1-14-9485/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 ) (4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2015, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-9485 Kohtukoosseis Sten Lind,

Ivi Kesküla ja Andres Parmas Kriminaalasi E.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 § -

25 lg 2

järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11. detsembri 2014. a otsus Apellant Kaitsja Süüdistatav E.P

isikukood XXX, elukoht XXXXXXX XX X-XX

XXXXXX, XXXXXXXX XXXXXXXXXXXX

XXXXXXX, XXXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, töökoht PT OÜ. Viibib vahi all. Prokurör Marina Kalistratova Kaitsja Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 11.12.2014. a otsus sisuliselt muutmata, kuid teha maakohtu otsuses täpsustus, mille kohaselt mõistetakse E.P-le liitkaristus mitte KarS

65 lg 2 alusel. § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel, vaid KarS § 76 lg 8 ja § Apellatsioon jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulu 24 eurot jätta riigi kanda.

2 ) (4

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11.12.2014. a otsusega mõisteti E.P süüdi KarS §

199 lg 2 p 9 KarS - – § 25 lg 2 järgi ning kohus karistas teda 9 kuulise vangistusega. Mõistetud karistust vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 6 kuuni. KarS §

68 lg 1 alusel arvas maakohus E.P karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 4 . Kohus suurendas E.P-le karistust talle Harju päeva mõistetud

Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusega kandmata osa mõistetud karistuse ära võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud ja 1 päeva vangistust. E.P mõisteti süüdi selles, et ta isikuna, kes on süstemaatiliselt pannud toime vargusi, püüdis varastada 19.08.2014 kella 17:11 paiku XXXXXXXX XXXXX XX X asuvast S kauplusest 3 pudelit viskit „Hennessy V.S.O.P“ kogumaksumusega 135 eurot; 09.09.2014 kella 13:05 paiku S

Ü kauplusest „J“ dressipükse maksumusega 84,95 eurot ja

26.09.2014 kella 11.17 paiku SP kauplusest 21 pakki „Saaremaa võid” kogumaksumusega 31,29 eurot. Kõigil juhtudel jäi vargus katsestaadiumi, kuna turvatöötaja pidas E.P kinni. Maakohus leidis, et tulenevalt varastatu väärtusest saab süüd hinnata keskmisest väiksemaks. Tegemist on kolme varguse episoodiga, mis kõik jäid katse staadiumisse. Samas märkis kohus, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on E.P kolm kehtivat kriminaalkaristust. Uute kuritegude toimepanemist alustas ca kolm nädalat pärast seda, kui Viru Maakohus vabastas ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Kohus leidis, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus. Maakohus leidis, et Kuivõrd varasemad karistused ei ole eripreventiivset mõju avaldanud ja on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, E.P on tema puhul kohane karistuse liik vangistus. Süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastab karistusena vangistus, milline jääb alla sanktsiooni ühe neljandiku. Kohus leidis, et tuleb suurendada E.P-le KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust kohtuotsusega kriminaalasjas mõistetud Harju Maakohtu 22.01.2014 karistuse ära

5 kuu ja 5 päeva võrra ning lugeda tema poolt ära kandmata osa, s.o

kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud ja 1 päev vangistust.

3 ) (4

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.P kaitsja G. Kull, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse liigi ja määra osas ning leevendada süüdistatavale määratud karistust. Alternatiivselt palub kaitsja saata asi tagasi maakohtule, et saaks süüdistava suhtes kohaldada K § 76 alates 01.01.2015.a. kehtima hakkavat arS regulatsiooni, pannes süüdistatavale lisakohustuse, näiteks allutades ta elektroonilisele valvele. Kaitsja leiab, et E.P se suhtes võib kohus kohaldada sätet, mis annab kohtule õigu mitte pöörata karistust täitmisele, vaid panna süüdistatavale täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. Seejuures viitab kaitsja alates 01.01.2015. a kehtivale KarS § 76 lg le

- 7, mis sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt § 75 lõikes 2 sätestatule, KarS pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Apellant põhjendab oma seisukohta sellega, et ohus märkis ka ise, et süüdistatava süü ei maak

ole suur ning kõik seaduserikkumised on jäänud katse staadiumisse. Apellant märgib, et varastatud asjadest oli suurima väärtusega alkohol, mida süüdistatav soovis kasutada oma sünnipäeva tähistamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. § 76 lg 7, KarS millele kaitsja apellatsioonis tugineb, ei ole asjakohane, kuna see ei reguleeri katseajal uue kuriteo toime pannud isikule karistuse mõistmist. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele. Selle kohta, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, käib KarS § 76 lg 8. Nimetatud säte näeb sarnaselt kuni 31.12.2014. § 76 a kehtinud KarS

lg-ga 6 ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ning sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Maakohus on igati jälgitavalt selgitanud otsuses nii mõistetud karistuse liiki kui määra. Küll tuleb nentida, et ka kohus on liitkaristuse mõistmisel viidanud valele karistusseadustiku sättele: KarS § 74 le 5. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui katseajal paneb uue kuriteo toime lgisik, kellel on kohtuotsusega jäetud vangistus täitmisele pööramata. E.P vabastati aga

Viru Maakohtu 17. juuli 2014 määruse ennetähtaegselt ga Harju Maakohtu 22.01.2014. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt (toim.l. 88 jj.). Olukorda, kui uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, paneb toime vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatu, reguleerib, nagu eespool märgitud, KarS § 76 lg 8. Kuivõrd mõlemad sätted näevad ette, liitkaristuse mõistmise vastavalt KarS § 65 lg-le 2, millele maakohus on samuti tuginenud, ei ole alust maakohtu otsuse sisuliseks muutmiseks. Kuivõrd aga kaitsja on apellatsioonis vaielnud vastu maakohtu mõistetud karistusele, on oluline, et KarS § 76 lg 8 ütleb sõnaselgelt, et katseajal uue kuriteo toimepanemise korral viiakse isiku varasem ära kandmata karistuse osa täide ning ühtlasi mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel.

4 ) (4

4. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus maakohtu otsuses KrMS § 337 lg 1 p 2 kohaselt täpsustuse, mille kohaselt mõistetakse E.P-le liitkaristus KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel, kuid jätab maakohtu otsuse sisuliselt muutmata.

E.P-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotles esitatud apellatsiooni eest tasu

24 eurot, mille ringkonnakohus rahuldas. Vastavalt KrMS § 185 lg le 1 jääb - apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.

/allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Ivi Kesküla

Andres Parmas