3-15-199/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-199

Haldusasi

T.K.i

kaebus

Saue

Vallavalitsuse

kohustamiseks

dokumentide teabenõude korras väljastamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada T.K.i kaebus.

2. Tagastada

T.K.ile

(Kiiler;

isikukood

xxxxxxxxxxxxx)

pärast

käesoleva

määruse

jõustumist kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

summas

eurot

T.K.i

arveldusarvele

nr

xxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Toimetada määrus kaebajale kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

1. T.K. esitas 27.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ei väljasta Saue Vallvalitsus

kaebaja kohta algatatud väärteomenetluse dokumente. Kaebuse kohaselt vormistati kaebajale 07.01.2015

väärteoprotokoll ning teda teavitati väärteoasja toimikus olevate dokumentide kättesaadavuse võimalusest

alates 08.01.2015. Kaebaja poolt 09.01.2015 ja 20.01.2015 omavalitsusele saadetud teabenõudele ja

taotlusele kaebaja kohta algatatud väärteoasja dokumentide saamiseks vastas Saue Vallavalitsus

21.01.2015, et palutud dokumente kaebajale ei edastata ning nendega on võimalik tutvuda Saue

Vallavalitsuses eelneval kokkuleppel. Kaebuse kohaselt ei saa kaebaja dokumentidega tutvumata teostada

kaitseõigust ning Saue Vallavalitsuse tegevus dokumentide edastamisest keeldumisel on mõistetamatu.

2. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebuse (avalduse) lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg

1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on

kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

Kaebusest ja selle lisadest (sh väärteoprotokoll, tl 3-8) nähtuvalt ei ole kahtlust, et kohtusse pöördumine

on ajendatud seoses kaebaja suhtes algatatud väärteoasjaga ning selles menetluses tekkinud probleemidega

väärteotoimikust dokumentide saamisel. Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord ning

väärteo eest kohaldatud karistuse täitmisele pööramise kord kuulub väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

ka VTMS) reguleerimisalasse. Väärteomenetluse seadustik kannab järjekindlalt põhimõtet, et

väärteoasjades nii lahendite kui kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuste esitamisel on pädevaks

kohtuks maakohus. VTMS § 76 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas

kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja

tegevuse peale. Seejuures VTMS § 78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt

kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud

isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Seega väärteoasja toimikuga

tutvumisõiguse ja muude väärteomenetluse normide rikkumise peale on kaebajal õigus ja võimalus esitada

kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni kohtuvälise menetleja juhile asjakohane kaebus ning vastava

lahendiga mittenõustumisel kaebus maakohtule. Kui kohtuvälise menetleja otsus asjas on aga tehtud, siis

on kaebajal õigus esitada VTMS § 114 lg 1 p 2 alusel üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse

peale kaebus maakohtule. Maakohtusse pöördumisel tuleb arvestada väärteomenetluse seadustikus

kohtuvälise menetleja otsuse edasikaebamise kohta sätestatuga (eelkõige VTMS §-d 114 ja 115). VTMS

§ 14 lg 1 kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus,

kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Kaebusele lisatud väärteoprotokollist (tl 4) nähtuvalt on väärteo

toimepanemise kohaks Saue vald. Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute

kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 kohaselt

on Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Liivalaia kohtumaja ja Tartu mnt kohtumaja

teeninduspiirkonnaks Harju maakond. Harju maakond, kus asub ka Saue vald, kuulub seega Harju

Maakohtu teeninduspiirkonda. Kohus selgitab, et koos kaebusega saab samas kohtus taotleda vajadusel

ka kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et kooskõlas VTMS § 69 lg-ga 6 märgitakse väärteoprotokolli lõpposas,

et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause

ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates

väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seega tuleneb menetlusseadusest üheselt, et väärteoasja

toimikuga saab tutvuda kohtuvälise menetleja juures. Kohus lisab, et juhul, kui kaebaja asub vaidlustama

kohtuvälise menetleja otsust, siis kooskõlas VTMS § 114 lg 5 kohaselt vastava kaebuse esitamise tähtaja

jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad

väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku

materjalidest.

Eelnevast nähtub, et vaidlus kohtuvälise menetleja ja menetlusvälise isiku vahel väärteoasjas on küll

avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidlus, kuid väärteoasjas tehtud menetleja tegevuse ja otsuse peale

esitatud kaebuse lahendamiseks on (väärteomenetluse seadustikuga) ette nähtud kindel menetluskord, st

lahendamine maakohtus. Seejuures kõik väärteomenetlust reguleerivad toimingud, samuti menetluses

isikute õigustesse puutuv on reguleeritud VTMS-s. Nii ei saa menetlusalune isik nõuda andmeid ennast

puudutavas väärteomenetluses teabenõude korras. Seega ei kuulu HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt

väärteoasjas kohtuvälise menetleja toimingute ja tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine

halduskohtu pädevusse.

3. Eeltoodule tuginedes tagastab halduskohus esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu ning eelnevatest selgitustest nähtuvalt on asja lahendamiseks pädev kohtuvälise

menetleja juht ning järgmise instantsina maakohus. Kohus märgib, et tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta

kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse.

4. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisel ka

tasutud riigilõivu. Seega kuulub kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot

tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen

kohtunik