3-14-52146/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52146

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a

määrus muutmata.

2. Jätta taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles märkis,

et ei ole Tartu Vangla vastusega nr 1-13/165-2 nõus, kuna ventilatsioon kambris on ette

nähtud ainult ühele kinnipeetavale ning toimunud on ilmne ehitusnormide rikkumine.

Määruskaebuse esitaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus esitas 23.10.2014 Tartu Vanglale teabenõude (tl 24), milles paluti

teatada, kas määruskaebuse esitaja on esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse

seoses kaebuse asjaoludega ning edastada see olemasolul halduskohtule.

3. Tartu Vangla edastas 24.10.2014 halduskohtule 18.02.2014. a kirja (tl 26), millega Tartu

Vangla jättis määruskaebuse esitaja 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse

võtmata. Nende hulgas oli ka 07.02.2014 esitatud kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/165-1.

Tartu Vangla jättis taotlused tõlkimata ja menetlusse võtmata Justiitsministri 30.11.2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 49¹ lg 5 alusel, kuna tema isikuarvel

polnud piisavalt vahendeid kõigi taotluste tõlkimiseks ning määruskaebuse esitaja oskas

vangla hinnangul eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta.

4. Tartu Halduskohus 27.10.2014. a määrusega (tl 27-28) võttis asja materjalide hulka Tartu

Vangla poolt haldusasjas nr 3-14-51695 esitatud tõendid seoses määruskaebuse esitaja

keeleoskusega (tl 7-20) ja Tartu Halduskohtu haldusasja nr 3-14-56 kohtuistungi protokolli

(tl 21-22) ning tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8

kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui isiku kahju hüvitamise taotlus on tagastatud,

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Samas selgitas halduskohus, et kahju

hüvitamise taotluse tagastamine ei tähenda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda

halduskohtusse. Halduskohus viitas Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsusele

haldusasjas nr 3-08-2393, millest tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on

kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus

õigusvastaselt. Halduskohus viitas VSkE § 49¹ lg-le 5, mille kohaselt võib võõrkeelse

dokumendi jätta tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla

on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.

Halduskohus tõi välja asjaolu, et määruskaebuse esitajal puudusid rahalised vahendid taotluste

tõlkimiseks. Halduskohus leidis Tartu Vangla poolt haldusasjas nr 3-14-51695 edastatud

määruskaebuse esitaja eestikeelsete pöördumiste ja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 toimunud

kohtuistungi protokolli põhjal, et määruskaebuse esitaja valdab eesti keelt tasemel, mis

võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Eeltoodust tulenevalt järeldas halduskohus, et Tartu Vangla

tagastas kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt ning määruskaebuse esitajal on kohustuslik

kohtueelne menetlus läbimata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse esitaja esitas 02.11.2014 määruskaebuse (tl 31), milles märgib, et sai

27.10.2014. a määruse, siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet

kohtus. Määruskaebuse esitaja lisab, et ootab kaitsjat.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 26.11.2014 menetlusabi taotluse enda riigilõivust

vabastamiseks määruskaebuse esitamisel ning riigi õigusabi taotluse (tl 39).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse (I) ning seejärel riigi õigusabi taotluse

(II).

I

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuses puuduvad taotlused ning

olemasolevad põhjendused seonduvad riigi õigusabiga, mitte kaebuse tagastamisega. Kuna

määruskaebus on esitatud ja selles on Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a määrusele viidatud,

tuleb asuda seisukohale, et määruskaebuse esitaja tahe on nimetatud määruse tühistamine.

10. Tartu Halduskohus tagastas 27.10.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud

kohustuslikust korrast. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsusest asjas nr 3082392,

millele halduskohus viitas, tuleb VangS § 1¹ lg 8 tõlgendada selliselt, et kinnipeetaval on

pärast kahju hüvitamise taotluse tagastamist vangla poolt õigus halduskohtule kaebus esitada

vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. VSkE § 49¹ lg 5 kohaselt tuleb võõrkeelne

kahju hüvitamise taotlus jätta menetlusse võtmata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu

maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab

tal oma õigusi kaitsta. Halduskohus veendus, et määruskaebuse esitajal polnud tõlkimise eest

tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning ka selles, et määruskaebuse esitaja oskab eesti

keelt piisaval tasemel oma õiguste kaitsmiseks. Selle põhjal järeldas halduskohus õigesti, et

kahju hüvitamise taotluse tagastamine Tartu Vangla poolt oli õiguspärane ning kohtueelne

menetlus seega läbimata. Seetõttu oli kaebuse tagastamine õiguspärane. Määruskaebuse

esitaja etteheited halduskohtule seoses esindaja puudumisega ei ole asjakohased, kuna

määruskaebuse esitaja pole enne 27.10.2014. a määruse tegemist riigi õigusabi taotlust

esitanud.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 27.10.2014. a määruse muutmata.

II

12. Määruskaebuse esitaja palub endale 26.11.2014. a avalduses anda kaitsja. Kuna

halduskohus jättis selle tähelepanuta, lahendab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse

käesoleva määrusega ise. Ringkonnakohus mõistab taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja

soovib riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses.

13. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal

kaebusi erinevatele kohtutele. Seega ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka

edaspidi kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal

algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral

tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg

5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide

kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning

avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Määruskaebuse esitaja on

käesolevas haldusasjas esitanud taotluse määruste venekeelse tõlke saamiseks, mille

halduskohus rahuldamata jättis (tl 47-48). Kuna määruskaebuse esitaja eesti keele oskus on

tõendamist leidnud, ei saa ta väita, et halduskohtu määrused ei ole tema jaoks arusaadavad.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Tiina Pappel

Madis Ernits