välja mittevaralise kahju hüvitis 10000 eurot. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi korras advokaati.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

5. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebaja nõue on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist.

Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Seejuures RvastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Seega, kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldustena peab esmajoones olema selge, et kaebuse esitajal on tekkinud kahju, seejärel, et väidetav kahju on kaebajale tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti peab olema selge, et kaebaja esialgsed õiguskaitsevõimalused on ammendatud. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kahju hüvitise väljamõistmise eeldused ilmselgelt täitmata.

5.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebuses toodud asjaolude põhjal kaebajale kahju (nii varalise kui mittevaralise kahju) tekitamine usutav ega ka tõendatud.

Varalise kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja teadlik kaebuses viidatud suitsetamise korrast juba alates 03.01.2014, kui selline kord kehtestati. Ometi on kaebaja mitme kuu jooksul soetanud vangla kauplusest korduvalt tubakatooteid ning neid ka tarvitanud. Seega ei saa kaebajale olla kahju tekkinud olukorras, kus kaebaja on mitmete kuude jooksul soetatud tubakatooted kätte saanud ja need ära tarvitanud. Kui eeldada, et kaebaja väited sigarettide kvaliteedi kohta on õiged, pidi kaebajale olema see asjaolu teada juba 2014. jaanuaris. Seejuures on kaebaja esitanud vanglale kahju nõude taotluse ühes väitega ebakvaliteetsetele sigarettidele alles 09.10.2014. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks varasemalt selles küsimuses vangla poole pöördunud. Käesoleval juhul on kaebaja aga väidetavad ebakvaliteetsed sigaretid vastu võtnud ja neid tarvitanud mitme kuu jooksul. Seega ei ole neil põhjustel võimalik asuda seisukohale, et sigarettide hoiustamine vastavalt vanglas kehtivale korrale on vähendanud sigarettide väärtust. Ka ei ole võimalik vastavat väärtuse vähenemist hinnata või kaebajale antud juhul hüvitada. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et 2 nädalaga muutuvad sigaretid vastavates hoiukarpides kuivuse tõttu tarvitamiskõlbmatuks.

RvastS § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et sigarettide hoiukarpidel puuduvad hoiatavad sildid tervisekahjustuste kohta, mistõttu ei saa kaebaja adekvaatselt hinnata riske tema tervisele. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse avaliku võimu poolt süüliselt tekitatud tervise kahjustamise korral. Kaebuse asjaoludest ei nähtu, et kaevatava tegevusega oleks kaebajale kaasnenud tervise kahjustused. Ainuüksi asjaolu, et sigarettide hoiukarpidel puuduvad tubakaseaduses sätestatud hoiatussildid, ei tähenda, et kaebajale oleks sellest tekkinud tervisekahjustus. Tubaka tarvitamise riskide hindamise puudumise võimalusega ei saa mittevaralise kahju tekkimist kaebajale eeldada. Lisaks osundab kohus, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja suitsetanud juba aastaid. Seega on kaebaja saanud korduvalt tutvuda sigaretipakkidel toodud hoiatussiltidega enne vaidlusaluse sigarettide hoiustamise ja suitsetamise korra kehtima hakkamist, mistõttu tuleb mõistlikult eeldada, et kaebajale olid ja on vastavad suitsetamisega kaasnevad tervisekahjutuste oht ja riskid teada.

Seega, ainuüksi asjaolu, et kaebajale tegelikult kahju tekkinud ei ole, oleks kahju nõude rahuldamata jätmise aluseks.

5.2. Lisaks eeltoodule puudub Tallinna Vangla tegevuses õigusvastasus. Kaebaja viitab vangla poolt tubakaseaduse rikkumisele. Kohus selgitab, et tubakaseaduse § 12 lg 1 p 1 kohaselt tuleb suitsetatava tubakatoote puhul trükkida terviseohu hoiatused müügipakendile. Seejuures kehtib vastav nõue tubakatoote käitlejale tubakaseaduse tähenduses. Tubakatoote käitlemiseks loetakse tubakatoote valmistamist, töötlemist ja pakendamist (st tubakatoote tootmist, tubakatootega kauplemist ning tubakatoote hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Käesoleval juhul ei tegutse vangala ametnikud suitsetamise korraldamisel tubakatoodete käitlejana tubakaseaduse tähenduses, vaid võtavad sigaretid kooskõlas Tallinna Vangla kodukorraga müügipakendist välja ja asetavad need selleks mõeldud hoiukarpidesse. Seejuures on iga sigarette tarbiva kinnipeetava jaoks mõeldud oma eraldi karp.

Vangla sisekorraeeskirja § 82 kohaselt on kinnipeetavale lubatud suitsetada üksnes tootja poolt kokku pandud sigarette. Sama §-i lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 3 alusel on Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr

20 kehtestatud Tallinna Vangla kodukord. Nimetatud korra punkti 12.1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades ning ettenähtud aegadel. Korra punkti 12.2 järgi hoitakse kinnipeetavate tubakatooteid vangla poolt selleks ettenähtud laegastes. Igale suitsetavale kinnipeetavale on ette nähtud isiklik laegas, milles on lubatud hoida vaid isiklikke tubakatooteid, muude ainete ja esemete hoidmine laekas on keelatud. Suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses laekast maksimaalselt viis sigaretti ilma pakita. Jalutuskäigu ajal sigarette lisaks ei väljastata. Korra punkt 12.3 järgi on kinnipeetav pärast jalutuskäiku kohustatud tarvitamata jäänud sigaretid vanglaametniku määratud kohas ja ajal vanglale hoiule andma.

Vangla kodukorra seletuskirjast nähtuvalt on vastavad suitsetamist reguleerivad normid kehtestatud kooskõlas VangS § 41 lg-ga 2, mille kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kodukorra seletuskirja ja kaebajale vangla poolt edastatud vastuse kohaselt on vastav kord vajalik vangla julgeoleku kaalutlustel, et piirata keelatud ajal ja kohas suitsetamist, keelatud esemete ringlust ning sigarettide üksteisele andmisega kaasnevate võlasuhete lahendamist tülide ja füüsiliste kontaktidega. Eelneva põhjal on selge, et vangla tegevus vastab kehtivale kodukorrale ning tubakaseaduse kohaselt peavad terviseohu hoiatused olema paigaldatud müügipakendile. Seega on tegemist olukorraga, mis kaasneb paratamatult vanglas kinnipidamisega ning vangla tegevuses puudub suitsetamise korraldamisel ja sigarettide hoidmisel õigusvastasus. Küll aga selgitab kohus, et miski ei piira kaebaja võimalust esitada vanglale asjakohane taotlus teha terviseohtu ning sigarettide pakendil avaldamiseks kuuluvaid muid andmeid suitsetamise ajaks teatavaks kaebajale sobival viisil ja vangistust reguleerivaid norme arvestades.

5.3. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks selgitada, et riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik (ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamisja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu. Esialgsete õiguskaitsevahendite läbimine tähendab, et kannatanu peab õigeaegselt vaidlustama kahju tekitava haldusakti või toimingu. Vastava juhise andis Riigikohtu halduskolleegium 20. juuni 2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-03 p-s 12, kus sedastas, et RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et kannatanu peab võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse. 11. märtsi 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-04 p-s 10 märkis halduskolleegium veel, et RVastS § 7 lg 1 võimaldab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimise ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Kaebaja ei ole käesoleval juhul teinud midagi väidetava kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Tallinna Vangla kodukord, mis on kehtestatud Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20, on käsitatav haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 nimetatud üldkorraldusena, sest selle toimeala on territoriaalselt piiratud ning adressaatide ring igal ajahetkel objektiivselt ja üldiste tunnuste alusel kindlaks määratav (Tallinna Vangla territooriumil viibivad isikud). Seega on vastav haldusakt vaidlustatav halduskohtus. Käesolevas asjas ei ole kaebaja eelnevalt kasutanud ühtegi RVastS §-des 3, 4 ja 6 nimetatud õiguskaitsevahendit. Kaebaja ei ole Tallinna Vangla vastavat kodukorda vaidlusaluses osas tähtaegselt vaidlustanud, kuigi vastava korra mõju kaebajale avaldus juba 2014. aasta alguses. Nimetatud haldusakt kehtib ja sellega tekitatud kahju hüvitamist ei ole ka võimalik enam taotleda. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kaebajale tekkis kahju, oli kaebajal võimalik väidetavat kahju vältida nõudes kodukorra tühistamist vastavas suitsetamist reguleerivas ulatuses. Kaebaja pole tõendanud, et nimetatud akti tühistamisnõude esitamine polnud reaalselt võimalik. Sellisel viisil väidetava kahju kõrvaldamise võimalikkus pidi kaebaja jaoks olema arusaadav. Asjas ei nähtu ühtegi tühistamiskaebuse esitamist takistanud asjaolu. Veelgi enam, kaebaja ei ole vastava olukorra lahendamiseks ja sellega väidetava kahju vältimiseks esitanud vanglale varasemalt mistahes taotlust või pöördumist. Isegi juhul, kui kaebajale oleks hüpoteetiliselt suitsetamist reguleerivate normide tõttu kaasnenud kahju, oleks kodukorra vastavate punktide tühistamine sellist kahju vältinud ja sellise õiguskaitsevahendi (haldusakti tühistamise nõue) kasutamine oli reaalselt võimalik, mistõttu langeb hüvitusenõue seetõttu ära. Seega oleks kaebaja kahju nõude rahuldamine ka vastuolus RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud esmaste õiguskaitse vahendite ammendatuse põhimõttega

6. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab hüvitamiskaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb läbi vaatamata ka kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik