3-14-53256/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-53256 Määruse kuupäev

3. veebruar 2015 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Politseija Piirivalveameti vastu Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Jätta XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. XXX esitas 23.12.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti tegevuse peale. Kaebuse kohaselt on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri ametnikud kaebajat septembris 2014 verbaalselt solvanud ja mõnitanud.

2. Tartu Halduskohus jättis 29.12.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva käiguta jätmise määruse kättesaamisest arvates.

3. 31.12.2014 esitas XXX Tartu Halduskohtule täiendatud kaebuse, milles märgib, et see on 17.12.2014 nr 13-1/184356-2 tühistamiskaebus. Kaebaja palub algatada kohtumenetluse ning soovib asja arutamist kohtuistungil. Samuti kirjeldab kaebaja veelkord, kuidas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri ametnikud kaebajat septembris 2014 verbaalselt solvasid ja mõnitasid.

4. Tartu Halduskohus jättis 06.01.2015 määrusega XXX kaebuse teistkordselt käiguta, andes kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva käiguta jätmise määruse kättesaamisest arvates.

5. 22.01.2015 esitas kaebaja kohtule taotluse, milles soovis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Taotlusele oli lisatud ka kaebaja poolt täidetud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise blankett.

6. Tartu Halduskohus jättis kaebaja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kohus teavitas sellest kaebajat 22.01.2015 kirjaga, mille kättesaamist on kaebaja samal päeval kinnitanud.

7. 28.01.2015 edastati Tartu Maakohtu poolt Tartu Halduskohtule XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks. Tartu Maakohus on selgitanud, et maakohtu hinnangul kuulub taotleja poolt esitatud soovitud avalduse läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Taotluse kohaselt soovib XXX riigi õigusabi põhjusel, et politseiametnikud solvasid ja mõnitasid teda, mistõttu on tal vaja koostada kaebus. Kuna Tartu Maakohtu poolt edastatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt on see taotlus esitatud seonduvalt sama probleemiga nagu käesolevas haldusasjas nr 3-14-53256 esitatud kaebus, siis võttis halduskohus XXX riigi õigusabi taotluse käesoleva haldusasja materjalide juurde.

Kohtu seisukoht

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

9. Tartu Halduskohus andis 06.01.2015 määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja nimetatud kohtumääruse allkirja vastu kätte 21.01.2015. Kuna kohus kaebaja taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks ei rahuldanud, siis hakkas puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg kulgema 22.01.2015 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 02.02.2015.

10. Nii 29.12.2014 määruses kui ka 06.01.2015 määruses selgitas kohus kaebajale muuhulgas, et HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada ka andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. E. Raasildi kaebuses vastavad andmed puudusid. Kaebajal tuli kaebuselt tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse §-le 571 või esitada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kohtuinfosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks riigilõivu tasunud. Samuti ei ole kohtule esitatud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu kaebuselt tasumata jätmise on selliseks kaebuse puuduseks, mis iseenesest takistab kohtul kaebust menetlusse võtmast.

11. Kaebaja poolt 31.12.2014 kohtule esitatud kaebuse täiendusest nähtuvalt soovib kaebaja, et kohus tühistaks Politseija Piirivalveameti 17.12.2014 vastuse nr 1.3-1/184356-2 (s.o tühistamiskaebus vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1). Kohus selgitas kaebajale 06.01.2015 kaebuse käiguta jätmise määruses, et Politseija Piirivalveameti 17.12.2014 vastuse nr 1.3-1/184356-2 näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 mõistes ning selle tühistamist ei saa halduskohtusse esitatava kaebusega nõuda. Seetõttu tuli kaebajal oma kaebuse nõue viia vastavusse HKMS § 37 lg-s 2 sätestatuga.

Kohus selgitas kaebajale ka, et vaidlusaluse vastuse nr 1.3-1/184356-2 näol on tegemist toiminguga ning vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 6 saab halduskohtusse esitatava kaebusega taotleda küll toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist (s.o tuvastamiskaebus), ent HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus märkis, et kui kaebaja muudab oma nõuet ning otsustab taotleda Politseija Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist, siis sel juhul tuleb kaebajal kohtule välja tuua oma kaebuse esitamise eesmärk.

Vaatamata kohtu poolt antud suunistele ei ole kaebaja oma kaebuse nõudeid täpsustanud. HKMS §

41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebaja ei ole viinud oma kaebuse nõudeid vastavusse HKMS §

37 lg-s 2 sätestatuga, mistõttu ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Kaebaja ei ole kohtule täpsustanud ka seda, mis üldse on kaebaja poolne kaebuse esitamise eesmärk ehk mida ta kohtule esitatud kaebusega saavutada soovib. Vähemalt kaebuse esitamise eesmärgi ja soovitud tulemuse oleks kaebaja pidanud suutma kohtule iseseisvalt ja ilma juriidilise abita arusaadavaks teha. Kohus leiab, et kohtule seni teadaolevate asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik ka kaebajale mingeid edasisi suuniseid oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks anda.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna XXX ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist, siis kuulub tema kaebus HKMS §

121 lg 1 p 2 alusel tagastamisele. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. Kaebaja on taotlenud ka talle riigi õigusabi määramist. Ehkki kaebaja on riigi õigusabi taotluse blanketil märkinud taotletavateks õigusabi liikideks õigusdokumendi koostamise, isiku esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ning õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, leiab kohus, et taotlusest nähtuvalt soovib kaebaja saada riigi õigusabi Politseija Piirivalveameti vastu halduskohtusse esitatava kaebuse koostamiseks. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta ning kui esinevad need RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei pea kohus enam vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 taotleja majanduslikku seisundit hindama. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

Kohus leiab, et antud juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 5 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Viimati nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebusele lisatud Politseija Piirivalveameti 17.12.2014 vastusest nr 1.3-1/184356-2 nähtuvalt on XXX pöördunud Politseija Piirivalveameti poole avaldusega, milles väitis, et mitmed temaga tööalaselt kokku puutunud Lõuna prefektuuri patrullija liiklusjärelevalvetalituse politseiametnikud on käitunud verbaalselt kohatult, kaebajat solvates ja mõnitades. Politseija Piirivalveameti poolt kaebajale antud vastuse kohaselt tegeles kaebaja avalduse lahendamisega Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo, kes ei ole tuvastanud politseiametnike tegevuses ega käitumises rikkumisi. Mingeid tõendeid kaebaja vastupidise tõendamiseks kohtule esitanud ei ole, mistõttu on kaebaja võimalus oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kohtu hinnangul pigem vähene ega õigusta talle riigi õigusabi määramist. Seda enam, et on Politseija Piirivalveameti vastuse kohaselt politsei kaebajaga väljakutsete lahendamisel kohtunud korduvalt ning on mõistetav, et õigusrikkumiste toimepanijana on kaebaja negatiivselt meelestatud politseiametnike tegevuse suhtes.

Arvestades eeltoodut ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik