3-13-1344/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

3. veebruar 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1344 Haldusasi J.P. kaebus Politseija Piirivalveameti ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja toimingu tegemise keelamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebaja J.P. esindaja Sergei Desjatnikov vastustaja Politseija Piirivalveamet kaasatud haldusorgan Siseministeerium kolmas isik Paldiski Sadamate AS

RESOLUTSIOON

1. Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.10.2013. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 5. märtsil 2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.P. soovis 15.04.2013. lahkuda autoga Eesti Vabariigist Koidula piiripunkti kaudu Vene Föderatsiooni. J.P. registreeris sõiduki elektrooniliselt piiriületuse ootejärjekorras, tasus registreerimise eest 1,30 eurot ja määras piiriületusele suunamise ajavahemikuks kell 17.00-

18.00 samal päeval. Kell 17.36 suundus J.P. sõidukiga ooteala kaudu piiripunkti, kuid tal ei lubatud piiri ületada, kuna tasumata oli ooteala teenuse kasutamise eest tasu 5 eurot. J.P. suunati piiripunktist tagasi piiriületuse ootealale, kuna piiriületusprogramm ei näidanud selle sõiduki registreerimist piiriületuse ootealal. Piiri ületamiseks maksis J.P. ooteala teenuse kasutamise eest tasu 5 eurot.

2. J.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja toimingu tegemise keelamiseks. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kohustada PPA-d lõpetama ebaseaduslik käitumine ja tagada riigipiiri ületamine ning keelata PPA-l võtta tasu ooteala eest, kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti. PPA tegevus Koidula piiripunktides on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-ga 3 ja riigipiiri seaduse (RiPS) § 83 lg-ga 4. PPA peab tulenevalt RiPS § 83 lg-st 4 tagama riigipiiri ületamise selleks ettenähtud kohas tasu võtmata, sõltumata sellest, kas arvuti infosüsteem näitab tasumist või mitte. PPA käitus õigusvastaselt, kuna piiriületuseks tegelikku järjekorda ei eksisteerinud ja piiriületuse ooteala läbimisel võeti kaebajalt ooteala tasu vastuolus RiPS § 83 lg-ga 4 vaatamata sellele, et kaebaja piiriületuse ooteala teenust ei kasutanud ja peatus ootealal ainult selleks, et oodata tõkkepuude avanemist.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 29.10.2013. a otsusega kaebuse ja keelas PPA-l keelduda kaebaja suhtes piirikontrolli toimingute tegemisest ning suunata J.P. sõidukiga piiriületuse ootealale vastuolus RiPS § 81 lg 2 ls-ga 1. Halduskohus mõistis PPA-lt J.P. i kasuks välja 15 eurot kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks ja jättis ülejäänud osas menetluskulud menetlusosaliste kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole vastustaja väitnud, et keeldumine piirikontrolli teostamisest ja J.P. i suunamine piiriületuse ootealale oleks olnud seotud mõne RiPS § 81 lg 2 ls-s 1 nimetatud asjaolu esinemisega.

J.P. i piiriületuse ootealale suunamise õigusliku alusena võiks kõne alla tulla vajadus korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemist, et tagada piiriületuse ootejärjekord ja vältida sõidukite järjekorra tekkimist. Kogutud tõenditest ei ilmne, et 15.04.2013 kaebaja Koidula piiripunkti saabumise ajal oleks esinenud takistusi piirikontrolli koheseks teostamiseks. Piirikontrolli teostamisest keeldumise õiguspäraseks aluseks ei saa pidada vastustaja kasutatava elektroonilise infosüsteemi funktsionaalsust, mis ei võimalda piirikontrolli teostavatel ametnikel veenduda, kas isik on sõidukiga piirile saabunud selleks registreeritud ajal.

Vajadusel tuleb ametnikel veenduda isikule piiripunkti saabumise õigeaegsuses muude tõendite alusel (näit kaebaja mobiiltelefonile saadetud sõnum). Samuti pole piirikontrolli teostamise takistusena käsitatav asjaolu, et piiriületuse järjekorras oli vaidlusalusel ajal registreeritud ca 150 B kategooria sõidukit ega asjaolu, et osa neist oli registreerunud piiri ületamiseks kaebajaga sama tunniajase ajavahemiku jooksul. Õiguspäraseks ei saa pidada piiriületuse ootealale suunamist olukorras, kus puuduvad takistused piirikontrolli koheseks teostamiseks ning piiriületuse ooteala läbimise tõttu tekiks oluline viivitus Eestist lahkumisel või tooks piiriületuse ooteala läbimine isikutele kaasa täiendavaid kulutusi.

Seadusandja on isikutele ette näinud võimaluse vältida täiendavalt piiriületuse ooteala tasu maksmist juhul, kui puudub vajadus piiriületuse ootealal ootamiseks (parkimiseks), kuna isik suunatakse kohe piirile. Sellisel juhul on piiriületuse ootealal isiku ja sõiduki suhtes teostavaks ainsaks toiminguks piiripunkti suunamine, mis RiPS § 83 lg 4 kohaselt on teenuseks, mille eest tasu võtmine ei ole lubatud. Kohus ei nõustu vastustaja ja kaasatud isikute seisukohaga, et RiPS § 83 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et piiriületuse ooteala tasu võtmine on lubatud ka juhul, kui isik sõidukiga koheselt piiripunkti suunatakse.

Teoreetiline võimalus, et RiPS § 83 lg 4 kohaldamine võib kaasa tuua sõidukite parkimise väljaspool piiriületuse ooteala ja seetõttu olla vastuolus piiriületuse ootealade loomise eesmärgiga ei anna alust RiPS § 83 lg 4 contra legem tõlgendamiseks. Sättest tuleneb otsene keeld võtta isikutelt tasu juhul, kui lisaks piirile suunamisele ei kasutata mõnda teist RiPS § 81 lg-s 6 nimetatud teenust.

RiPS § 83 lg-s 4 sätestatud keelu rikkumise tõttu on õigusvastane piiriületuse ooteala tasu võtmine isikutelt, kes on registreerunud piiriületuse ootejärjekorras interneti kaudu ja muid ooteala teenuseid kasutamata suunatakse piiriületuse ootealalt koheselt piirile. J.P. suunamine piiriületuse ootealale ei olnud kooskõlas RiPS § 81 lg 2 ls-ga 1 ka juhul, kui möönda võimalust kasutada nimetatud meedet üldise ennetava meetmena.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. PPA esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt lahendas halduskohus kohtuotsuse resolutsiooniga nõude, mida kaebaja ei esitanud. Poolte vahel on vaidlus RiPS-i § 83 lg 4 kohaldamise või mittekohaldamise tingimuste üle. Kohus jättis kaebaja vastavad nõuded kohtuotsuse resolutsiooniga lahendamata, millega rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg-s 1 sätestatut. Kohtuotsuse sisulised põhjendused ning neist tehtud järeldused on ebaõiged.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu tuleks RiPS-i § 81 lg 2 ls 1 kohaldamiseks tuvastada igakordselt, kas liiklusohutuse tagamise, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamise, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise või avaliku korra tagamise vajadus on olemas või mitte. Nimetatud asjaolude olemasolu eeldatakse iga Eesti Vabariigist maanteepiiripunkti kaudu lahkuda sooviva sõiduki puhul, kuivõrd uus piiriületuse korraldus kehtestati 2010. aastal just seetõttu, et kaotada piiripunktidele eelnevatelt maanteelõikudelt ülipikad piiriületuse järjekorrad.

Isegi, kui piiripunktis puuduvad konkreetsel ajahetkel liiklusvõi keskkonnaprobleemid või avaliku korra rikkumised, on PPA ametnikul RiPS § 81 lg 2 ls-st 1 tulenevalt kohustus suunata riigipiiri ületada sooviv sõiduk piiriületuse ootealale sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks, mis RiPS-i § 81 lg 1 järgi seisneb riigipiiri ületada soovivate sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ja maanteepiiripunkti suunamise korraldamises. Seega on piiriületuse ootealale suunamine kehtiva piirirežiimi osa, mille täitmine on kohustuslik kõikidele sõidukiga piiri ületada soovivatele isikutele.

Kui isik on võtnud koha piiriületuse ootejärjekorras, tuleb tal sõidukiga piiriületuse ooteala igal juhul läbida olenemata sellest, kas isik soovib kasutada ootealal pakutavaid olmeteenuseid või mitte, sest ooteala teenuse pakkuja on piirijärjekorra olemasolul igal juhul kohustatud kontrollima, et isikul oleks võetud koht ootejärjekorra infosüsteemis ja sooritama toimingu dokumentide ja andmete õigsuse kontrollimiseks ning suunama sõiduki õigeaegselt maanteepiiripunkti. Nimetatud kohustused tulenevad lisaks riigipiiri seaduse sätetele ka Koidula maanteepiiripunkti ooteala kasutamise eeskirjast.

Piirijärjekorra eksisteerimist või järjekorra puudumist saab tuvastada vaid ühtse piirijärjekorra haldamise infosüsteemis sisalduvate andmete põhjal, mitte reaalset sõidukitest moodustunud järjekorda vaadates. Kui sõidukitest järjekorda moodustunud ei ole, ei tähenda see seda, et isikul on õigus suunduda otse piiripunkti, jättes piiriületuse ooteala läbimata. Esmakordsel saabumisel ootealale ei registreerinud kaebaja sõidukit ootealale saabunuks, mistõttu ei olnud ooteala töötajal võimalik märkida sõidukit piirile suunatuks.

Kui vastav märge jääb ootejärjekorra andmekogus tegemata, ei laeku politseiametnikule süsteemi vahendusel infot piirile saabuva sõiduki kohta ja sõiduk suunatakse tagasi ootealale. Politsei funktsioonid piirikontrolli teostamisel ja ooteala haldaja funktsioonid ooteala teenuse osutamisel ei ole samastatavad. RiPS § 81 lg 2 täitmiseks ning isikute võrdse kohtlemise tagamiseks suunab politseiametnik sõiduki ootealale, kui ootejärjekorras registreeritud sõiduk on saabunud maanteepiiripunkti ilma ooteala läbimata. Ebaõige on halduskohtu ettekirjutus, mille järgi PPA on kohustatud tagama, et Paldiski Sadamate AS ei võta kaebajalt ooteala teenuse eest tasu vastuolus RiPS-i § 83 lg-ga 4.

Kohus tõlgendas RiPS § 83 lg-t 4 ebaõigesti ja jättis põhjendamatult tähelepanuta siseministeeriumi kui riigipiiri seaduse väljatöötaja selgitused. Väär ja põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et RiPS § 83 lg-st 4 tuleneb otsene keeld võtta isikutelt tasu juhul, kui lisaks piirile suunamisele ei kasutata mõnda teist RiPS § 81 lg-s 6 nimetatud teenust. RiPS § 83 lg 4 saab rakenduda vaid siis, kui ootejärjekorra andmekogu andmete kohaselt ootejärjekorras mitte ühtegi sõidukit ei ole ning puudub vajadus kasutada ooteala sõidukite piiriületusjärjekorra korraldamiseks ja piiripunkti suunamiseks.

Sellisel juhul on ooteala teenuse pakkujal õigus eelnevalt PPA-ga kooskõlastatult jätta piiripunkti suunamise toimingud sooritamata.

5. J.P. i vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning menetluskulud PPA kanda.

6. Kaasatud haldusorgan Siseministeerium toetab vastuses apellatsioonkaebusele PPA apellatsioonkaebuse põhjendusi. Halduskohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ning kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Politsei tegevus J.P. i tagasi saatmisel ootealale, kohustades piiriületajat järgima kehtivat piirirežiimi, oli kooskõlas kehtiva õigusega. Samuti on kooskõlas kehtiva õigusega nõuda piiriületajalt ooteala kasutamise eest tasumist. RiPS § 83 lg-s 1 sätestatud tasu on ooteala teenuse pakkujal õigus võtta ka sellise sõiduki eest, mis kasutab ooteala kasutamise teenust osaliselt.

Ootejärjekorra korraldamise süsteemi olemuseks ja eesmärgiks on suunata õige sõiduk õigel ajal piiripunkti. Ooteala teenuse pakkuja peab kontrollima, et isikul oleks võetud koht ootejärjekorra infosüsteemis, infosüsteemis registreeritud isikud ja sõiduk on samad ning suunata sõiduk piiripunkti õigeaegselt. Nõustuda ei saa kohtu väitega, et asja tõenditest ei ilmne, et J.P. i Koidula piiripunkti saabumise ajal oleks esinenud takistusi piirikontrolli koheseks teostamiseks. Isegi kui visuaalseid takistusi piiri ületamiseks tol hetkel J.P. ei fikseerinud, on kehtiv piiriületamise kord ikkagi täitmiseks kõikidele piiriületajatele.

Kohus on ekslikult hinnanud ennetavaks meetmeks isikute suunamise piiriületuse ootealale RiPS § 81 lg 2 ls-s 1 nimetatud eesmärkide tagamiseks. Tegemist ei ole mitte ennetava meetmega vaid kehtiva piirirežiimiga, mis on täitmiseks kohustuslik kõikidele piiri ületada soovivatele isikutele. Kohus tõlgendas vääralt RiPS § 83 lg-t 4, kuna olukord, kus ootealal hetkel ühtegi sõidukit ei viibi, ei ole samane RiPS § 83 lg-s 4 sätestatud olukorraga. Piiriületuse järjekord eksisteerib, kui ootejärjekorra andmebaasis on piiriületamise ootel rohkem sõidukeid, hoolimata sellest, kas ootejärjekorras olevad sõidukid viibivad ootealal või mitte.

Kui isik on võtnud koha piiriületuse ootejärjekorras, siis tuleb tal sõidukiga piiriületuse ooteala iga juhul läbida olenemata sellest, kas isik soovib kasutada ootealal pakutavaid olmeteenuseid või mitte. Kui tõlgendada RiPS § 83 lg-t 4 nii, et piiriületuse ooteala kasutamise eest ei tohi tasu võtta olukorras, kus andmebaasis küll eksisteerib ootejärjekord kuid parajasti ühtegi autot ootealal ootamas ei ole, kaoks ära ühtse piirijärjekorra haldamise infosüsteemi eesmärk. Kuna ooteala teenuse kasutamise minimaalne maht sõltub juhusest, kas ootealal hetkel viibib mõni teine sõiduk või mitte, siis tooks RiPS § 83 lg 4 teistsugune tõlgendamine kaasa piiri ületada soovivate isikute põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise.

7. Kolmas isik Paldiski Sadamate AS ei ole PPA apellatsioonkaebusele vastust esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et PPA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu 29.10.2013. a otsus kuulub tühistamisele menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist.

9. HKMS § 120 lg lg 1 p 2 alusel selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja pooled ja nende esindajad. Käesoleval juhul esitas kaebaja kaebuses taotluse keelata õigusvastane tegevus, mis seisneb vastustaja poolses keeldumises keelata kaebajal riigipiiri ületada ooteala eest tasu maksmata olukorras, kus kaebajal ei ole RiPS § 83 lg-st 4 tulenevat kohustust ooteala tasu Paldiski Sadam AS-le maksta ning kohustada vastustajat võtma tarvitusele meetmeid, et Paldiski Sadam AS lõpetaks piiriületuse ooteala tasu võtmise vastuolus RiPS § 83 lg-ga 4.

Kaebaja on oma kaebuses vastustajana märkinud PPA. Seega oli halduskohtul kohustus kontrollida, kas kaebaja poolt esitatud kahes nõudes on leitud õige vastustaja. RiPS § 81 lg 6 sätestab, et piiriületuse ooteala teenuse pakkuja tagab piiriületuse ooteala teenuse kasutajale piiriületuse ootejärjekorra pidamise, sõiduki ootealal parkimise piiriületuse ootejärjekorras ootamise ajal, sõiduki piiripunkti suunamise ja maanteepiiripunktis vastuvõtmise, juurdepääsu internetile, ooteala valgustuse ja valve, sealhulgas videovalvena, olmejäätmete kogumise ja tualettruumi kasutamise teenuse kättesaadavuse ootealal.

Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võib ootealal pakkuda ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõiduki ega piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu. RiPS § 82 lg 1 alusel võib siseminister sõidukite ooteala teenuse ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala teenuse pakkumise või maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande halduslepinguga anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et ooteala teenuse pakkumine oli üle antud Paldiski Sadamate AS-le.

Eeltoodu alusel pidi halduskohtule olema selge, et vaidluses selle üle, kas Paldiski Sadamate AS oli õigustatud võtma kaebajalt ootetasu, ei saa olla vastustajaks PPA, kuna viimasel puudub seadusest tulenevalt õigus reguleerida teenustasu võtmist. Samuti ei ole tal õigust keelata Paldiski Sadamate AS-l kaebajalt teenustasu võtmast. Seega on halduskohus ebaõigesti leidnud, et ka selle kaebuse osa suhtes on vastustajaks PPA. Tegemist on sellise menetlusnormi olulise rikkumisega, mis automaatselt toob kaasa otsuse tühistamise. Samuti leiab ringkonnakohus, et tal endal puudub võimalus vastustaja asendamiseks, kuna sellisel juhul puuduks vajadus kolmeastmelise kohtu järele, sest Riigikohus ei hinda asjas kogutud tõendeid.

Seega peab halduskohus asja uuel arutamisel välja selgitama selle, kes on antud kaebuse nõude osas õige vastustaja ja asja uuesti lahendama.

10. HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud keelamiskaebuse, mis on suunatud tulevikku. Samas leiab ringkonnakohus, et kaebajal, kelle eesmärgiks on saavutada olukord, kus teda ei suunataks tagasi ootealale ega nõutaks selle eest tasu maksmist, võimalik oma õigusi tõhusamalt kaitsta tuvastamiskaebuse ja hüvitamiskaebuse esitamisega, kuna keelamiskaebuse esitamine ei taasta olukorda, milles kaebaja õigusi rikuti. Seega on ringkonnakohtu arvates tegemist olukorraga, kus halduskohus on jätnud oma selgituskohustuse täitmata ja seda on Riigikohtu praktikas peetud menetlusnormide oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega esineb alus kohtuotsuse tühistamiseks ka sellel alusel.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et ringkonnakohtule jääb arusaamatuks ka kohtuotsuse resolutsioon. Selle kohaselt keelas halduskohus PPA-l keelduda kaebaja suhtes piirikontrolli toimingute tegemisest ning suunata kaebaja sõidukiga piiriületuse ootealale vastuolus RiPS § 81 lg 2 ls-ga 1. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et maanteepiiripunkti ei ole võimalik sõita ilma ooteala läbimata. Seega ei ole võimalik PPA-l keelata kaebaja suunamist piiriületuse ootealale, kuna ilma seda läbimata ei ole võimalik piirikontrollile üldse saabuda. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik PPA-le ette kirjutada otsest keeldu keelduda piirikontrolli toimingute tegemisest, kuna selleks võivad esineda teised alused kui praegusel juhul. Samuti on võimalik olukord, kus PPA-l esinevad muud alused kaebaja piiriületuse ootealale tagasisaatmiseks. Seega oleks selline absoluutne keeld mõeldamatu, kuna PPA peab juhinduma seadustest.

12. Kuna haldusasi kuulub tagastamisele halduskohtule uueks kohtulikuks arutamiseks, siis tuleb seoses uue lahendiga otsustada ka menetluskulude jaotus.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi