4-14-9633/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-14-9633

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2015. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1, kirjalikus menetluses Kohtunik Madis Kägu Väärteoasja number 4-14-9633 (2780,14,003698) Väärteoasi

U.K kaebus Lõuna Prefektuuri 05.11.2014. a otsusele väärteoasjas nr 2780,14,003698

Kaebuse esitaja U.K (ik. XXX, eluk. XXXX töökoht: XXXX; e-post: XXXX) RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, kohus otsustas:

jätta muutmata Lõuna Prefektuuri 05.11.2014. a otsus väärteoasjas 2780,14,003698 U.K karistamises LS § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 240 trahviühikut, s.o 960.- eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahv 960.- eurot (üheksasada kuuskümmend eurot) tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on U.K kohustatud tasuma kaheteistkümnel järjestikusel kuul igakuiselt vähemalt 80.- eurot (kaheksakümmend eurot).

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi SEB Pank kontole EE891010220034796011 või Swedbank kontole EE932200221023778606 või №rdea Bank kontole EE701700017001577198 või Danske Bank kontole EE403300333416110002. Kohustuslik on märkida viitenumber . 10220145225633

Edasikaebamise kord

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud

U.K karistati Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 05.11.2014. a otsusega väärteoasjas nr 2780,14,003698 liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 sätestatud rikkumise eest LS § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 240 trahviühikut, s.o 960 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis U.K 09.10.2014. a kella 21.09 ajal Rehepapi teel, Soinaste külas, Ülenurme vallas, Tartu maakonnas mootorsõidukit liikluskorraldusvahendi liiklusmärgi

351 (50 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 122 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. Sõidukiirust mõõdeti kiirusmõõtjaga Stalker DSR 2X DP 009669.

U.K esitas 20.11.2014. a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse. Kaebuses esinenud puuduste tõttu jättis kohus 25.11.2014. a määrusega kaebuse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 02.12.2014. a. U.K kõrvaldas kaebuses esinenud puudused tähtaegselt.

U.K taotleb kohaldatud 6 kuu pikkuse juhtimisõiguse äravõtmise muutmist või tühistamist, kuna tema töö ja teenistus on seotud osaliselt sõiduki juhtimisega. U.K töötab kolmandat aastat autode keretöödega tegelevas ettevõttes, kus tema töökohustuste hulka kuulub ka pidev autode liigutamine tänavalt töökohale ja klientidele kätteandmiseks tänavale.

Samuti kuulub U.K töökohustuste hulka allhanketööna autode transportimine erinevatesse autoremonditöökodadesse, mis nõuab temalt juhtimisõigust.

Kaebuse kohaselt seab juhtimisõiguse äravõtmine ohtu U.K töökoha. Uue töökoha otsimine oleks väga keeruline. Sissetuleku vähenemisel ei tuleks U.K kaebuse kohaselt toime enda igakuiste väljaminekutega, kuna temast sõltub ka suur osa tema perekonna ja talu toimetulekust.

Kaebusele lisatud XXXX OÜ 20.11.2014. a avaldusest nähtuvalt kuulub U.K töökohustuste hulka sõidukite transportimine ettevõtte territooriumilt ning allhanketöö raames tööde teostamiseks sõidukite transportimine erinevatesse Tartu autoremonditöökodadesse (kummipost, sildade reguleerimine, elektritööd jms).

20.01.2015. a XXXX OÜ avalduse kohaselt on U.K vaatamata oma noorele eale kolleegidele eeskujuks oma tõsise töösse suhtumise ning kohusetundlikkusega. Tööle asumisel selgus tema hea juhtimisoskus ning julgus sõita väga erinevate automarkidega erinevast hinnaklassist. Sellega seoses sai U.K ülesandeks oma muude tööülesannete kõrvalt toimetada sõidukeid erinevatesse remonditöökodadesse ning manööverdada nendega ettevõtte territooriumil. Vastavalt sellele kujunes ka tema töötasu. Talvar on oma tegu siiralt kahetsenud. U.K ei saa juhtimisõiguse äravõtmise korral täita oma tööülesandeid täies mahus, mistõttu ei saa talle maksta ka täies mahus töötasu. XXXX OÜ palub juhtimisõiguse U.K-le alles jätta.

Kohtu seisukoht

V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik U.K on kohtule teatanud, et ei soovi istungist osa võtta. Kohtuväline menetleja ei ole taotlenud kaebuse arutamist kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Menetlusalune isik ei ole kaebuses vaidlustanud lubatud sõidukiiruse ületamist väärteoprotokollis märgitud ulatuses, vaid on taotlenud mõistetud lisakaristuse tühistamist või muutmist.

LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis.

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll tõendab, et U.K poolt juhitud mootorsõiduki

BMW 535D registreerimismärgiga XXXX liikumiskiirus oli 09.10.2014. a kell 21.09 Tartumaal, Ülenurme vallas, Soinaste külas, Rehepapi teel 122 +/- 4 km/h. Suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h.

U.K poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutati kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP 009669, antennidega KC031251 ja KR009135. Kasutatud kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X DP 009669 oli taadeldud 02.09.2014. a. Seadet oli enne kasutamist kontrollitud 09.10.2014. a kell 12.00 ning see oli töökorras.

U.K on väärteoprotokolli antud ütlustes selgitanud 09.10.2014. a väärteo kohta järgmist : „ Tulin rehe hotelli ringilt Tõrvandi poole ja ei teadnud ega (kirjapilt muutmata) märganud et on 50 km/h ala, arvasin, et asula välisel teel 90 km/h. Kahetsen, et nii juhtus.“

Tunnistaja E.V. on enda 09.10.2014. a kell 22.45 toimunud ülekuulamisel selgitanud, et

09.10.2014. a koos vanemliikluspolitseinik Anvar Vakkiga teenistuses olles teostasid nad liiklusjärelevalvet. Mõõtsid paigalt seistes sõidukite sõidukiirusi. Kella 21.09 ajal mõõtsid üksiku läheneva sõiduki kiiruseks 122 km/h. Lubatud teelõigul on lubatud suurim sõidukiirus

50 km/h. Nad andsid sinise-punase märgutulega kiirust ületanud sõidukile peatumismärguande. Kontrollimisel selgus, et kiirust ületanud sõidukit BMW registreerimisnumbriga XXXX juhtis U.K. U.K tunnistas kiiruse ületamist, kuid arvas, et antud teelõigul on lubatud 90 km/h. U.K sõnul kiirustas ta Ülenurme, kuhu pidi sõbra viima.

Kohus loeb kiirusmõõturi kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ja tunnistaja E.V. ütlustega tõendatuks, et U.K ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 68 km/h. Sellega rikkus ta LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja täitis LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo objektiivse koosseisu.

Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et U.K pani LS § 50 lg 5 p 3 nõude rikkumise toime tahtlikult.

Seega pani U.K toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 227 lg 4 järgi on mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel tuleb karistuse määramisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, mis on antud juhul 150 trahviühikut. U.K on kohtuväline menetleja karistanud rahatrahviga 240 trahviühikut ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks.

Hoolimata sellest, et kohus ei ole U.K puhul tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid ning karistust kergendava asjaoluna on vaadeldav U.K poolt väärteoprotokollis avaldatud kahetsus, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud alust kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse muutmiseks.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli U.K käesoleva väärteo toimepanemise ajal

2 kehtivat väärteokaristust: 09.09.2013. a karistati teda LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 145 trahviühikut, s.o 580 eurot (täidetud 03.02.2014. a) ja 01.08.2014. a LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot (täitmise kohta andmed puuduvad).

Kohtu hinnangul näitab U.K käitumine, et ta ei ole varasematest karistustest enda jaoks õigeid järeldusi teinud, kuna hoolimata varasematest karistustest sõidukiiruse ületamise eest, ei ole need pannud U.K rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Vastupidi,

U.K on jätkanud rikkumiste toimepanemist, ületades käesoleval juhul suurimat lubatud sõidukiirust enam kui 60 km/h.

LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt on võimalik LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise toimepanemisel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuust kuni 12 kuuni, s.t, et kohtuväline menetleja on lisakaristust kohaldanud selle minimaalses määras.

U.K on kohtule edastatud kaebuses märkinud, et juhtimisõiguse äravõtmine seab ohtu tema praeguse töökoha. XXXX OÜ on avaldanud, et U.K tööülesannete hulka kuulub sõidukite transportimine ettevõtte territooriumil ning allhanketöö raames sõidukite transportimine tööde teostamiseks Tartu erinevatesse autoremonditöökodadesse.

Lisaks on XXXX OÜ juhatuse liige märkinud, et U.K töötasu on kujunenud vastavalt talle pandud ülesannetele, mistõttu ei ole neil võimalik U.K-le täies mahus töötasu maksta, kui U.K oma tööülesandeid täies mahus ei täida. Samas ei nähtu nimetatud avaldusest, et U.K ohustaks juhtimisõiguse äravõtmise korral töökohast ilmajäämine.

Riigikohus on oma praktikas märkinud, et KarS § 481 lg 2 välistab mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise süüdistatavalt, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu ehk olukorras, kus mootorsõiduki kasutamine on isiku puude tõttu vältimatult vajalik (Riigikohtu

27.10.2014. a lahend nr 3-1-1-58-14). Töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks (Riigikohtu 30.04.2010. a lahend nr 3-1-1-26-10).

Arvestades U.K poolt toimepandud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust ning varem kohaldatud karistusi, mis ei ole U.K pannud oma liikluskäitumist muutma, ei ole kohtu hinnangul alust mõistetud rahatrahvi vähendamiseks ega lisakaristuse tühistamiseks. Samas, arvestades mõistetud rahatrahvi suurust ning seda, et U.K töötasu võib juhtimisõiguse äravõtmise tõttu väheneda, tehes raskemaks rahatrahvi ühekordse tasumise, peab kohus põhjendatuks võimaldada rahatrahvi ositi tasumist. U.K on võimalik tasuda karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi 12 kuu jooksul. U.K kohustub igakuiselt 12 kuu vältel tasuma rahatrahvi katteks vähemalt 80 eurot.

Madis Kägu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/