3-14-52758/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52758

Haldusasi

V.V. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

2000 eurot saamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Tagastada kaebajale kaebuse esemega mitteseotud

haldusmenetluste dokumendid (tl 38-52).

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.

22.10.2014 saabus Tallinna Halduskohtule V.V. kaebus, mille kohaselt esitas kaebaja

08.08.2014 Tallinna Vanglale haginõude nr 5-18/14/21867. Kaebuse kohaselt distantseerus

Tallinna Vangla kaebajat keelelise ja rassilise tunnuse järgi diskrimineerides probleemi

lahendamisest (riigikeele nõue), rikkudes seejuures kaebaja seaduslikke ja põhiseaduslikke õigusi.

Kaebaja leiab, et kõiki inimõiguste norme eirates, pressib Tallinna Vangla välja temalt raha,

püüdmata tõkestada oma töötajate ebaseaduslikke toiminguid ning kaitsta kinnipeetavate õigusi.

Nimetatud toiminguid (haginõudega nr 5-18/14/21867 seoses) teostati kaebaja väitel tema suhtes

korduvalt erinevate töötajate poolt ning erinevatel asjaoludel.

Kaebusele on lisatud ka koopia kaebaja 08.08.2014 haginõudest Tallinna Vanglale (registreeritud

nr 5-18/14/21867-1 all), milles ta taotleb 2000 euro suurust hüvitist (tl 2, tõlge tl 2a). Haginõude

kohaselt on kaebaja Tallinna Vanglas korduvalt ilma jäetud ettenähtud ööpäevasest toidunormist,

seejuures kirjeldab ta konkreetset vahejuhtumit Rita Hansoniga 21.06.2014.

Kaebusele on lisatud Tallinna Vangla 12.08.2014 vastus nr 5-18/14/21867-2 kaebaja 08.08.2014

võõrkeelsele pöördumisele, millega talle anti tähtaeg kahjunõude puuduste kõrvaldamiseks (tl 3)

ja 02.10.2014 vastus nr 5-18/14/21867-4 (tl 5), millega Tallinna Vangla tagastas kaebajale tema

08.08.2014 võõrkeelse pöördumise nr 5-18/14/21867-1 ja selle 22.08.2014 lisa nr 5-18/14/21867-

3 läbivaatamatult. Tallinna Vangla 02.10.2014 vastuse kohaselt ei esitanud kaebaja Tallinna

Vanglale oma 08.08.2014 pöördumise tõlget eesti keelde ega ka nõusolekut võõrkeelse pöördumise

tõlkekulude kandmiseks. Tallinna Vangla hindas 12.08.2014 vastuses (tl 3) kaebaja rahalist seisu

tema vanglasisesel isikuarvel ja jõudis järeldusele, et kaebajal on piisav vabade vahendite jääk

(18,08 eurot) ja pidevad laekumised, mis võimaldavad tõlkekulude kandmist.

2.

27.11.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõude

täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks tähtaja. Määruses on selgitatud, et kohtule jääb selgusetuks,

milline on kaebaja nõue, millist liiki kaebust ta soovib kohtule esitada ja mis on tema kohtusse

pöördumise konkreetne eesmärk. Kaebusest koosmõjus sellel lisadega ei selgu, kas nõue, mille

kaebaja on 08.08.2014 esitanud Tallinna Vanglale, on sama, millega kaebaja praeguses asjas

kohtusse pöördub. Kohus selgitas, et kui kaebaja eesmärgiks on kahju hüvitamine, siis tuleb

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-st 2 tulenevalt märkida lisaks sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatule ka hüvitise suurus. Mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel, samuti juhul,

kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha, võib

kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

Lisaks selgitati määruses kaebajale kohustust esitada kohtule olemasolevad tõendid, millele ta oma

kaebust esitades tugineb ja mida ei ole kohtule kaebuse lisana veel esitatud.

3.

22.12.2014 saabus kohtule V.V. 19.12.2014 taotlus, milles kaebaja palub pikendada

puuduste kõrvaldamise tähtaega 15 päeva seoses asjaoluga, et kaebaja kannab kartseris

distsiplinaarkaristust kuni 27.12.2014 ning tal ei ole võimalik materjalide puudumise tõttu oma

seisukohta selgelt väljendada.

4.

05.01.2015 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal teatada, kas V.V. viibis

ajavahemikul 03.12.2014 – 27.12.2014 kartseris ning märkida, kas kartseris karistust kandval

isikul puudub vangla sisekorraeeskirja § 60 lg-st 1 lähtuvalt juurdepääs tema kaebuse aluseks

olevatele haldusasja materjalidele. Tallinna Vangla vastas kohtule 06.01.2015 ning teatas, et

kaebaja viibis kartseris ajavahemikul 12.12.2014 – 22.12.2014 ja 22.12.2014 – 27.12.2014. Lisaks

kinnitas Tallinna Vangla, et kartseris karistust kandval isikul on juurdepääs tema kaebuse aluseks

olevatele haldusasja materjalidele, kuna kartserikambrisse paigutamisel neid dokumente

kinnipeetavalt ära ei võeta.

5.

08.01.2015 esitas kaebaja kohtule nõude täpsustuse, milles selgitab, et soovib Tallinna

Vanglalt mittevaralise kahju (2000 eurot) hüvitise väljamõistmist seoses korduvalt ettenähtud

ööpäevasest toidunormist ilmajäämisega (21.06.2014 jäi ta õhtusöögist ilma Tallinna Vangla

töötaja Rita Hansoni käitumise tulemusel). Kaebaja on lisanud nõude täpsustusele (probleemi

selgitamiseks) enda võõrkeelsed pöördumised ja vaided Tallinna Vanglale ning Tallinna Vangla

vastused, millega on need võõrkeelsed vaided ja pöördumised kaebajale tagastatud või antud

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 38–52).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

7. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või

vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla

on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab

kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik

kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg 8.

VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja

ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja

vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse

osas halduskohtu poole.

8. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse

menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks

jätab kõrvaldamata taotluses või vaides esinenud puudused) ja menetlus lõpetatakse seetõttu

õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1

tulenevalt lubatav. Vaide või taotluse õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses

jätkata asja sisulise arutamisega (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13 (p

19) ja seal viidatud praktika).

Riigikohus on ka rõhutanud, et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist,

ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma,

et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses

menetluses (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13 (p 20) ja seal viidatud

praktika).

9. Kohtule esitatud kaebuse eesmärk on mittevaralise kahju (2000 eurot) väljamõistmine

Tallinna Vanglalt seoses kaebaja väidetavalt korduva ilmajätmisega ettenähtud ööpäevasest

toidunormist, sh 21.06.2014 toimunud vahejuhtum Rita Hansoniga.

Kohtule esitatud materjalist nähtub, et kaebaja on 08.08.2014 esitanud Tallinna Vanglale kahju

(2000 eurot) hüvitamise nõude seoses toidukordadest ilmajäämisega, sh seoses toidust

ilmajäämisega 21.06.2014. Kõnealune taotlus on kaebajale tagastatud põhjusel, et kaebaja ei

esitanud vaatamata Tallinna Vangla poolt 12.08.2014 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisele

Tallinna Vanglale oma 08.08.2014 pöördumise tõlget eesti keelde ega ka nõusolekut võõrkeelse

pöördumise tõlkekulude kandmiseks. Tallinna Vangla hindas 12.08.2014 vastuses (tl 3) kaebaja

rahalist seisu tema vanglasisesel isikuarvel ja jõudis järeldusele, et kaebajal on piisav vabade

vahendite jääk (18,08 eurot) ja pidevad laekumised, mis võimaldavad tõlkekulude kandmist.

Tallinna Vangla märkis, et kaebaja isikuarvele on laekunud 2014. a juulikuu jooksul kokku 120

eurot, millest 54,40 eurot on kulunud vangla kaupluses tasumisele.

10. Tallinna Vangla on taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andes ning taotlust

tagastades märkinud, et põhiseaduse §-de 6 ja 52 kohaselt on Eesti riigikeel ja riigiasutuste

asjaajamiskeel eesti keel ning tulenevalt keeleseaduse § 12 lg-st 1 on riigiasutusel õigus

võõrkeelse avalduse, taotluse või muu dokumendi esitajalt nõuda selle dokumendi tõlget eesti

keelde. Vangistusseaduse alusel kehtestatud Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“(VSKE) § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla justiitsministeeriumile vangla

direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu

vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning

võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne

menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võtab

vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et

võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt

maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord

tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui

kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid

teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja

põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist

ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

11. VSKE § 491 lg-s 4 on sätestatud, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel

rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning

tõlketeenuse eest tasub vangla. Lõikest 5 tuleneb, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest

ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi

kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab

vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja

põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju

hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

12. Praegusel juhul on kaebaja esitanud Tallinna Vanglale võõrkeelse taotluse, misjärel on

Tallinna Vangla hinnanud kaebaja isikukonto põhjal tema rahalist seisu ja leidnud, et kaebajal on

piisavalt rahalisi vahendeid tõlkekulude katteks. Kaebaja rahalist seisu tõendab ka vastuseks

kohtunõudele haldusasjades nr 3-14-52758, 3-14-52760 ja 3-14-52763 (V.V. kaebused Tallinna

Halduskohtule) esitatud V.V. isikukonto väljavõte (haldusasja nr 3-14-52763 toimik, tl 31-32).

Kaebaja ei ole rahaliste vahendite olemasolu eitanud. Tallinna Vangla on andud kaebajale

võimaluse taotluse eestikeelse tõlke esitamiseks või nõusoleku andmiseks edastada dokument

tõlkimiseks kaebaja kulul. Kaebaja ei ole esitanud ei tõlget ega andnud nõusolekut tema kulul

tõlkimiseks. Vastuseks 12.08.2014 puuduste kõrvaldamise ettepanekule laekus kaebajalt Tallinna

Vanglale veelkord venekeelne vastus (registreeritud 22.08.2014 nr 5-18/14/21867-3, tl 4), mis on

kohtumenetluses tõlgitud ning mille sisuks on, et kaebajal pole midagi muuta ega haginõudele

lisada ning ta jääb täies ulatuses oma nõudmiste juurde (tõlge tl 4a).

Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla õigesti välja selgitanud taotleja võimekuse ise tõlke eest

tasuda ning talle ka selgitanud võimalust esitada ise eestikeelne taotlus või nõustuda tõlke eest

tasuma. Taotleja ei ole taot luse puudusi vangla antud tähtajaks kõrvaldanud.

13. Kuna Tallinna Vangla on kaebaja 08.08.2014 võõrkeelse pöördumise ja selle 22.08.2014

lisa tõlke puudumise tõttu kaebajale tagastanud õiguspäraselt, on praegusel juhul kohustuslik

kohtueelne menetlus läbimata. VangS § 11 lg-st 81 tulenevalt ei ole kaebajal sellises olukorras

õigust sama kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduda. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel tagastada.

14. Kaebaja esitatud kaebuse täpsustusele lisatud dokumendid ja dokumentide koopiad (tl 38–

52) iseloomustavad küll Tallinna Vangla halduspraktikat võõrkeelsete taotluste ja vaiete

menetlemisel, kuid neil ei ole tõendina tähtsust praeguse haldusasja lahendamisel. Nimetatud

dokumendid puudutavad kaebaja pöördumisi ja vaideid, mis on esitatud pärast käesoleva

haldusasja kaebuse esitamist (alates 10.11.2014) ning tuleb kaebajale HKMS § 62 lg-le 2

tuginedes tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe