3-14-52763/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52763

Haldusasi

V.V. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 5000 eurot

saamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.

24.10.2014 saabus Tallinna Halduskohtule V.V. kaebus, milles kaebaja märgib, et esitas

asjas 5-18/14/20575 Tallinna Vanglale haginõude ning pakkus omad konflikti lahendamise

variandid. Vaatamata Euroopa vanglareeglistiku ja Euroopa inimõiguste konventsiooni

rikkumisele ei läinud Tallinna Vangla mingitele kompromisslahendustele.

Kaebusele on lisatud Tallinna Vangla 09.09.2014 vastus nr 5-18/14/20575-2 kaebaja 23.07.2014

võõrkeelsele pöördumisele, millega talle anti tähtaeg kahjunõude puuduste kõrvaldamiseks (tl 3)

ja 06.10.2014 vastus nr 5-18/14/20575-4 (tl 5), millega Tallinna Vangla tagastas kaebajale tema

kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult. Tallinna Vangla 06.10.2014 vastuses märgiti, et

pöördumine tagastatakse läbivaatamatult, kuna kinnipeetav on jätnud vangla 09.09.2014 kirjas

märgitud puuduse kõrvaldamata (ei ole esitanud võõrkeelse pöördumise tõlget ega andnud

nõusolekut tõlkimiseks), kuid tal on isikuarve väljavõtte kohaselt piisavalt rahalisi vahendeid, et

oma pöördumise tõlkekulusid katta, siis ei ole võimalik võõrkeelset pöördumist vangla kulul

tõlkesse saata ega pöördumist läbi vaadata. Tallinna Vangla hindas 09.09.2014 vastuses (tl 3)

kaebaja rahalist seisu tema vanglasisesel isikuarvel ja jõudis järeldusele, et kaebajal on piisav

vabade vahendite jääk (15,07 eurot) ja pidevad laekumised, mis võimaldavad tõlkekulude

kandmist.

Kaebusele on lisatud koopia kaebaja 23.07.2014 kaebusest Tallinna Vangla direktorile (tl 2, tõlge

tl 2a), milles ta taotles 5000 euro suuruse kahju hüvitamist. Tallinna Vanglale esitatud kaebusest

nähtuvalt

tekitati

väidetav

kahju

konflikti

tulemusena

vanglaametnike

tegevusega

(diskrimineerimine keeleoskamatuse ja rahvuskuuluvuse tõttu, kaebajat sunniti lahti riietuma, teda

otsiti vägivalda rakendades ja ähvardades läbi, kusjuures toimunut jälgisid 1–5 kinnipeetavat).

2.

27.11.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõude

täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks tähtaja. Määruses on selgitatud, et kohtule jääb selgusetuks,

milline on kaebaja nõue, millist liiki kaebust ta soovib kohtule esitada ja mis on tema kohtusse

pöördumise konkreetne eesmärk. Kaebusest koosmõjus sellel lisadega ei selgu, kas nõue, mille

kaebaja on 23.07.2014 esitanud Tallinna Vanglale, on sama, millega kaebaja praeguses asjas

kohtusse pöördub. Kohus selgitas, et kui kaebaja eesmärgiks on kahju hüvitamine, siis tuleb

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-st 2 tulenevalt märkida lisaks sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatule ka hüvitise suurus. Mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel, samuti juhul,

kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha, võib

kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

Lisaks selgitati määruses kaebajale kohustust esitada kohtule olemasolevad tõendid, millele ta oma

kaebust esitades tugineb ja mida ei ole kohtule kaebuse lisana veel esitatud.

3.

03.12.2014 esitas Tallinna Vangla kohtu nõudel kaebaja isikukonto väljavõtte ning

selgituse, millistel põhimõtetel hindab vangla kaebaja suutlikkust ise tõlkimise eest tasuda ja

millise hinnakirja alusel võõrkeelsete pöördumiste tõlkimine toimub.

Tallinna Vangla vastuse kohaselt on kinnipeetav V.V. teadlik võõrkeelsete pöördumiste

tõlkeprotsessist ning asjaolust, et vangla menetleb üksnes riigikeelseid pöördumis. Kuna tegemist

on isikuga, kelle vanglasisesel isikuarvel toimuvad regulaarselt rahalised liikumised ning talle

vabaks kasutamiseks olevad summad võimaldavad võõrkeelsete pöördumiste tõlkimise eest tasuda,

on ta juba ennetavalt võõrkeelse pöördumise esitamisel teinud tõlkeblanketile märke, et ta ei ole

nõus tõlkimise eest tasuma. Seega on tegemist isikuga, kes oma põhimõtetest lähtuvalt ei soovi

tõlketeenuse eest tasuda. V.V. täitis 18.08.2014 taotluse võõrkeelse pöördumise nr 5-18/14/20575-

1 tõlkimiseks saatmiseks ning märkis sellele, et ta ei soovi tõlketeenuse eest tasuda. Samas

vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtus, tema isikuarvele laekusid pidevalt rahalised vahendid,

2014.a juulikuu jooksul kokku 120 eurot, millest 54,40 eurot kulutas V.V. vangla kaupluses

tasumisele ning 2014. a augustis enne tõlkeblanketi täitmist 160 eurot. Seega kinnitasid

olemasolevad andmed, et isikul oli piisavalt rahalised vahendid tagamaks oma pöördumise

tõlkekulude kandmine. Rahaliste vahendite kasutamine on küll iga kinnipeetava enda otsustada,

kuid valides enda pöördumisega seotud kulude tasumise asemel sisseostude tegemise vangla

kauplusest, ei saa kinnipeetav väita, et on maksujõuetu ning loota, et vangla kannab ise kõik tema

võõrkeelse pöördumise esitamisega seotud kulud. Võõrkeelse pöördumise saamisel hindab vangla

seda, kas isik on võimeline ise esitatud pöördumist riigikeelde tõlkima, kas tema isikuarvel on

toimunud rahalisi liikumisi ning kas summad, mis tema isikuarvel liiguvad, võimaldavad tal lisaks

muude vajalike asjade soetamisele ka tõlke eest tasuda. Kui isik on keeleoskusest tulenevalt

võimeline ise oma pöördumise ära tõlkima, siis ei saada vangla seda enda kulul tõlkesse, vaid palub

pöördumise esitajal endal dokument ära tõlkida. Ka V.V. on esitanud Tallinna Vanglale

eestikeelseid pöördumisi. Vangla ei saada võõrkeelset pöördumist tõlkesse vangla kulul juhul, kui

isikuarvel on piisavalt rahalisi vahendeid ning vaatamata sellele ei soovi isik ise enda vahenditest

tõlke eest tasuda. Tõlketeenuse hinnakiri on pöördumise esitajale nähtav vanglale adresseeritud

võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks saatmise taotluselt ning selle kohaselt maksab ühe lehekülje

(1800 tähemärki sõnavahedega) vene keelest eesti keelde tõlkimine koos käibemaksuga 14,112

eurot. Teistest võõrkeeltest eesti keelde tõlkimine maksab alates 15,339 eurot lehekülg. Tõlketööde

hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi ning tõlketöö miinimumhind on 0,5

arvestusliku lehekülje maksumus.

4.

22.12.2014 saabus kohtule V.V. 19.12.2014 taotlus, milles kaebaja palub pikendada

puuduste kõrvaldamise tähtaega 15 päeva seoses asjaoluga, et kaebaja kannab kartseris

distsiplinaarkaristust kuni 27.12.2014 ning tal ei ole võimalik materjalide puudumise tõttu oma

seisukohta selgelt väljendada.

5.

05.01.2015 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal teatada, kas V.V. viibis

ajavahemikul 03.12.2014 – 27.12.2014 kartseris ning märkida, kas kartseris karistust kandval

isikul puudub vangla sisekorraeeskirja § 60 lg-st 1 lähtuvalt juurdepääs tema kaebuse aluseks

olevatele haldusasja materjalidele. Tallinna Vangla vastas kohtule 06.01.2015 ning teatas, et

kaebaja viibis kartseris ajavahemikul 12.12.2014 – 22.12.2014 ja 22.12.2014 – 27.12.2014. Lisaks

kinnitas Tallinna Vangla, et kartseris karistust kandval isikul on juurdepääs tema kaebuse aluseks

olevatele haldusasja materjalidele, kuna kartserikambrisse paigutamisel neid dokumente

kinnipeetavalt ära ei võeta.

6.

08.01.2015 esitas kaebaja kohtule nõude täpsustuse, milles selgitab, et soovib Tallinna

Vanglalt mittevaralise kahju 5000 euro väljamõistmist seoses kaebaja diskrimineerimisega

keeleoskamatuse ja rahvuskuuluvuse tõttu ning seoses inimväärikuse alandamisega läbiotsimisel

(kaebajat sunniti lahti riietuma, teda otsiti vägivalda rakendades ja ähvardades läbi, kusjuures

toimunut jälgisid ka teised kinnipeetavad).

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse

vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud

kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg 8.

VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja

ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja

vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse

osas halduskohtu poole.

9. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse

menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks

jätab kõrvaldamata taotluses või vaides esinenud puudused) ja menetlus lõpetatakse seetõttu

õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1

tulenevalt lubatav. Vaide või taotluse õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses

jätkata asja sisulise arutamisega (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13 (p

19) ja seal viidatud praktika).

Riigikohus on ka rõhutanud, et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist,

ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma,

et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses

menetluses (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13 (p 20) ja seal viidatud

praktika).

10. Kohtule esitatud kaebuse eesmärk on mittevaralise kahju (5000 eurot) väljamõistmine

Tallinna Vanglalt seoses kaebaja väidetava diskrimineerimisega keele mitteoskamise ja

rahvuskuuluvuse tõttu ning seoses inimväärikuse alandamisega läbiotsimisel (asjaoludel, mida

kaebaja on märkinud kaebuse täpsustuses kohtule). Kohtule esitatud materjalist nähtub, et kaebaja

on 23.07.2014 esitanud samal põhjusel Tallinna Vanglale kahju 5000 euro nõudes. Kõnealune

taotlus on kaebajale tagastatud põhjusel, et kaebaja ei esitanud vaatamata Tallinna Vangla palvele

oma 23.07.2014 pöördumise tõlget eesti keelde ega ka nõusolekut võõrkeelse pöördumise

tõlkekulude kandmiseks ning tal on isikuarve väljavõtte kohaselt piisavalt rahalisi vahendeid, et

oma pöördumise tõlkekulusid katta. Tallinna Vangla hindas 09.09.2014 vastuses (tl 3) kaebaja

rahalist seisu tema vanglasisesel isikuarvel ja jõudis järeldusele, et kaebajal on piisav vabade

vahendite jääk (15,07 eurot) ja pidevad laekumised, mis võimaldavad tõlkekulude kandmist.

10.1. Tallinna Vangla on taotlust tagastades märkinud, et põhiseaduse §-de 6 ja 52 kohaselt on

Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel ning tulenevalt keeleseaduse § 12 lg-st 1

on riigiasutusel õigus võõrkeelse avalduse, taotluse või muu dokumendi esitajalt nõuda selle

dokumendi tõlget eesti keelde. Vangistusseaduse alusel kehtestatud Justiitsministri 30.11.2000

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla

justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided

ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed

vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või

vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt

allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema

vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste

hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Sama

paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on

vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava

võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale

võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise

protsessi.

10.2. VSKE § 491 lg-s 4 on sätestatud, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel

rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning

tõlketeenuse eest tasub vangla. Lõike 5 kohaselt jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale

edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav

valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab

vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale, kes

põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju

hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

11. Praegusel juhul on kaebaja 23.07.2014 esitanud Tallinna Vanglale võõrkeelse taotluse,

misjärel on Tallinna Vangla hinnanud kaebaja isikukonto põhjal tema rahalist seisu ja leidnud, et

kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid tõlkekulude katteks. Kaebaja ei ole rahaliste vahendite

olemasolu vaidlustanud. Tallinna Vangla on andud kaebajale 09.09.2014 vastusega võimaluse

taotluse eestikeelse tõlke esitamiseks või nõusoleku andmiseks edastada dokument tõlkimiseks

kaebaja kulul. Kaebaja ei ole Tallinna Vangla vastavatele pöördumistele reageerinud. Kaebaja on

küll taotlenud dokumendi tõlkesse saatmist, kuid on taotlusele märkinud, et tõlkimise eest tasuda

ei soovi. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalist on kaebaja varasemalt esitanud vanglale ka

eestikeelseid taotlusi ja vaideid. Samuti nähtuvad kohtule esitatud isikukonto väljavõttest pidevad

laekumised kaebajale, mille arvelt saaks tõlkekulusid kanda ja oma väidetavalt rikutud õiguste

kaitseks vaideid ja taotlusi esitada.

Kohus leiab eeltoodu põhjal, et Tallinna Vangla on kaebajale taotluse mittevaralise kahju (5000

eurot) saamiseks kaebajale tagastanud õiguspäraselt. Vangla on õigesti hinnanud kaebaja

võimekust tõlkimise eest tasuda ning kaebajale on selgitatud kahju hüvitamise taotluse puuduste

(võõrkeelselt esitatud taotlus) kõrvaldamise vajadust ja võimalust, samuti on kinnipeetavale teada

tõlketeenuse hind (see on märgitud taotluse tõlkimiseks saatmise blanketile (nt tl 20).

Eelpool (määruse p 10.1) viidatud normidest tulenevat riigikeelse asjaajamise nõuet ei saa pidada

ülemääraseks olukorras, kus VSKE § 491 lg-s 4 on ette nähtud võimalus, et kinnipeetaval

vanglasisesel isikuarvel rahaliste vahendite tasub tõlketeenuse eest vangla. Kahju hüvitamise

taotluse tõlke eest tasumist ei saa pidada õigusvastaseks, kui kinnipeetaval on selleks taotluse

esitamise ajal raha. Vangla sisekorraeeskiri ei täpsusta küll, kuidas vangla peaks rahaliste

vahendite piisavust hindama ning VSKE § 491 lg 3 jätab vanglale selleks hindamisruumi

(„vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks“). Kohtu hinnangul on

kuritarvituste välistamiseks põhjendatud, kui vangla võtab arvesse tõlkevajaduse tekkimisele

eelnevat kaebaja finantskäitumist, sh märkimisväärseid kulutusi kaupluses. Praegusel juhul on

Tallinna Vangla taotlust tagastades märkinud taotleja rahalise olukorra kohta, et „isikuarve

väljavõtte kohaselt on tal piisavalt rahalisi vahendeid, et oma pöördumise tõlkekulusid kanda,

põhjalikumalt selle seisukoha kujunemist selgitamata. Vastustaja lõppjäreldust tuleb aga pidada

põhjendatuks, arvestades Tallinna Vangla selgitusi vastuseks 27.11.2014 kohtunõudele (tl 19)

ning kaebaja isikukonto väljavõttel (tl 31–32) kajastatud sissetulekuid ja kulutusi.

12. Kuna Tallinna Vangla on kaebaja 23.07.2014 taotluse tõlke puudumise tõttu kaebajale

tagastanud õiguspäraselt, on praegusel juhul kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. VangS §

11 lg-st 81 tulenevalt ei ole kaebajal sellises olukorras õigust sama kahju hüvitamise nõudega

kohtusse pöörduda. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe