3-14-51820/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-51820

Otsuse kuupäev

3. veebruar 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

MTÜ

Lohusuu

Vabatahtlik

Päästeüksus

kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19. mai

2014 otsuse nr 13-6/682 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

istungil 20. novembril 2014, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus

Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Andrus Lillo

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Vastustaja esindaja – Aiki Schneider

1. Võtta asja materjalide juurde 17. detsembri 2013

kahtlustava ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr

12221000080.

2. Mitte võtta asja juurde vastustaja 23. jaanuari 2015

menetlusdokumendi lisana esitatud tõendeid.

3. Rahuldada MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus

kaebus.

4. Tühistada

Põllumajanduse

Registrite

ja

Informatsiooni Ameti 19. mai 2014 otsus nr 13-6/682.

5. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametilt MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus

kasuks menetluskulude katteks välja üks tuhat

nelisada nelikümmend viis (1445) eurot. Ülejäänud

osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 5. märts 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19. mai 2014 otsusega nr 13-6/682

otsustati tagasi nõuda MTÜ-lt Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus taotluse nr 430010442682 alusel

makstud toetus summas 25 142 eurot 96 senti toetuse taotlemisel tahtlikult valeandmete esitamise tõttu.

MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus vaie otsuse kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata PRIA

24. juuli 2014 vaideotsusega nr 13-4/14/110-1.

2. 19. augustil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19. mai 2014 otsuse nr 13-6/682 tühistamiseks.

3. 10. septembril 2014 võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat sellele

kirjalikult vastama.

20. novembril 2014 toimus asja läbivaatamiseks kohtuistung. Istungil määras kohus menetlusosalistele

tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

30. detsembri 201 määrusega otsustas kohus vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud korraldus õigusvastane kuna vastustaja ei ole 24. juuli 2014. a

vaideotsust nr 13-4/14/110-1 ega 19. mai 2014. a otsust nr 13-6/682 piisavalt motiveerinud. PRIA on

seisukohal, et MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus on toetuse taotluses esitanud tahtlikult

valeandmeid ja seetõttu tuleb väljamakstud toetus tagasi nõuda, viidates otsuse alusena Politsei- ja

Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei korruptsiooni büroo Ida talituse poolt PRIAle edastatud

kahtlustatava ülekuulamise protokollile, mis on vormistatud 17. detsembril 2013. a kriminaalasjas nr

12221000080. Kahtlustus iseenesest ei kinnita mistahes rikkumist, s.o ainuüksi kahtluse pinnalt ei saa

teha järeldust valeandmete (tahtliku) esitamise kohta. Üldsõnalist viidet kriminaalasjas kogutud

andmetele ei saa aga lugeda haldusorgani põhjendamiskohustuse täitmiseks.

5. Lahendites nr 3-3-1-54-03, 3-3-1-47-12 ja 3-3-1-35-13 on Riigikohtu halduskolleegium rõhutanud,

et menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt viitamine ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul

üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki

poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. PRIA otsuse rajamine üksnes kriminaalasjas koostatud

protokollist nähtuvatele andmetele tekitab vaide esitajas põhjendatud kahtluse, et vaidlustatud otsuse

puhul ei ole kõiki vajalikke asjaolusid piisavalt kaalutud.

6. Isikule ei ole viidatud kriminaalasjas esitatud veel süüdistust, rääkimata süüdimõistmisest. Osade

kahtlustuses toodud episoodide osas on menetlus otsustatud hoopiski lõpetada, kuivõrd puuduvad

objektiivsed ja küllaldased tõendid, mis kinnitaksid isiku poolt talle etteheidetud teo toimepanemist.

Ülejäänud episoodide osas vaidleb MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus juhatuse liige kahtlustuses

esitatule vastu. Selle taustal on PRIA järeldused õigusrikkumise osas selgelt ennatlikud ja

põhjendamatud.

7. PRIA on rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust ja oleks pidanud andma kaebajale vähemalt võimaluse

kirjalike selgituste andmiseks. Suur töökoormus kui ärakuulamisõiguse teostamise mittevõimaldamise

põhjendus jääb üldsõnaliseks.

Vastustaja seisukoht

8. PRIA vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses kirjeldanud ja loogiliselt sidunud kaebaja ja OÜ Baltic Building

Group tegevused seoses 9. mai 2011 arvega nr 1105/244 ATV ning järeldanud, et kaebaja on tahtlikult

esitanud valeandmeid, kuna hinnapakkumised ja OÜ Baltic Building Group esitatud arve ei vasta

tehingu tegelikule väärtusele. ATV ja lumesaani hindade tegelikust kõrgemana näitamise teel on MTÜ

Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus vältinud kohustusliku 10% omafinantseeringu tasumist ja katnud

toetuse abil kogu esemete maksumuse.

Otsuses on tõenditena märgitud kriminaalasjas nr 12221000080 17. detsembril 2013 vormistatud

kahtlustatava ülekuulamise protokoll, projektitaotluse juurde esitatud hinnapakkumised ja OÜ Baltic

Building Group 9. mai 2011 arve nr 1105/244. PRIA seisukohta toetab ka Riigikohus, kes on lahendis

nr 3-3-1-35-13 leidnud, et kui haldusaktis on esitatud asjakohased argumendid ning viidatud

konkreetselt, millistele dokumentidele on haldusakti andmisel tuginetud, siis sellisel juhul on esitatud

motiivide põhjal võimalik järeldada, millistel põhjustel on haldusakt antud.

9. Kuriteo sündmuste tuvastamine ja kuriteo toimepannud isiku kindlaks tegemine toimub siiski

kriminaalmenetluses, mitte haldusmenetluses. Pelgalt kriminaalmenetluse alustamine osutab aga

sellele, et antud juhtumil on küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele. Vaidlustatud otsusele

ei pidanud eelnema kaebaja nimel tegutsenud juhatuse liikmele süüdistuse esitamine, tema süüdi

tunnistamine

ega

süüdimõistva

kohtuotsuse

jõustumine.

PRIA

tuvastas

haldusorganina

haldusmenetluse käigus õigusrikkumise toimepanemise fakti – valeandmete tahtliku esitamise toetuse

täies mahus väljamaksmiseks ja selle toimepanemise asjaolud. PRIA on seega otsuses väga selgelt

toonud välja otsuse andmise õigusliku aluse, milleks on Euroopa Komisjoni 27. jaanuari 2011 määruse

nr 65/2011 artikli 30 lõige 2. Kuna pärast toetuse väljamaksmist on ilmnenud asjaolud, mille puhul

taotlust ei oleks algselt rahuldatud, on toetus väljamakstud alusetult ning PRIA otsustas nõuda

väljamakstud toetuse tagasi ELÜPS § 99 lõike 1 alusel.

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõige 3 p 6 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või

menetlusosaliste arv on suurem kui 50. PRIA puhul ongi põllumajanduslike toetuste ja taotlejate hulgast

sõltuvalt tegemist väga suure halduskoormusega haldusorganiga.

Antud kaasuse puhul oli määravaks veel asjaolu, et PRIA-l on antud asjas olemas kaebaja selgitused ja

vastuväited kriminaalmenetluse raames ning puudus vajadus lisaandmete saamiseks. Kuna kaebaja

selgitused ja vastuväited kriminaalmenetluse raames olid PRIA käsutuses ning need olid otsuse

tegemiseks piisavad ja neist ei kaldutud otsuse tegemisel kõrvale, on PRIA veendunud, et ärakuulamise

tulemus ei oleks otsust muutnud. Kuna paralleelselt oli samas asjas käimas ka kriminaalmenetlus, mille

raames on kaebaja üle kuulatud, ei saa kaebaja tõendite mitte esitamise põhjendustes tugineda näiteks

teadmatusele vms.

Kohtu seisukoht

11. Kohus annab hinnangu sellele, kas PRIA on 19. mai 2014 otsuse nr 13-6/682 tegemisel järginud

põhjendamiskohustust (I) ja taganud kaebajale ärakuulamisõiguse (II) ning lahendab kaebuse (III).

I

12. Kaebaja hinnangul ei ole vaidlustatud otsus kontrollitav, kuna otsusest ei nähtu, kuidas on PRIA

jõudnud järeldusele, et kaebaja on toetuse taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid.

13. Kaebajale määrati PRIA 9. veebruari 2011 käskkirjaga nr 13-6/229 toetus 25 142,96 eurot ATV ja

lumesaani ostmiseks. PRIA 19. mai 2014 otsuse nr 13-6/682 kohaselt esitas kaebaja esindaja toetuse

taotlemisel OÜ Baltic Building Group hinnapakkumise 437 114 krooni (27 936,68 eurot). Toetuse

määramisel loeti kaebaja taotlus nimetatud summa ulatuses abikõlblikuks. Toetuse väljamaksmisel

esitas kaebaja OÜ Baltic Building Group arve nr 1105/244 ATV ja lumesaani müümise kohta 27 936,67

euro eest. Kaebaja tasus arvel näidatud summa. OÜ Baltic Building Group tasus ATV ja lumesaani

eest OÜ-le Termomees kokku 25 117,28 eurot, mis ongi nende tegelik maksumus. Seega esitas kaebaja

tahtlikult valeandmeid, sest hinnapakkumine ja arve ei vasta tehingu tegelikule väärtusele.

PRIA tehtud järeldusi kinnitava tõendina on otsuses viidatud PPA kriminaalasjas nr 12221000080 17.

detsembril 2013 vormistatud kaebaja kahtlustatavana ülekuulamise protokollile.

14. Kohus on seisukohal, et PRIA 19. mai 2014 otsuses nr 13-6/682 esitatud asjaoludel puudus alus

järelduseks, et kaebaja on toetuse taotlemisel tahtlikult valeandmeid esitanud.

Kirjeldatud asjaoludest järeldub, et kaebajale ATV ja mootorsaani müünud äriühing soetas nimetatud

asjad odavamalt, kui oli nende kaebajale müümisel kokku lepitud hind. Kuid ainuüksi sellest faktist ei

tulene, et ka PRIA-lt toetuse taotlemisel oli see tehingu tegelik hind. Äriühingu puhul saab pidada

tavaliseks praktikat, kus kaupa müüakse soetushinnast kallimalt, kuna see võimaldab täita äriühingu

tegutsemise eesmärki – teenida kasumit.

Kohus osutab, et toetuse taotlemisel valeandmete esitamise fakti tuvastamisel ei ole PRIA kuidagi

selgitanud kaebaja osalust hinnapakkumistel ja OÜ Baltic Building Group arvel näidatud ATV ja

mootorsaani hinna kujunemisel. Samuti ei ole PRIA isegi väitnud, et olukorras, kus kaebaja tasus OÜ-

le Baltic Building Group 27 936,67 eurot, oleks osa sellest kaebajale tagastatud või oleks kaebajat muul

viisil soodustatud. Seetõttu jääb arusaamatuks miks on vastustaja seisukohal, et kaebaja on saanud kasu

kuna kattis toetuse arvel ka kohustusliku 10% omafinantseeringu osa.

15. Vastuseks kohtu nõudele esitada dokumendid, millele PRIA vaidlustatud otsuse tegemisel tugines,

esitas vastustaja kohtule Baltic Building Group OÜ arve saatelehe nr 1105/244 (tl 27-28), MTÜ

Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus kuludeklaratsiooni (tl 29-32), Baltic Building Group OÜ

hinnapakkumise (tl 33), OÜ SA hinnapakkumise (tl 33 pöördel), Tinmaris-MM OÜ hinnapakkumise

(tl 34) ja tarnitud kauba üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23 (tl 34).

Nimetatud dokumentidest nähtub üksnes, et Baltic Building Group OÜ on teinud soodsaima pakkumise

ATV ja mootorsaani müügiks ning kaebaja on kauba kätte saanud. Andmeid selle kohta, et Baltic

Building Group OÜ on soetanud kauba madala hinna eest või, et tegelikkuses on kaebaja tasunud kauba

eest vähem, esitatud dokumentides ei kajastu.

16. Kohtuistungil kordas vastustaja vastuses kaebusele esitatud selgitust, et vaidlustatud otsus on tehtud

kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuse pinnalt.

4. detsembril 2014 esitas vastustaja kohtule MTÜ Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus toetustaotluse

haldusmenetluse toimiku, milles lisaks juba varasemalt kohtule esitatud dokumentidele on ka kaebaja

seadusliku esindaja M. Salu kriminaalasjas nr 12221000080 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll.

Kohtu hinnangul ei saa ka kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, milles on kajastatud kahtlustuse sisu

siiski olla tõendiks selle kohta, et kaebaja on esitanud toetuse taotlemisel valeandmeid.

Kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) ei tulene, et kahtlustusel oleks iseseisev tõenduslik väärtus.

KrMS § 34 lg 1 p 1 järgi on kahtlustataval õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või

keelduda ütluste andmisest. Seega on kahtlustuse sisu kahtlustatavale teatavakstegemine vajalik

eelkõige tema kaitseõiguse tagamiseks. Kahtlustus saab tugineda kriminaalmenetluses kogutud

tõenditest nähtuvatele asjaoludele ega ole ise kinnituseks kriminaalkorras karistatava teo

toimepanemise või muu kahtlustuses kirjeldatud tegevuse toimumise kohta. Sellisena saab kahtlustus

olla haldusorganile küll haldusmenetluse alustamise ajendiks, kuid ei tõenda kahtlustuses kirjeldatud

asjaolusid ka haldusmenetluses.

17. Kohus

nõustub

vastustajaga,

et

kriminaalmenetluses

kogutud

tõendite

kasutamine

haldusmenetluses ei ole HMS § 38 lg 1 järgi keelatud. Seega võib kahtlustus olla tõendiks

haldusmenetluses, kuid sellega saab tõendada üksnes kahtlustuse esitamise fakti. Kahtlustuse sisuks

olevate asjaolude tuvastamisel saab haldusorgan tugineda kriminaalmenetluses kogutud kahtlustuse

aluseks olevate tõenditele, samuti täiendavalt haldusmenetluses kogutud tõenditele. Selliselt on tagatud,

et haldusorgan veendub haldusakti andmise aluseks oleva asjaolu esinemises ning teisalt on tagatud

haldusakti kontrollitavus. Vastupidise tõlgenduse korral tuleks pidada õiguspäraseks isikut koormava

haldusakti andmist ka sellise kahtlustuse alusel, mis hiljem alusetuks osutub.

18. 23. jaanuaril 2015 esitas vastustaja asja juurde täiendavalt MTÜ Lohusuu Päästeüksus ja Baltic

Building Group OÜ arvelduskonto väljavõtte ning kaebaja seadusliku esindaja ning kolmandate isikute

e-kirjavahetuse.

Kohus ei võta tõendeid asja juurde. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 1 ls-

tele 1 ja 2 annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise

taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit

ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda

üksnes HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline esitab

avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see

ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv

põhjus.

20. novembril 2014 toimunud kohtuistungil andis kohus vastustajale tähtaja täiendavate tõendite

esitamiseks. Vastustajale tõendite esitamise tähtaja ning menetluse jätkumise kirjalikus vormis tingis

asjaolu, et vastustaja ei olnud esitanud tõendeid kaebaja poolt toetuse taotlemisel valeandmete esitamise

kohta. Vastustaja esitas kohtule haldusmenetluse toimiku, milles puuduvad 23. jaanuaril 2015 kohtule

esitatud dokumendid. Seega esitas vastustaja kohtule tõendid enam kui poolteist kuud pärast selleks

antud tähtaja möödumist. Seejuures esitas vastustaja tõendid selliselt, et neid ei olnud võimalik edastada

kaebajale vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu (HKMS § 51 lg 3

ls 2) 26. jaanuaril 2015. Seega põhjustaks tõendite asja juurde võtmine teistkordselt asja lahendamise

edasilükkumise. Põhjendatud ei ole vastustaja väide, et tõendite varasem esitamine ei olnud võimalik

kriminaalmenetluse tõttu. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas kriminaalmenetlus tõendite esitamist

takistas. Kohtule ei ole sellise takistuse esinemise võimalus äratuntav. Juhuks, kui tõendite avaldamine

võiks kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, sätestab HKMS § 77 lg 1 koostoimes TsMS § 38 lg-

1 p-ga 1 ja HKMS § 79 lg 1 p-ga 1 võimaluse kuulutada menetlus tõendi ja sellest nähtuva teabe osas

kinniseks ja eemaldada kaebaja selles osas menetlusest.

19. Kohus märgib veel täiendavalt, et vaatamata tõendite hilisele esitamisele ei ole vastustaja jätkuvalt

tõendeid analüüsinud. 23. jaanuaril 2015 esitatud menetlusdokumendis ei ole esile toodud millised

asjaolusid vastustaja esitatud tõenditega tõendada soovib ning kuidas seonduvad need asjaolud

vaidlustatud haldusakti järeldusega valeandmete esitamise kohta. Kuna kohus üksnes kontrollib

vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, siis ei pea kohus võimalikuks ise vastustaja asemel haldusakti

põhjendusi konstrueerida.

Samuti peab kohus vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et nii 19. mai 2014 otsuses nr 13-

6/682 (tl 6), vaideotsuses (tl 8), vastuses kaebusele (tl 20) kui 20. novembril 2014 toimunud

kohtuistungil (tl 44 pöördel) on vastustaja kinnitanud, et toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel lähtuti

haldusmenetluse toimikus olnud materjalidest. Seega oli kriminaalmenetluse materjalidest vastustaja

kasutada T. Kivi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, aga mitte 23. jaanuaril 2015 kohtule esitatud

tõendid. Vastupidise väite esitamisega on vastustaja rikkunud HKMS § 50 lg-st 2 tulenevat kohustust

esitada asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta tõeseid väiteid. Kohus jätab siiski kasutamata õiguse

trahvida eelneva hoiatuseta menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest

faktiväite, mis ei ole tõene. Samas palub kohus vastustajal võtta samme selleks, et vältida

haldusorganile mittekohase käitumise kordumist.

II

20. Asjas ei ole vaidlust, et enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist PRIA ei teavitanud kaebajat

sellesisulise otsuse tegemise kavatsusest ega andnud kaebajale võimalust omapoolsete selgituste

esitamiseks.

PRIA on selgitanud, et tema puhul on põllumajanduslike toetuste ja taotlejate hulgast sõltuvalt tegemist

väga suure halduskoormusega haldusorganiga, mistõttu kaebaja ärakuulamine ei olnud HMS § 40 lg 3

p-st 6 tulenevalt kohustuslik. Lisaks oli PRIA-l on antud asjas olemas kaebaja selgitused ja vastuväited

kriminaalmenetluse raames ning puudus vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2).

Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu.

21. Kohus nõustub vastustajaga selles, et toetustaotluste lahendamisel võib PRIA olla õigustatud

toetusetaotlejaid ärakuulamata jätma toetusetaotlejate arvukuse, samuti menetluse iseloomu tõttu. Kuid

sellist võimalust ei saa automaatselt laiendada kõigile menetlustele mida PRIA läbi viib. Toetuse

tagasinõudmise menetluses on menetlusosaliste isikute arv oluliselt väiksem. Ka käesoleval juhul

puudutas menetlus ainult ühte isikut. Samas otsustakse isikut koormava haldusakti andmine, kusjuures

toetuse tagasinõudmine võib riivata isiku õigusi väga intensiivselt, kuni selleni välja, et toetuse

tagasinõudmise tõttu ei suuda isik varalisi kohustusi täita ja muutub maksjõuetuks. Seetõttu ei piisa

isiku ärakuulamata jätmiseks üldisest tõdemusest, et PRIA on suure halduskoormusega haldusorgan.

22. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmist ei õigusta ka vastustaja väide, et tal oli olemas kaebaja

kriminaalmenetluses esitatud selgitused ja vastuväited.

Tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

väited. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kriminaalmenetluses esitatud selgitused ja

vastuväited oleksid talle teatavaks saanud. Otsuse punktis 19. toodud põhjustel on kohus seisukohal, et

vastustaja tugines vaidlustatud otsuse andmisel üksnes kahtlustatava ülekuulamise protokollile ega

saanud seetõttu arvestada kõigi kriminaalmenetluses esitatud selgituste ja vastuväidetega. Tulenevalt

kriminaalmenetluse reeglitest ei olnud kaebajal ka kohustust kriminaalmenetluse selles etapis

ammendavate selgituste andmiseks. Seetõttu ei saanud kriminaalmenetluses antud selgitused asendada

isiku ärakuulamist haldusmenetluses.

23. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud kaebaja ilma võimalusest

esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40

lg 1). Olukorras, kus otsustati kaebaja õigusi intensiivselt riivava koormava haldusakti andmine ning

ka kohtumenetluses ei ole ilmnenud, et vastustaja oleks välja selgitanud ja analüüsinud kõiki asjas

olulisi asjaolusid, ei saa asuda seisukohale, et ärakuulamisõiguse rikkumine käesolevas asjas ei olnud

oluline ega saanud kaasa tuua asja ebaõiget otsustamist (HMS § 58).

III

24. Toodud põhjustel leiab kohus, et PRIA 19. mai 2014 otsus nr 13-6/682 toetuse tagasinõudmise

kohta MTÜ-lt Lohusuu Vabatahtlik Päästeüksus on õigusvastane. Otsuse põhiseisukoht, et kaebaja on

esitanud toetuse taotlemisel valeandmeid ei tugine asjas kogutud tõenditel ja selle kujunemine ei ole

otsuse põhjenduste ega vastustaja kohtumenetluses antud selgituste kaudu loogiliselt jälgitav. Otsuse

andmisel on rikutud kaebaja menetluslikke õigusi jättes kaebaja haldusmenetluses ärakuulamata.

Menetluslik rikkumine on sedavõrd oluline, et tooks iseseisvalt kaasa haldusakti õigusvastasuse ja

annaks aluse selle kehtivuse lõpetamiseks. Seetõttu tuleb PRIA 19. mai 2014 otsus nr 13-6/682

tühistada.

Kaebus rahuldatakse.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

19. jaanuaril 2015 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Menetluskulude

nimekirja kohaselt on kaebaja menetluskuludeks asjas riigilõiv ja 2014. aasta augustis, oktoobris ja

novembris esindaja kulu, kokku 3033 eurot, millest käibemaks 505,50 eurot.

Nii riigilõiv (HKMS § 102 lg-d 1 ja 2), kui esindaja kulu (HKMS § 101 lg 1, § 103 lg 1 p 1) on asjas

menetluskuludeks. Kuludokumentidena on kaebaja esitanud 31. mai 2014 arve 10231, 30. juuni 2014

arve nr 10385, 29. augusti 2014 kreeditarve nr 10386, 31. oktoobri 2014 arve nr 10559 ja 30. novembri

2014 arve nr 10628.

Pidades silmas, et PRIA tegi asjas vaideotsuse 24. juulil 2014 ning kaebus esitati kohtule 19. augustil

2014 leiab kohus, et 31. mai 2014 arvest nr 10231 ja 30. juuni 2014 arvest nr 10385 nähtuv õigusabikulu

ei saa olla seotud käesoleva kohtumenetlusega. Tegemist võib olla kohtueelse vaidementlusega seotud

õigusabikuluga, mis ei ole aga käsitatav menetluskuluna halduskohtumenetluses vastavalt HKMS § 103

lg-le 1 ja mille väljamõistmine vastaspoolelt HKMS § 109 järgi ei ole võimalik (vt RKHK 5. detsembri

2013 otsus asjas nr 3-3-1-60-13). Samuti ei saa menetluskulu olla seotud 29. augusti 2014 kreeditarvega

nr 10386, kuna sellega on vähendatud 31. mai 2014 arve nr 10231 järgi tasumisele kuulunud summat.

31. oktoobri 2014 arve nr 10559 ja 30. novembri 2014 arve nr 10628 alusel on kaebaja 17. jaanuaril

2015 tasunud kokku 2145 eurot (koos käibemaksuga). Pidades silmas vaidluse iseloomu, olulisust, asjas

esitatud menetlusdokumentide arvu ja tõendamismenetluse ulatust, samuti seda, et asja lahendamiseks

toimus kohtuistung on kohus seisukohal, et kaebaja kantud õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud 2/3

ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1430 eurot. Kuna arvete kirjeldustest

nähtuvalt ei puuduta need asjas tasutud riigilõivu, siis tuleb vastustajalt täiendavalt välja mõista 15 eurot

riigilõivu katteks.

Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik