2-13-60760/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-60760

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja Valeria XXX

Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja Mehis XXX

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXXOÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista XXXOÜ-lt välja XXXOÜ kasuks

menetluskulud 312 (kolmsada kaksteist) eurot, mis

sisaldab riigilõivu 168 eurot ja lepingulise esindaja kulu

144 eurot.

3. Jätta rahuldamata XXXOÜ avaldus summas 528

(viissada kakskümmend kaheksa) eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest

Menetluse käik

1. Harju Maakohus 22.09.2014 otsusega rahuldas XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt ning jättis menetluskulud 4% ulatuses XXXOÜ ja 96% ulatuses

XXXOÜ kanda. Kohtulahend jõustus 30.10.2014.

2. Hageja esitas 30.09.2014 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja

palub välja mõista 840 eurot, mis moodustab 96% menetluskuludest. Hageja menetluskuluks

on riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 700 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei vaidle vastu hageja riigilõivu nõudele, summas 175 eurot. Kostja esitab vastuväite

arvele nr 13002, summas 150 eurot. Nimelt puudus vajadus samaaegsele kliendi

konsulteerimisele ja kliendiga kohtumisele. Kliendiga kohtumine ei ole eraldi vajalik kululiik,

kui konsulteerimine on eelnevalt tehtud. Nimetatud arve on aktsepteeritav vaid 75 euro

ulatuses.

4. Kostja esitab vastuväite arvele nr 140019. Menetlusega ei ole seotud ega kuulu

menetluskuluna väljamõistmisele kohtuväline kirjavahetus (10.10.2013.a ja 12.11.2013) ,

kuna sisuliselt ei ole neil kirjadel erinevust ja puutumus kohtumenetlusse puudub. Samal arvel

kajastatud II vastuse koostamine kostja kirjale, ei ole aktsepteeritav, kuna kirjad ei erine

sisuliselt üksteisest. Arvest nr 140019 on põhjendatud kulu 150 eurot.

5. Hageja lisas 4 esitatud arvele vastu ei vaidle, arve summas 150.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

7. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 nõuetele. Kostja oma

menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

9. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud

700 eurot. Hageja, arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, palub välja mõista 840

eurot.

10. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 175 eurot (tlk 29). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 175 euro ulatuses,

mistõttu tuleb see kostjal vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile hüvitada.

11. Lepingulise esindaja tunnihind oli 2013 aastal 50 eurot/tund ja 2014. aastal 100 eurot/tund,

mis on kohtu hinnangul mõistlik. Tsiviilasja toimkust nähtub, et hageja seaduslik esindaja on

andnud volituse lepingulisele esindajale Valeria XXX 12.08.2014 (tlk 93). Volikirjale on

lisatud lepingulise esindaja haridust tõendav dokument, mis on välja antud 05.06.2014 (tlk

95).

12. Arvel 130002 kajastatud õigusabi toimingutele on kulunud 3 tundi ja arvel 140019 kajastatud

õigusabitoimingutele 4 tundi. Kohus leiab, et hageja taotlus mõista kostjalt välja hageja poolt

kohtueelses menetluses kantud kulud ei ole põhjendatud. Riigikohus on 22.06.2010 määruses

nr 3-2-1-63-10 p 12 märkinud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse

koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude

hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega tuleb

hageja taotlus kohtueelse menetluse kulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata järgmiste

toimingute osas: 10.10.2013 XXXOÜ nõudekirja koostamine ja 12.11.2013 nõue XXXOÜ

arve 222 täiendavaks tasumiseks (mõlemad toimingud on kajastatud arvel 140019).

Toimikust nähtub, et 19.12.2013 hagiavalduse (tlk 1), 20.01.2014 puuduste kõrvaldamise (tlk

35), 05.03.2014 hageja vastuse (tlk 59) ja 14.05.2014 hageja II vastuse (tlk 79) on

allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. Samuti nähtub toimikust, et lepingulist esindajat on

volitatud alates 12.08.2014 ning Valeria XXX haridustase ei vastanud enne 05.06.2014 TsMS

§ 218 sätestatud nõuetele. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine

ei muuda Valeria XXX hageja esindajaks. Esindaja tähendab esindaja menetluses osalemist

ja esindatava nimel tegutsemist. Juhul kui Valeria XXX nõustas hagejat, siis tulenevalt TsMS

§ 175 lg-st 2 ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele.

Tulenevalt eeltoodust ei kuulu arvel 130002 ja 140019 kajastatud õigusabitoimingud

hüvitamisele kostja poolt kokku summas 550 (150+400) eurot.

13. Arve 140028 summas 150 eurot (13.08.2014 kohtuistungil osalemine) on põhjendatud ja

vajalik ning kuulub kostja poolt hüvitamisele.

14. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalik menetluskulu 175 eurot riigilõivu ja 150 eurot

lepingulise esindaja kulu, kokku 325 eurot. Arvestades Harju Maakohus 22.09.2014 otsuses

märgitud proportsiooni jääb kostja kanda riigilõivust 168 (175*96%) eurot ja lepingulise

esindaja kulust 144 (150*96%) eurot, kokku 312 eurot. Seega rahuldab kohus hageja avalduse

menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, jättes taotluse rahuldamata summas

528 (840-312) eurot.

15. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik