1-14-10061/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-10061

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-14-10061 (14230200328) Kohtukoosseis kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Marlee Kruusimäe Prokurör Natalja Kutepova Kriminaalasi

Z Z .

süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Z Z . , isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht XXX OÜ. Karistatus Harju Maakohtu 04.10.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-10148 KarS § 424 järgi Kaitsja Mart Missik Tõkend 07.05.2014 elukohast lahkumise keeld

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1. . Z Z

süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 11 (üksteist) kuud.

2. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Z Z- . ile

(11 kuud) Harju Maakohtu 04.10.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-10148 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 28 päeva võrra ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada tähtajaline vangistus 1 aasta ja 28 päeva üldkasuliku tööga

393 (kolmsada üheksakümmend kolm) tunni ulatuses (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd).

4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. . Z Z KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab järgima KarS §

lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Keila esindus, Paldiski mnt 21, Keila), kohustudes:

1) elama aadressil XXX

;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7) KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte

Z Z . tarvitama alkoholi.

6. . i Z Z- KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

7. . i Z Z-

suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. . ilt Z Z-

välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

- KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 27,00 eurot.

9. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 612,00 eurot tasuda 3 (kolm) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 204,00 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistus

Z Z . juhtis tahtlikult, põhjustades liiklusõnnetuse, 02.03.2014 kella 16:40 ajal

Harjumaal, Keilas, Ülesõidu 7b juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 122I kohaselt on . uuringu Z Z läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,20 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid.

Seega pani . toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki Z Z juhtimise joobeseisundis.

Menetluskäik

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav . ja tema kaitsja Mart Missik sõlminud kokkuleppe. Z Z

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Reigo kadastikule karistuseks 11 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 korras suurendada mõistetud karistus eelmise Harju Maakohtu 04.10.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 768 tundi ÜKT- d, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Määrata süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi . KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1- ks aastaks 6-ks kuuks.

03.02.2015 toimunud istungil esitas prokurör uue kokkuleppe, kus on muudetud üldkasuliku töö tundide arvu alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 69 lg 1 kohaseks – s.o ühele päevale

vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega KarS § 69 lg 1 alusel asendada tähtajaline vangistus 1 aasta ja 28 päeva üldkasuliku tööga 393 (kolmsada üheksakümmend kolm) tunni ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et . kuulub KarS § 424 järgi ettenähtud Z Z kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

- KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 585,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 27,00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg.

Z Z . -i kaitsja taotles menetluskulude ajatamist maksimaalsele perioodile. . -i Z Z

sissetulek on keskmiselt 700,00 eurot kuus. Eluasemekulud puuduvad. Sissetulek kulub toidule ja laenude tagastamisele. Laenukohustuse olemasolu ei ole . Z Z tõendanud.

Võttes arvesse menetluskulude suurust ja . -i sissetuleku suurust on Z Z menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul tema jaoks raskendatud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.

Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 612,00 eurot tasuda 3 (kolm) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 204,00 eurot.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

( )

Ingrid Kullerkann kohtunik