3-13-1485/50 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

03.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1485

Haldusasi

OÜ Keskpunkt kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 08.04.2013. a otsuse nr 17-6/137

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.04.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Keskpunkt apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Keskpunkt

Esindaja v.adv. Veikko Puolakainen

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

Kaasatud haldusorgan Põllumajandusministeerium

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.04.2014. a otsuse

resolutsioon muutmata. Asendada halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse

põhjendustega.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 05.03.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Keskpunkt esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)

2009. a maikuus taotluse nr 913009370015 ja novembris taotluse nr 913009740036

„Euroopa Kalandusfondi (EKF) rakenduskava 20072013“ meetme 1.3 „Kalalaevade

pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus“ (vastu võetud põllumajandusministri

18.03.2009. a määrusega nr 36) raames toetuse saamiseks muuhulgas kalalaeva

Silverfors moderniseerimiseks.

2. PRIA peadirektor määras 14.10.2009. a käskkirjaga nr 1-3.18/123 (tl 9-9p) OÜ-le

Keskpunkt taotluse nr 913009370015 alusel osaliselt toetuse summas 528 320,85

krooni ning 02.03.2010. a käskkirjaga nr 17-6/40 (tl 46-47) taotluse nr 913009740036

alusel toetuse summas 194 991,14 krooni. Käskkirja p-i 3 kohaselt tagab toetuse saaja

soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise otsuse tegemisest

kuni seitsme aasta möödumiseni ja moderniseeritud kalalaev peab olema registreeritud

kalalaevade riiklikus registris vähemalt 5 aastat pärast viimase toetuseosa

väljamaksmist. PRIA maksis toetused välja 15.02.2010 ja 17.05.2010.

3. Kalalaev Silverfors kanti kalalaevade riiklikust registrist välja 01.10.2010 seoses

OÜ Keskpunkt poolt kalalaeva Soome äriühingule Keskikala OY võõrandamisega. PRIA

saatis 13.08.2010 OÜ-le Keskpunkt päringu (tl 49-49p) seoses kalalaeva Silverfors

moderniseerimiseks makstud toetusega, andes OÜ-le Keskpunkt seisukohtade esitamiseks

aega kuni 27.08.2012, mida pikendas kuni 14.09.2012 (tl 48). OÜ Keskpunkt vastas päringule

14.09.2012 (tl 12-14p).

4. PRIA nõudis 08.04.2013. a otsusega nr 17-6/137 (tl 15-15p) OÜ-lt Keskpunkt

osaliselt tagasi taotluste nr 913009370015 ja nr 913009740036 alusel välja makstud

„Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013“ meetme 1.3 toetuse summas 41

076,96 eurot. Otsuse kohaselt müüs toetuse saaja OÜ Keskpunkt toetusaluse laeva

mõni kuu pärast toetusrahade kättesaamist maha ja laev kanti kalalaevade riiklikust

registrist välja, mistõttu ei täitnud toetuse saaja talle pandud kohustusi.

5. PRIA jättis 10.06.2013. a vaideotsusega nr 17-4/10 (tl 20p-22p) rahuldamata OÜ

Keskpunkt vaide (tl 16-19p) PRIA 08.04.2013. a otsuse nr 17-6/137 kehtetuks

tunnistamise nõudes.

6. OÜ Keskpunkt esitas 10.07.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-7p) PRIA

08.04.2013. a otsuse nr 17-6/137 tühistamiseks ja otsuse täitmise peatamiseks kuni

haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse põhjendused:

1) PRIA ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud taotluse esitamise ajal kehtinud

õigusaktide redaktsiooniga. Kohustust, mille rikkumist vastustaja otsuses ette heidab, ei

eksisteerinud toetuse taotluse esitamise hetkel kalandusturu korraldamise seaduses (KTKS) ja

meetme määruses (redaktsioon 29.03.2009-31.12.2010), seega ei saanud kaebaja oma

allkirjaga sellise kohustuse võtmist kinnitada.

2) Kaebaja sai septembris 2012 PRIAlt telefoni teel kinnitust, et Euroopa Liidu piires on laeva

ümberregistreerimine lubatud. Selline tegevus on kooskõlas Nõukogu määruse nr 1198/2006

preambula p-ga 9. Kalalaeva ümberregistreerimine Euroopa Liidu piires toetab kapitali vaba

liikumist (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 63).

3) Laeva võõrandamine toimus ühe kontserni sees, mistõttu on sisuliselt toetuse saaja ja

kalalaeva Silverfors omanik konkurentsiseaduse § 2 lg 1 mõttes üks ettevõte. Kalalaeva

Silverfors ajutiselt Keskikala OY omandusse andmise eesmärgiks oli kasutada kalalaeva

kalandussektori valdkonna arenguvajadusi silmas pidades kõige efektiivsemalt, kuivõrd

Soomes ei eksisteeri püügikvoodi piiranguid, samas kala müüakse Eesti ettevõtetele. Sellest

tulenevalt on kaebaja oma tegevusega täitnud meetme 1.3 eesmärgi.

4) Meetme tingimused on sätestatud meetme määruses ning tingimust, et vara peab kasutama

taotleja ise, meetme määruses (redaktsioon 29.03.2009-31.12.2010) ei sisaldu. KTKS § 71 lg

2 p 2 ja p 7 on erinevad tagasinõudmise alused, kuigi vastustaja heidab kaebajale ette vaid

asjaolu, et laev ei olnud registreeritud riiklikus kalalaevade registris viie aasta jooksul pärast

toetuse saamist. Seega ei saa üks ja sama tegu olla toetuse tagasinõudmise aluseks nii KTKS §

71 lg 2 p 2 kui ka p 7 alusel. Vaidlustatud otsus on õiguslike aluste osas eksitav. Sisuliselt ei

ole täidetud KTKS § 71 lg 2 p 7 kohaldamise eeldused, et toetuse saaja oleks talle pandud

kohustust rikkunud. Sellised toetuse saaja kohustused on sätestatud KTKS § 198 lg-s 3.

Meetme määruse § 20 lg 1 ei viita kohustusele tagada laeva registreeritus riiklikus

laevaregistris, vaid sellest tuleneb üksnes, et tagada tuleb vara säilimine ja sihtotstarbeline

kasutamine seitsme aasta vältel.

5) Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht vastustaja argumentidele, mis

seostusid meetme määruse § 6 lg-te 1 ja 4, § 7 lg 1, § 20 lg-te 1 ja 2, lg 4 p-i 2 nõuete

väidetava rikkumisega, kuigi vastustaja nende sätete väidetavale rikkumisele vaidlusaluses

otsuses ei tugine. Tagastusotsust on peamiselt motiveeritud meetme määruse lisa 3 p-i 16

rikkumisega, millega seoses ei ole kaebaja saanud haldusmenetluse raames enne

tagastusotsuse tegemist oma seisukohti väljendada, mistõttu on rikutud kaebaja

ärakuulamisõigust.

7. PRIA esitas 21.08.2013 vastuse (tl 37-42), milles ta palus jätta OÜ Keskpunkt kaebus

rahuldamata. Vastuse põhjendused:

Kooskõlas meetme määruse lisa 3 tabeli 1 p-s 16 sätestatuga peab toetusalune laev olema

jätkuvalt registreeritud kalalaevade riiklikus registris 5 aastat pärast toetusraha laekumist

investeeringu eest. Meetme määruse lisa 3 tabeli 1 p-s 16 sätestatu kehtis OÜ Keskpunkt

poolt toetustaotluste esitamise ajal ning OÜ Keskpunkt teadis seda ja pidi aru saama

kõnesolevast toetuse saaja kohustusest. Otsuses on õigesti kohaldatud KTKS § 198 lg 3 p-i 2

ja § 71 lg 2 p-i 2 ning meetme määruse lisa 3 tabeli 1 p-i 16. Toetuse võib KTKS § 71 lg 2 p 7

alusel tagasi nõuda põhjusel, et toetuse saaja ei ole täitnud talle meetme määrusega pandud

kohustust hoida toetusalust kalalaeva jätkuvalt kalalaevade riiklikus registris vähemalt 5

aastat pärast viimase toetuseosa väljamaksmist. Otsuses on õigesti kohaldatud meetme

määruse lisa 3 tabeli 1 p-i 16 ja KTKS § 71 lg 2 p-i 7. KTKS § 71 lg 2 p 7 ja p 2 ei välista

teineteist. Seega ei olnud tagasinõude aluseks meetme määruse § 20 lg 1. Vastustaja ei ole

oma seisukohti vaidlusaluse otsuse andmisel muutnud ja on toetuse saajale andnud võimaluse

esitada nende kohta oma arvamusi ja selgitusi. Ärakuulamine toimus kirjalikult 13.08.2012 ja

14.09.2012.

8. Põllumajandusministeerium esitas 28.10.2013

arvamuse

(tl 70-72). Arvamuse

põhjendused:

KTKS § 198 lg 3 p 12 koosmõjus nõukogu määruse nr 1198/2006 art-ga 56 paneb toetuse

saajale vahetu kohustuse tagada soetatud või ehitatud vara säilimine ja sihtotstarbeline

kasutamine ning mitte teha EKFi toetuse abil elluviidud projektis olulisi muudatusi, s.h

tootmistegevuse lõpetamisest või asukoha muutmisest tulenevaid muudatusi ning muudatusi,

mis annavad talle põhjendamatuid eeliseid. Eestis moderniseeritud, kuid Soomes kasutusele

võetud kalalaev ei panusta „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava” eesmärki

uuendada Eesti kalalaevastikku. Eestis moderniseeritud kalalaeva Soome viimine on käsitatav

kui toetust saanud toimingu olemuse ja rakendamistingimuste oluline muutmine nõukogu

määruse nr 1198/2006 art 56 lg 1 p-i a tähenduses ning peaks kaasa tooma toetuse

tagasinõudmise.

9. Põllumajandusministeerium leidis 28.10.2013. a arvamuses, et Euroopa Liidu

Kohtule tuleks esitada eelotsustustaotlus, et selgitada, kas Eestis registreeritud

moderniseeritud kalalaeva võõrandamine Soome äriühingule ning kasutuselevõtt

kalapüügiks Soomes enne, kui on möödunud nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 art

56 lg-s 1 sätestatud tähtaeg, on käsitatav olulise muudatusena art 56 tähenduses. PRIA

esitas 05.12.2013 vastuse (tl 80), milles nõustus Põllumajandusministeeriumi

seisukohaga. OÜ Keskpunkt esitas 19.12.2013 arvamuse (tl 8687p), milles vaidles

Põllumajandusministeeriumi seisukohale vastu.

10. Tartu Halduskohus jättis 04.04.2014. a otsusega (tl 116-127) OÜ Keskpunkt kaebuse

rahuldamata ja tühistas Tartu Halduskohtu 16.07.2013. a määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu kohtuotsuse jõustumisel. Otsuse põhjendused:

1) Vaidluse lahendamisel saab kohaldada Eesti õigusakte koostoimes EL-i määruses

sätestatuga ja puudub vajadus EL-i määruse tõlgendamiseks.

2) Kaebaja on 14.09.2012 PRIA poolt toetuse tagasinõudmise menetluses toimunud

ärakuulamise käigus esitanud sisulised vastuväited (tl 50-52p) koormava haldusakti

andmisele. Vastustaja ja kaebaja vaheline kirjavahetus tõendab ärakuulamist kõigis tähtsust

omavates ajaoludes. Asjas kogutud tõendid ei kinnita kaebaja käsitlust, et vaidlustatud otsus

on rajatud lubamatutele kaalutlustele.

3) Kaebaja ei järginud toetuse taotlemisel võetud kohustusi ja võõrandas kalalaeva Soome

ettevõtjale, misläbi muutus võimatuks moderniseerimiseks tehtud investeeringu jätkuv

kasutamine sihipäraselt toetusaluses valdkonnas ja piirkonnas. Kuna kaebaja taotlusel

kustutati kalalaev Eesti kalalaevade riiklikust registrist, mistõttu kaotas kehtivuse laevale

Silverfors väljastatud kalalaevatunnistus (tl 43), siis ei saanud kaebaja PRIA-lt saadud toetuse

alusel moderniseeritud vara säilimist ja sihtotstarbelist kasutamist enam tagada. Asjaolu, et

laev püüab kala väidetavalt edasi Soome lipu all, ei oma vaidluses tähendust.

4) Kaebaja väited omandiõiguse ajutisest üleminekust tütarettevõttele on paljasõnalised ja

asjakohatud. Kaebaja ei ole tõendanud PRIA-lt telefonitsi väidetavalt eksitava informatsiooni

saamist enne kalalaevatunnistuse kehtetuks muutumist, mistõttu ei saanud tal tekkida ka

õiguspärast ootust ja õiguskindlust toetuse tagasinõudmise võimatusele. Seega erinevad

käesoleva kaasuse asjaolud kohtupraktikas oluliseks peetud olukorrast, kus riigiorgani ekslik

selgitus menetluse käigus võib selgitada menetlusaluse isiku käitumise motiive ning mõjutada

seeläbi menetluse lõpptulemust (Riigikohtu otsus nr 331-23-09, p 24).

5) Kaebaja viited määruse lisaga isikule kohustuste panemise lubamatusest ei ole määravad,

sest kohus ei aktsepteerinud määruse lisa kohustuslikkust kaebajale selle kehtestatud korras

mitteavaldamise motiivil. Seetõttu ei vaaginud kohus kaebaja argumente seonduvalt väidetava

vastuoluga hea õigusloome tavaga. Asjakohane regulatsioon on olemas nõukogu määruse nr

1198/2006 art 56 lg-s 1. Vastustaja on õigesti kohaldanud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel

aluseks olnud seadusesätteid. Seega ei ole vaidlustatud otsus materiaalselt õigusvastane.

Kaebaja tegevus annab aluse toetuse tagasinõudmiseks vastustaja poolt kohaldatud mõlemal

alusel, sest kaebaja poolne rikkumine on haldusmenetluses kogutud tõenditega tõendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. OÜ Keskpunkt esitas 05.05.2014 apellatsioonkaebuse (tl 134-138p), milles ta palub

tühistada Tartu Halduskohtu 04.04.2014. a otsus täies ulatuses ning teha asja uueks

läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega OÜ Keskpunkt kaebus rahuldada ja tühistada

PRIA 08.04.2013. a otsus nr 17-6/137. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Taotluse esitamise hetkel ei eksisteerinud kohustust tagada laeva säilimine Eesti registris.

Järelikult ei saanud kaebaja sellise kohustuse võtmist deklareerida ja oma allkirjaga kinnitada,

kuivõrd taotluse vormil ja selle lisadel nimetatud kohustus puudus. PRIA on lubamatult

andnud õigusaktile tagasiulatuva jõu. Kuna lisa 3 sarnasel kujul hakkas kehtima alles

01.01.2011, ei saanud kaebaja sellist vormi aastal 2009 kinnitada.

2) Kui määruse lisad oleksid kehtinud samal kujul 2009. a, siiski ei saa meetme määruse lisad

panna taotlejale kohustusi, mida õigusaktides sätestatud ei ole. Meetme määruse lisad

fikseerivad üksnes taotluse vormid, hõlbustamaks abitaotluse menetlemist. Järeldus, et

määruse lisa 3 p 16 ei olnud Riigi Teatajas avaldatud, pidanuks kaasa tooma haldusakti

tühistamise, sest tegemist ei olnud täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.

3) Kohus ei ole otsuses viidanud materiaalõigusnormile, mis annaks alust järeldada, et laeva

omandivormi muutmine oleks toetuse saamise järgselt keelatud. Samuti ei ole kohus

analüüsinud kaebaja väiteid, et võõrandamise keeldu seadusest ei tulene. Määruse § 20 lg 1 ei

viita kohustusele tagada laeva registreeritus riiklikus laevaregistris, vaid sätestab, et tagada

tuleb vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine seitsme aasta vältel, millise nõude vastu ei

ole eksitud, mistõttu ei saa määruse § 20 lg 1 olla tagastusnõude õiguslikuks aluseks.

Vabariigi Valitsuse 28.02.2002. a määruse nr 89 § 12 lg 1 kohaselt on registrisse kantud

andmetel üksnes informatiivne tähendus. Toetuse saamise lõppeesmärki ja vajadust ei ole

sisulises mõttes rikutud.

4) Kohus ei ole otsuses hinnanud kaebaja väiteid, et haldusaktis viidatud õigusnormid toetuse

tagasinõudmist ei võimalda. Vara sihtotstarbeline kasutamine on võimalik sõltumata sellest,

millise riigi registris on laev registreeritud. Silverfors vastab kalalaevastiku segmendile 4S1

või 4S3. Keskikala OY oli asutamisel 100% OÜ Keskpunkt tütarfirma ja tänaseks omab

OÜ Keskpunkt Keskikala OY-s 25%-list osalust, ehk sisuliselt on tegemist sama ettevõttega.

Kalalaeva andmine Keskikala OY omandisse ei sea ohtu laeva säilimist ega selle sihipärast

kasutamist. Kalalaeva hooldus ja remont toimub Eestis, millised kulud kannab OÜ Keskpunkt

ning laeva meeskond on praktiliselt sama, mis toetuse taotlemise ja määramise hetkel.

5) Kohus, leides, et asjakohane on EÜ määruse nr 1198/2006 art 56 lg 1, möönab sellega, et

PRIA poolt rakendatud siseriiklikud õigusaktid ja haldusakti andmise õiguslik alus on

sisuliselt vale. Kohus on asendanud PRIA põhjendused kohtu enda põhjendusega, millega on

võtnud endale haldusorgani rolli ja väljunud oma pädevuse piiridest. EÜ määruse nr

1198/2006 art 56 lg 1 ei ole asjakohane norm, kuna paneb kohustusi üksnes liikmesriikidele,

mitte üksikule toetuse saajale ning käsitleb eeskätt rahastatud toimingu olulist muudatust.

Eesti oli 2009. a meetme määrust kehtestades jätnud EÜ määruse 1198/2006 art 56 lg-st 1

tuleneva kohustuse täitmata, kuivõrd meetme määrus ei sisaldanud toetuse saajatele kohustust

tagada, et viie aasta jooksul pärast rahastamise otsuse saamist ei tehta kõnealuses toimingus

olulisi muudatusi. Seega on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (EÜ määruse

1198/2006 art 56 lg 1), mis on viinud asja ebaõige lahendamiseni.

6) Kohus on kaebaja väiteid kaalutlusreeglite ja ärakuulamisõiguse rikkumise kohta

analüüsinud üksnes osaliselt. Vastustaja on tagastusnõude rajanud hoopis teisele õiguslikule

alusele, kui see, mille suhtes rakendati isiku ärakuulamisõigust varasemas haldusmenetluses

enne haldusakti andmist. Seega on rikutud isiku ärakuulamisõigust.

12. PRIA esitas 27.05.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 147-149), milles ta palub jätta

OÜ Keskpunkt apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Toetuse eesmärgiks oli toetada Eesti kalalaevastikku kuuluva laeva moderniseerimist, mitte

Soome kalalaevastiku uuendamist. EKF-i toetusi rahastatakse EKF-i fondist üksnes 75%

ulatuses, 25% tuleb Eesti riigil endal rahastada, millise toetusliigi mõtteks ei olnud toetust

maksva riigi eelarvest toetada teiste liikmesriikide kalalaevastiku arendamist. Kaebaja ei ole

selgitanud, kuidas Soomes kala püüdev kalalaev täidab Eesti suhtes kehtestatud

rakenduskava. 2) Kaebaja ei ole öelnud kuupäeva, millisest alates määruse lisa 3 tabeli p-s 16

sätestatu tema arvates jõustus ega ole viidanud vastavale määruse muutmise määrusele.

Kaebaja on toetuse taotlemisel määruse lisas 3 toodud vormi kohase tegevuskava esitamisel

kinnitanud oma jahsõna lisamisega tegevuskava tabeli 1 p-s 16, et laev on jätkuvalt

registreeritud kalalaevade riiklikus registris 5 aastat pärast toetusraha laekumist investeeringu

eest. Kaebaja ei ole eeltoodut ümber lükanud.

3) Tagasinõude otsuses on õigesti osutatud, et toetuse saaja kohustused on sätestatud KTKS

§s 198. KTKS 198 lg 3 p-st 2 tuleneb, et toetuse saaja on kohustatud toetuse abil renoveeritud

vara kasutama ise ja ta peab seda vara kasutama ettenähtud tingimustel. Kuna kaebaja müüs

mõne kuu pärast peale PRIA-lt toetusraha saamist toetuse abil renoveeritud laeva Soome

äriühingule, siis on vaidlustatud otsuses õigesti kohaldatud KTKS § 198 lg 3 p-i 2 ja § 71 lg 2

p-i 2 ning määruse lisa 3 tabeli 1 p-i 16. KTKS § 71 lg 2 p 7 kohaselt võib toetuse tagasi

nõuda põhjusel, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustust hoida toetusalust kalalaeva jätkuvalt

kalalaevade riiklikus registrist vähemalt 5 aastat pärast viimase toetusraha väljamaksmist.

Järelikult on vaidlustatud otsuses õigesti kohaldatud määruse lisa 3 tabeli 1 p-i 16 ja KTKS

§ 71 lg 2 p-i 7. KTKS § 71 lg 2 p-d 2 ja 7 ei välista teineteist.

4) PRIA ei ole rikkunud kaalutlus- ega ärakuulamisõigust. Vaidlustatud haldusaktis nõuab

PRIA toetust tagasi vaid osaliselt, milline käitumine näitab selgelt, et tegemist on

kaalutlusotsusega, kuna tegelikult oleks toetuse võinud tagasi küsida ka täies mahus. Toetuse

saaja ärakuulamine toimus kirjalikult, mida on detailselt kirjeldatud vaideotsuses. Asjaolu, et

PRIA ei ole arvestanud toetuse saaja poolt esitatud seisukohtadega, ei saa olla aluseks kaebaja

väitele, et PRIA ei ole ärakuulamist teostanud.

13. Põllumajandusministeerium esitas 28.05.2014

seisukoha apellatsioonkaebusele

(tl 152152p), milles ta leiab, et OÜ Keskpunkt apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Põllumajandusministeerium jäi halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

15. Apellatsiooniastmes ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kalalaev Silverfors, mille

moderniseerimiseks kaebaja toetust taotles ning milline toetus PRIA 14.10.2009. a ja

02.03.2010. a käskkirjadega ka eraldati ja hiljemalt 17.05.2010 välja maksti, kanti kalalaevade

riiklikust registrist selgitusega „kalalaeva müük Soome“ välja 01.10.2010. Pooled vaidlevad

apellatsiooniastmes selle üle, kas kaebajal oli kohustus tagada PRIA toetuse abil

moderniseeritud kalalaeva registreering kalalaevade riiklikus registris vähemalt 5 aastat pärast

viimase toetuseosa väljamaksmist ning kas kohustuse täitmata jätmine võis kaasa tuua toetuse

osalise tagasinõudmise.

16. Kaebaja väitel ei eksisteerinud eelviidatud kohustust toetuse taotlemise ajal ning isegi kui

see meetme määruse lisa alusel eksisteeris, ei olnud tegemist kaebaja suhtes imperatiivse

õigusnormiga. Ka ei tulene kaebaja arvates seadustest laeva omandivormi muutmise keeldu.

Laeva ümberregistreerimine Euroopa Liidu piires on lubatud ning kooskõlas Nõukogu

määruse nr 1198/2006 preambula p-ga 9. Ringkonnakohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu.

17. Kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 2 lg 2 kohaselt on Euroopa Kalandusfondi

toetus käesoleva seaduse tähenduses nõukogu määrusega (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa

Kalandusfondi (EKF) kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44; edaspidi ka „Määrus“) asutatud

fondi vahenditest kaasrahastatav rahaline abi, mida antakse sama määruse artikli 17 lõikes 1

nimetatud rakenduskava alusel ja korras. Määruse art 17 lg 1 järgi koostab iga liikmesriik

rakenduskava EKFi poolt kaasrahastatavate poliitikasuundade ja prioriteetide rakendamiseks.

Rakenduskava on kooskõlas riikliku strateegilise kavaga. Seega on tegemist osaliselt Eesti

ning osaliselt Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamisega Eesti koostatud rakenduskavas

ning riiklikus strateegilises kavas ettenähtud eesmärkide saavutamiseks.

18. Euroopa Kalandusfondi Rakenduskava 2007-20131, mille lähtealusteks on „Eesti

kalanduse strateegia 2007–2013” ja „Põllumajandusministeeriumi valitsemisala arengukava

2008–2011”, üheks prioriteediks on kalalaevastiku kohandamine. Ringkonnakohus märgib, et

Rakenduskava ei jäta kahtlust, et toetuse eesmärgiks on eelkõige Eesti riigi spetsiifilistest

vajakajäämistest ning nõrkustest tulenevate probleemide lahendamine. Rakenduskava pst 3.7

ilmneb, et kalalaevastiku uuendamine on vajalik eelkõige kalapüügisektori konkurentsivõime

tõstmiseks, keskkonnakoormuse ja kulutuste vähendamiseks ning töötingimuste

parandamiseks. Eelviidatud eesmärgi rakendamise vajalikkust põhjendatakse Rakenduskavas

sellega, et kuivõrd Eesti kalalaevastikus domineerivad 1970.–1980. aastatel ehitatud

kalalaevad, mida iseloomustavad äärmiselt kehva kvaliteediga teras ja nõrga töökindlusega

mootorid, on vaja erilist tähelepanu pöörata kalalaevastiku uuendamisele.

Keskkonnakoormuse ja kalapüügikulutuste vähendamiseks ja kalapüügi kvaliteedi tõstmiseks

on Eesti kalalaevastikku vaja uuendada, võttes kasutusele uuemad ja ökonoomsemad

mootorid ning kaasaegsemad ja selektiivsemad püügivahendid. Meetme 1.3 eesmärgiks on

muu hulgas laevade töötingimuste parandamine, millega täiendatakse inimressursi arendamise

rakenduskava prioriteetsete suundade „Pikk ja kvaliteetne tööelu” ja „Teadus- ja

arendustegevuse inimressursi arendamine” eesmärke (p 6.2). Ringkonnakohus leiab, et Eesti

kalalaevastiku moderniseerimise eesmärki ei saa täita teiste Euroopa Liidu liikmesriikide

laevastikku kuuluvate laevade moderniseerimisega Eesti riigi rahade toel. Sellist eesmärki ei

põhjenda ka Määruse preambula p 9, mille kohaselt peaksid EKFi tegevus ja tema poolt

rahastatavad toimingud olema kooskõlas ühenduse muu poliitikaga ja kõigi ühenduse

õigusaktidega.

19. Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja kohustuste üldised alused tulenevad KTKS § 198 lgst

3. Vaidlustatud haldusaktis ongi PRIA tuginenud KTKS § 198 lg 3 p-le 2, mille kohaselt on

toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ja toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud

vara ettenähtud tingimustel. Ühtlasi sätestab KTKS § 194 lg 1, et põllumajandusminister

kehtestab kooskõlas rakenduskavas sätestatuga Euroopa Kalandusfondi toetuse andmise ja

kasutamise tingimused ja korra meetmete või tegevuste kaupa. Meetme tingimustes võib

rakenduskavas sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada. Meetme tingimustes sätestatakse

muu hulgas toetuse saaja kohustused (lg 2 p 11). Seega sisaldub KTKS § 194 lg-s 1

põllumajandusministrile volitusnorm täpsustamaks toetuse andmise tingimusi ning viimastest

tulenevaid kohustusi, mille eiramist saab lugeda KTKS § 198 lg 3 p-s 2 märgitud kohustuse

rikkumiseks. KTKS § 71 lg 2 võimaldab nõuda EKFi toetuse tagasimaksmist, kui toetust või

toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ei ole kasutatud ettenähtud tingimuste

kohaselt (p 2), samuti kui toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi (p 7).

20. Põllumajandusministri 18.03.2009. a määrusega nr 36 on kehtestatud „Euroopa

Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 1.3 „Kalalaevade pardal tehtavad

investeeringud ja selektiivsus“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

(Kord). Õige on kaebaja väide, et Korra 29.03.2009-31.12.2010 redaktsiooni kehtivuse ajal

selle lisas 3 toetuse tagasinõudmise aluseks olevat kohustust, mille kohaselt pidi laev olema

jätkuvalt registreeritud kalalaevade riiklikus registris 5 aastat pärast toetusraha laekumist

investeeringu eest, Riigi Teataja elektroonilise väljaande kohaselt ei sisaldunud. Ka ei

sisaldanud vastavat meetme tingimust Korra sätted. Nimelt ei avaldanud Riigi Teataja

elektrooniline väljaanne koos Korraga selle lisas 3 olevat tabelit 1. Korra lisa 3 tabel 1, mille

http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/EKF/EKF_rakenduskava_261107.

pdf

veerust 16 nähtub taotleja kinnitus selle kohta, et laev on jätkuvalt registreeritud riiklikus

kalalaevade registris 5 aastat pärast toetusraha laekumist moderniseerimise eest, avaldati Riigi

Teataja elektroonilises väljaandes alles 01.01.2011 jõustunud muudatustega Korra

redaktsioonis. Põllumajandusministri 11.11.2010. a määrusest nr 107 „Põllumajandusministri

määruste muutmine seoses euro kasutusele võtmisega“ (RT I, 23.11.2010, 1 – jõustunud

01.01.2011) Korra lisa 3 muutmist muus osas kui ainult kroonide asendamisega eurodeks, ei

nähtu. Põllumajandusministeeriumi esindaja G. Veski on halduskohtus peetud istungil

selgitanud, et kui minister esialgse määruse allkirjastas, oli vaidlusalune punkt määruse lisas

olemas, aga kui määrus Riigi Teatajas avaldati, oli see kadunud (tl 96). G. Veski seletus

selgitab ringkonnakohtu arvates seda, miks on kaebaja nii taotluses nr 913009370015 kui ka

taotluses nr 013009740036 saanud täita tabeli 1 „Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud

ja selektiivsus. Tegevuskava“ (tl 44, 45), mis avaldati Riigi Teataja elektroonilises väljaandes

alles 01.01.2011 jõustunud muudatustega Korra lisas. Kuigi ka PRIA kodulehel on meetme

1.3 juriidilise aluse puhul viidatud Riigi Teataja elektroonilisele väljaandele, mille lisas 3 ei

olnud avaldatud kaebaja täidetud tabelit 1 „Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja

selektiivsus. Tegevuskava“, on PRIA kodulehel juba 2009. a kalandustoetuse taotluste

meetme 1.3 all vormide nimekirjas „Tegevuskava“ nimetuse all kaebaja täidetud ning

elektroonilises Riigi Teatajas 01.01.2011 jõustumismärkega avaldatud tabel 1.

21. Eelviidatud tõenditest kogumis teeb ringkonnakohus järelduse, et elektroonilises Riigi

Teatajas 29.03.2009-31.12.2010 redaktsioonis avaldatud Korra lisast 3 puudus ekslikult tabel

1, mis avaldati alles pärast põllumajandusministri 11.11.2010. a määrusega Korras

muudatuste tegemist ning nende jõustumist 01.01.2011. Nimetatud muudatused ei muutnud

samas põllumajandusministri poolt allkirjastatud Korra lisa 3 tabeli 1 veeru 16 sisu, milles

sisaldus nii enne kui ka pärast tabeli ettenähtud korras avaldamist kinnitus laeva

registreeringu kohta. Ühtlasi loeb ringkonnakohus eelviidatud tõendite alusel tuvastatuks, et

kaebaja oli Korra lisa 3 tabelist 1 ning selle sisust teadlik, vastasel juhul polnuks tal võimalik

kinnitada tabeli 1 veerus 16 toodud tingimuse täitmist. Kokkuvõtlikult puudus PRIA-l küll

käesolevas haldusasjas õiguslik alus väita kaebajal kohustuse tekkimist Riigi Teatajas

avaldamata Korra lisa 3 tabeli 1 alusel, kuid ebaõigeks ei saa lugeda vaidlustatud haldusaktis

toodut selle kohta, et kaebaja taotluste koostamisel ennast vastava tingimusega sidus,

kinnitades laeva jätkuvat registreeringut kalalaevade riiklikus registris 5 aastat pärast

toetusraha laekumist registreeringu eest.

22. Asjaolu, et PRIA on vaidlustatud haldusaktis alusetult viidanud kaebaja kohustuse alusena

Riigi Teatajas ekslikult avaldamata jäetud Korra lisa 3 tabeli 1 veerus 16 sisalduvale

kinnitusele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski piisav alus vaidlustatud haldusakti

tühistamiseks, kui kohus teeb kindlaks, et vastav kohustus oli materiaalselt õiguspärane ning

kaebajal hoolimata tabeli avaldamata jätmisest vastav kohustus tekkis. Määruse art 56 lg 1

näeb ette liikmesriigi kohustuse tagada, et toiming saab EKFilt toetust ainult juhul, kui viie

aasta jooksul pärast pädevate riigisiseste asutuste või korraldusasutuse tehtud otsust

rahastamise kohta ei tehta kõnealuses toimingus olulisi muudatusi, mis a) mõjutavad toimingu

olemust või rakendamistingimusi või annavad mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule

organile põhjendamatuid eeliseid ja b) tulenevad omandisuhete muutumisest infrastruktuuri

teatavas osas või tootmistegevuse lõpetamisest või asukoha muutmisest. Ringkonnakohus

leiab, et vaidlusalune kohustus on kooskõlas Määruse artikli 56 lõikega 1 ning järgib ka

eelpool viidatud Rakenduskavas seatud prioriteete ja eesmärke. Kohustuse sisu ei saa pidada

Määruse, Korra, KTKS ega Rakenduskavaga vastuolus olevaks.

23. Ühtlasi loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kaebajal oli laeva võõrandamise ajaks

vaidlusalune kohustus tekkinud, mistõttu tuleb lugeda PRIA vastav järeldus vaidlustatud

haldusaktis õigeks. PRIA 02.03.2010. a käskkirja nr 17-6/40 p 3 nägi ette: „Toetuse saaja

tagab projekti elluviimise tulemusena soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise

kasutamise taotluse rahuldamise otsuse tegemisest kuni seitsme aasta möödumiseni.

Moderniseeritud kalalaev peab olema registreeritud kalalaevade riiklikus registris vähemalt 5

aastat pärast viimase toetuseosa väljamaksmist.“ Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60

lõigete 1 ja 2 alusel oli käskkirja p 3 kaebajale täitmiseks kohustuslik. Vaidlust ei ole selle üle,

et kaebaja oli tema suhtes koostatud käskkirjast, sh sellega ettenähtud kohustusest teadlik ega

vaidlustanud seda; ka kinnitas ta taotlustes vastava kohustuse täitmist. HMS § 60 lg-st 1 ning

§ 61 lg-st 2 tulenevalt kehtis seega kaebaja kohustus ning toetuse andmise tingimus, pidada

moderniseeritud kalalaeva riiklikus registris, ka kalalaeva võõrandamise ajal, millest

tulenevalt on õige PRIA järeldus selles, et kalalaeva müügiga rikkus kaebaja temal lasuvat

kohustust. Eeltoodust tulenevalt on ainetud kaebaja mis tahes vastuväited seonduvalt

registrisse kantud andmete tähenduse või vastava nõude põhjendatusega ning tähtsust ei oma

ka see, milline osalus on kaebajal Keskikala OY-s, kellest koosneb laeva meeskond jms.

24. Ringkonnakohus märgib, et KTKS § 71 lg 2 ega § 198 lg 3 p 2 ei sätesta, et toetuse

andmise tingimus ning selle täitmisega seonduv kohustus, mille rikkumine võib kaasa tuua

toetuse tagasinõudmise, peaksid toetuse saajal tekkima otse seaduse või seaduses sätestatud

volitusnormi alusel antud määruse alusel. Vastav kohustus sai kaebaja puhul tekkida ka

kehtiva haldusakti alusel, millega otsustati kaebajale toetuse andmine ning nähti ette

tingimused, mida kaebaja pidi täitma. Küsimus sellest, kas vastav kohustus oli PRIA

02.03.2010. a käskkirjas ka õiguspärane, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.

Riigikohus on leidnud, et ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik

(RKHK 12.10.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-50-09, p 13, 13.11.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-

2608, p 16). Asjaolu, et PRIA ei ole vaidlustatud haldusaktis eelviidatud käskkirjale

eraldiseisvalt tuginenud on ringkonnakohtu arvates käsitatav HMS §-s 58 sätestatud

rikkumisena, mis ei mõjuta asja otsustamist. Kuna ringkonnakohus loeb kaebaja kohustuse, sh

kohustuse kasutada toetuse abil renoveeritud vara viisil, et laev on kantud riiklikku registrisse

käskkirja ning KTKS § 198 lg 3 p 2 alusel tekkinuks ning KTKS § 71 lg 2 p-d 2 ja 7

võimaldavad PRIA-l nõuda eeltoodud kohustuse ning renoveeritud vara kasutamise

tingimuste rikkumise korral toetuse tagasimaksmist, tuleks PRIAl asja uuel otsustamisel välja

anda samasisulise resolutsiooniga haldusakt. Seetõttu ei pea ringkonnakohus kaebaja suhtes

koostatud haldusakti tühistamist võimalikuks. Ühtlasi ei leia ringkonnakohus vastuolu KTKS

§ 71 lg 2 p-des 2 ja 7. Kuna kehtiva haldusaktiga nähti kaebajale ette laeva kasutamise

tingimusena selle registreering riiklikus registris, mis pärast tingimuse ettenägemist oli ühtlasi

käsitatav kaebaja kohustusena, rikkus kaebaja kalalaeva müügiga Soome ning selle riiklikust

registrist väljakandmisega nii talle seatud tingimust kui ka tingimuse täitmisest tulenevat

kohustust. Kaebaja viide Korra § 20 lõikele 1 ei ole asjakohane. Vaidlustatud haldusaktist ei

nähtu, et vastustaja oleks otsuse tegemisel vastavale normile tuginenud. Seetõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks kaebaja vastavat väidet ka käsitleda.

25. Määruse art 56 lg 1 näeb ette liikmesriigi kohustuse tagada, et toiming saab EKFilt toetust

ainult juhul, kui viie aasta jooksul pärast pädevate riigisiseste asutuste või korraldusasutuse

tehtud otsust rahastamise kohta ei tehta kõnealuses toimingus olulisi muudatusi, mis a)

mõjutavad toimingu olemust või rakendamistingimusi või annavad mõnele ettevõtjale või

avalik-õiguslikule organile põhjendamatuid eeliseid ja b) tulenevad omandisuhete

muutumisest infrastruktuuri teatavas osas või tootmistegevuse lõpetamisest või asukoha

muutmisest. Kaebaja leiab õigesti, et Määruse art 56 lg 1 paneb kohustuse liikmesriigile ning

sellest ei saa käesoleval juhul tuletada kaebaja konkreetset kohustust, olgugi, et kaebaja

rikkumise saab taandada Määruse art 56 lõike 1 kohaldamisalasse. Seega on halduskohus

alusetult viidanud Määruse art 56 lõikele 1. Ringkonnakohus märgib ka seda, et PRIA ei ole

vaidlustatud otsuses põhjendanud kaebaja rikkumist Määruse art 56 lõike 1 alusel, mistõttu ei

saa halduskohtu eksimus mõjutada PRIA otsuse õiguspärasust.

26. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega ärakuulamisõiguse rikkumise kohta.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt saatis PRIA esindaja 13.08.2012 kaebajale e-kirja

järelepärimisega, milles osundas PRIA-le teatavaks saanud asjaolule, et vaidlusalune kalalaev

on riiklikust registrist 01.10.2010 seoses müügiga Soome välja kantud ning see võib kaasa

tuua kaebajale määratud toetuse tagasinõudmise (tl 11). Kaebaja vastas järelepärimisele e-

kirjaga 13.08.2012 (tl 11p) ning ka oma esindaja kaudu 14.09.2012 (tl 1214). Kuna

vaidlustatud otsuse tegemise faktiliseks aluseks on samuti kalalaeva väljaarvamine riiklikust

registrist ning otsusega nõutakse kaebajalt tagasi meetme 1.3 raames saadud toetused, ei saa

väita, et kaebajal ei olnud võimalik PRIA tegevust ette näha ning oma ärakuulamisõigust

realiseerida. Ringkonnakohus möönab, et e-kirjas ei viidanud PRIA otsuses märgitud

õiguslikele alustele toetuse tagasinõudmiseks, kuid ringkonnakohus ei leia, et see piiranuks

kaebajat esindavat advokaadibürood vastuväidete esitamisel, kuivõrd vastuses PRIA e-kirjale

on analüüsitud ka KTKS §-s 71 toodud toetuse tagasinõudmise õiguslikke aluseid, millele

PRIA e-kirjas konkreetselt viidanud ei ole. Advokaadibüroo Sorainen AS 14.09.2012. a kirjast

ilmneb ka see, et kaebaja esindaja oli teadlik kaebajale 02.03.2010. a käskkirja p-ga 3 pandud

kohustusest, pidada kalalaeva registreerituna riiklikus kalalaevade registris vähemalt 5 aastat

pärast viimase toetuseosa väljamaksmist. Eeltoodust koosmõjus PRIA viitega kalalaeva

riiklikust registrist väljakandmise kohta oli kaebajal esindaja kaudu võimalik vastu vaielda

neile õiguslikele alustele, mis kaebaja kohustuse rikkumisega seondusid.

27. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus asendab halduskohtu otsuse põhjendused

käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna menetluskulude väljamõistmist on taotlenud ainult kaebaja

ning apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel