3-13-70238/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-70238 Haldusasi MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing kaebus Tallinna linna kohustamiseks tasuda erakooli tegevuskulud 2013. aastal summas 15 768 eurot Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing, esindaja v. adv Taivo Ruus Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Nele Kilk Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.03.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 30.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-70238 muutmata ja Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 04.03.2015 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

2(8) menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing esitas 30.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks: 1) osaleda eraüldhariduskooli Hilariuse kool tegevuskulude katmises esitatavate arvete alusel; 2) tasuda 2013. aasta eest juba esitatud arved kogusummas 15 768 eurot; 3) tasuda viivist tasumata arvete eest.

Kaebuse kohaselt on MTÜ-le Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing väljastatud koolitusluba nr 7131 HTM, mille alusel peab MTÜ erakoolina tegutsevat Hilariuse kooli, mis on mõeldud erivajaduslikku õpet vajavatele lastele. Erakoolis õppis 2013. aasta jaanuarist kuni augustini 17 õpilast, alates septembrist kuni tänaseni on õpilaste arv, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Tallinna linn, kokku 20. 2013. aastal on MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing esitanud Tallinna Linnavalitsusele igakuiselt arveid linnapoolse tegevuskulu katmiseks kokku summas 15 768 eurot. Tallinna Linnavalitsus on keeldunud arveid tasumast. Seega ei täida vastustaja erakooliseaduse (edaspidi EraKS) §-st 222 tulenevat kohustust katta kaebaja peetava eraüldhariduskooli tegevuskulusid. Hilariuse kool on ette nähtud erivajadustega õpilastele ning kooli võetakse vastu õpilased, kes on läbinud nõustamiskomisjoni ja omavad komisjoni suunamiskirja eripedagoogilisele õppele, mille võimalused munitsipaalkoolides on oluliselt piiratud. Seitse Tallinna linnas asuvat hariduslike erivajadustega lastele haridust pakkuvat põhikooli on jaotunud üle linna, hariduslike erivajadustega õpilastel ei tohiks olla kohustust käia kodust oluliselt kaugemal koolis kui ülejäänud õpilased. Sellega on Hilariuse kooli erakoolina pidamine täiendavalt põhjendatud.

2. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Õigeks vastustajaks on Vabariigi Valitsus, kuna Hilariuse kool ei ole eraüldhariduskool, millega seonduvate kulude kandmisel kohalduks EraKS § 222. Hilariuse kool on suunatud hariduslike erivajadustega õpilastele ning kõik kooli õpilased on toimetulekuõppel, mistõttu peab põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 4 alusel neile põhiseaduse (PS) §-s 37 sätestatud hariduse andmise tagama riik. Kooli põhikirja kohaselt on kooli eesmärgiks anda põhikooliharidust erivajadustega lastele Vabariigi Valitsuse 16.12.2010 määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava“ lisa 2 järgi, mis on toimetulekuõpet käsitlev õppekava, ning vastava õppe tagamine on otsesõnu PGS § 2 lg-s 4 sätestatud riiklik kohustus. PGS § 2 lg 4 sätestab selgelt riigi ülesande asutada hariduslike erivajadustega õpilastele õppe andmiseks vajalikud koolid, kujundada sobiv koolivõrk, mis arvestaks maksimaalselt vastavate õpilaste elukohalähedusega, tagada nende kooli vastuvõtt, luua koolis õpilaste igakülgse arengu toetamiseks spetsiaalsed õpitingimused ning kanda kooli ülalpidamisega seotud kulud. Sel moel tagab riik PS §-s 37 sätestatud õppemaksuta kohustusliku hariduse andmise hariduslike erivajadustega õpilastele. PGS § 2 lg-s 4 sätestatud kohustuse olemusest ja imperatiivsusest tuleneb, et kui riik vastavat kohustust ei täida, siis on ta kohustatud hüvitama kohustuse täitmisega kaasnenud kulud. Vastasel juhul võiks kohustuse täitmata jätmine õigustada kohustuse täitmisest kõrvalehoidumist ning riigi alusetut rikastumist. EraKS §-s 222 sätestatud erakoolide tegevuskulude hüvitamise regulatsioon ei ole mõeldud PGS § 2 lg-s 4 sätestatud kohustuse täitmisest vabanemiseks. PGS § 2 lg-s 4 sätestatud hariduslike erivajadustega õpilaste koolide pidamise kohustust ei ole kohalikele omavalitsustele pandud. Vastav kohustus lasub riigil, kes on seadusest tuleneva ülesande täitmiseks loonud ka mitmeid vastavaid koole. Vastavalt PGS § 2 lg-le 4 kehtib

3(8) hüvitamiskohustus täies mahus, st samadel alustel riigi erikoolidega peab riik rahastama kõigis üldhariduskoolides, sh eraüldhariduskoolides õppivate nägemisja kuulmispuudega õpilaste, liikumispuudega õpilaste, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeeluja käitumishäiretega õpilaste, toimetulekuja hooldusõppel olevatele õpilaste ning kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste õppetegevust. Arvestades, et MTÜ pakub toimetulekuõpet, täites seega riiklikku kohustust, peaks sellega seonduvad kulud täies mahus ja mingite eranditeta kandma riik. Riigikoolide, sh riigi omandis olevate hariduslike erivajadustega õpilaste koolide pidamise kulusid ei ole omavalitsus kohustatud rahastama. Eeltoodu kehtib ka rahvastikuregistrijärgselt Tallinna linna haldusterritooriumil elavate õpilaste kohta. Seega ei ole kaebaja kooli tegevuskulude hüvitamise kaebus esitatud õige vastustaja vastu ning vastustajaks peaks olema Eesti Vabariik Vabariigi Valitsuse kaudu. EraKS §-s 222 sisalduv ülesanne on riiklik kohustus. Eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid kohustus, mille riik on vabatahtlikult võtnud, millest tulenevalt on see kohustus käsitatav riikliku ülesandena. Riikliku ülesande täitmisega kaasnevad kulud on kohustatud hüvitama riik. See tähendab, et ka kulude hüvitamise nõue tuleb esitada riigi vastu. Vastavalt KOKS § 6 lg-le 2 on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas põhikoolide ja gümnaasiumide ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Kaebaja kool ei ole käsitatav munitsipaalomandis oleva koolina. Samuti on Tallinna linn seisukohal, et EraKS § 222 on põhiseadusevastane. Tallinna linnal on PS § 37 alusel kohustus teha haridus oma haldusterritooriumil kättesaadavaks ning pidada selle jaoks ülal vajalikul arvul õppeasutusi, kusjuures õpe peab toimuma õppemaksuta. Olukord, kus Tallinna linn peab lisaks olemasolevale hariduse pakkumise kohustusele ilma igasuguse rahastamiseta ülal pidama ka erakoole, on põhiseadusvastane, sest see on otseses vastuolus kohaliku omavalitsuse kohustusega pakkuda tasuta õpet. EraKS § 222 põhiseadusevastasus nähtub otseselt ka KOKS § 6 lg-st 2, mille kohaselt on omavalitsusüksus kohustatud korraldama üldhariduskoolide ülalpidamist vaid juhul, kui need on tema omandis. Põhiseadusvastane on ka olukord, mille on riik enda tegevusega loonud. PS § 154 lõike 2 teise lause alusel on riigil kohustus eraldada riiklike ülesannete täitmiseks rahalised vahendid riigieelarvest. Riik ei ole kohalikele omavalitsustele EraKS sätte rakendamiseks rahalisi vahendeid ette näinud. Vastustaja on esitanud Eesti Vabariigi vastu Haridusja Teadusministeeriumi kaudu kaebuse kohustamaks riiki hüvitama EraKS § 222 rakendamisega kaasnenud kulu ja eraldama tulevikuks vajalikud rahalised vahendid riikliku kohustuse täitmiseks. Nimetatud kaebust menetleb Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-13-1329. Olukorras, kus riik on EraKS §-s 222 märgitud kohustuse vabatahtlikult võtnud ja sellega seonduvad kohustused omavalitsuste kanda jätnud, nägemata selleks ette täiendavaid rahalisi vahendeid, ei ole mõeldav, et omavalitsusüksus suudaks neid kohustusi katta ilma selleks riigilt vahendite saamiseta.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.02.2014 otsusega kaebuse. Kohus otsustas võtta vastu loobumise nõuetest kohustada vastustajat osalema eraüldhariduskooli Hilariuse kool tegevuskulude katmises esitatavate arvete alusel ning tasuma viivist viivitusse jäänud arvete eest (resolutsiooni p 1); lõpetada haldusasja menetluse nõudes kohustada Tallinna linna tasuma erakooli tegevuskulud 2013. aasta jaanuari kuni aprilli eest (summas 4814 eurot) (p 2); rahuldada ülejäänud osas kaebus (p 3); kohustada Tallinna linna tasuma kaebajale 2013. aasta mai kuni detsembri tegevuskuludest 10 954 eurot (p 4); lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud kohustus esialgse õiguskaitse korras täidetuks summas 5186 eurot, mistõttu kuulub kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud kohustus täitmisele veel summas 5768 eurot (p 5); mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja kantud riigilõiv 30 eurot (p 6); jätta poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kaebuse põhjendused olid järgmised. EraKS § 222 lõikes 1 sätestatakse, et vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri

4(8) järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel PGS §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast. MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing peetavale Hilariuse koolile on haridusja teadusministri 02.08.2011 käskkirja nr 618 alusel väljastatud koolitusluba nr 6324HTM kehtivusega 02.08.2011-31.08.2013 ning 06.08.2013 käskkirja nr 362 alusel koolitusluba nr 7131HTM kehtivusega 01.09.2013-31.08.2018. Koolitusload on väljastatud EraKS § 5 lg 1 alusel ning antud õppe korraldamiseks põhikooli I-III kooliastmes Tallinna linnas. Hilariuse koolis õppis 2013. a jaanuarist kuni augustini 17 õpilast ning alates septembrist kuni tänaseni on õpilaste arv, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Tallinna linn, kokku 20. Tallinna linn ei ole vaidlustanud kaebaja esitatud arvetel märgitud summade suurust. Kohtu hinnangul vastavad arvetel märgitud summad PGS § 83 lg 7 alusel kehtestatud määruse „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2013. aastal“ nõuetele (määruse kohaselt oli ühe õppekoha tegevuskulu piirmäär 2013. aastal 73 eurot ühe kuu kohta). PGS § 2 lg 1 kohaselt on põhikool üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks ning põhikoolis on kolm kooliastet (I kooliaste – 1.-3. klass; II kooliaste – 4.-6. klass; III kooliaste – 7.-9. klass). EraKS § 2 lg 1 kohaselt on erakool äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu (edaspidi pidaja) asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt on erakooli liigiks muu hulgas põhikool. Kohus leiab, et kuna Hilariuse kool on loonud võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks ning koolile on väljastatud EraKS § 5 lg 1 alusel luba õppe korraldamiseks põhikooli kõikides kooliastmetes, vastab Hilariuse kool eelnimetatud üldhariduskooli nõuetele ning seega on tegemist eraüldhariduskooliga. Vastavas osas puudub pooltel ka vaidlusküsimus. PGS § 2 lg 4 kohaselt võib hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemisja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeeluja käitumishäiretega õpilastele, toimetulekuja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Kohtu hinnangul ei välista vastav regulatsioon asjaolu, et Hilariuse kool on eraüldhariduskool. Samuti ei muuda seda fakti asjaolu, et koolis õpivad erivajadustega lapsed ning kooli eesmärk on pakkuda õpet eelkõige erivajadustega lastele. Hilariuse kool vastab PGS § 2 lg 1, EraKS § 2 lg 1 ja lg 2 p 3 nõuetele ning PGS § 2 lg-s 4 sätestatu ei muuda seda olematuks. Edasi annab kohus hinnangu selle kohta, kas PGS § 2 lg 4 teises lauses sätestatud riigi kohustus asutada ja pidada teatud hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koole saab välistada EraKS § 222 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustuse osaleda õigusaktides määratud ulatuses eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. Vastava sätte muutmist puudutava eelnõu seletuskirja (põhikoolija gümnaasiumiseaduse ning sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 340 SE seletuskiri) kohaselt luuakse PGS § 2 lg-ga 4 suurem selgus nendes erivajadustes, mille puhul on vajalik ja otstarbekas õpe erivajadustega laste koolis ning sätte eesmärk on, et riik tagaks põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetulekuja hooldusõppes osalevatele õpilastele võimaluse õppida riigi poolt peetavas hariduslike erivajadustega õpilaste koolis, kui kohalikud omavalitsused vastavat võimalust ei paku. Kohus leiab, et PGS § 2 lg-s 4 sätestatu paneb riigile küll kohustuse tagada hariduslike erivajadustega õpilastele riigikoolide olemasolu, kuid selline regulatsioon ei piira hariduslike erivajadustega lastele õppe pakkumist ka muudes koolides. PS § 37 lg-s 3 on sõnaselgelt sätestatud, et lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Hilariuse koolis õppivate laste vanemad on oma lapse sellesse kooli õppima asumisega oma

5(8) valikuvabadust teostanud. PGS § 2 lg 4 võiks anda koolikohustuslikule lapsele või tema vanemale nõudeõiguse riigi suhtes, et riik rajaks erivajadusega õpilasele suunatud kooli, kuid see ei anna linnale alust vabaneda EraKS § 222 lg-s 1 sätestatud kohustusest. Kohalikul omavalitsusel puudub õigusaktidest tulenev volitus teostada vanemate valikuõigust viimaste asemel. PGS § 47 lg 1 kohaselt lähtutakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis. Üksnes juhul, kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, oleks vastustaja kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. Sellisel juhul võiks tulla kõigi osapoolte koostöös kõne alla, et õpilane jätkab oma haridusteed riigi rajatud koolis. Vaidlust ei ole selle üle, et Hilariuse kool suudab erivajadustega õpilase õpet korraldada. Samuti ei välista PGS § 2 lg 4 mingil moel kohalikule omavalitsusele EraKS § 221 lg-ga 1 pandud kohustust osaleda õigusaktides sätestatud ulatuses eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. EraKS § 222 ei erista eraüldhariduskoole selle alusel, kas koolis antakse põhiharidust hariduslike erivajadustega lastele või hariduslike erivajadusteta lastele. Vastustajal tuleks kooli tegevuskulud katta ka siis, kui vastustaja haldusterritooriumil elav õpilane õpiks eraüldhariduskooli asemel mõne teise valla või linna üldhariduskoolis. Seega ei oma EraKS § 222 lg 1 alusel tegevuskulude katmisel tähtsust asjaolu, et eraüldhariduskool pakub õpet eelkõige hariduslike erivajadustega lastele. PGS § 83 lg 6 sätestab, et tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulude piirmäärast ühe kuu kohta, välja arvatud õpilaste puhul, kes õpivad § 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides. Sellest nähtub, et haridusliku erivajadusega õpilaste klassides ei lähtuta tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulude piirmäärast, vaid õppekoha tegevuskulu tegelikust maksumusest. Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määruse nr 28 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2013. aastal“ § 1 kohaselt on ühe õppekoha tegevuskulu piirmäär 73 eurot ühe kuu kohta. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt vastustajale esitatud arvete alusel taotletakse tegevuskulude katmist üksnes ühe õppekulu tegevuse piirmääras, s.o 73 eurot kuus ühe õpilase kohta. Seega ei olene vastustaja osaluse määr Hilariuse kooli tegevuskulude katmises sellest, kas õpilastel on erivajadus või mitte. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, justkui võiks EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse mittetäitmist õigustada sellega, et eraüldhariduskoolide tegevuskulude rahastamine on oma olemuselt riiklik kohustus ning et riik ei ole omavalitsusele vastava kohustuse täitmiseks raha eraldanud. Kohus leiab, et EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmise seisukohalt ei oma käesolevas vaidluses vastavad asjaolud tähtsust, kuna nimetatud säte on vastava kohustuse seadnud otsesõnu kohalikule omavalitsusele. Hinnangu andmine sellele, kas riik on omavalitsustele taganud neile EraKS §-ga 222 pandud ülesande täitmiseks piisavate eelarvevahendite olemasolu või eraldamise (olenemata sellest, kas vastav kohustus on oma iseloomult omavalitsuslik või riiklik), väljub käesoleva vaidluse piiridest, seondudes hoopis Tartu Ringkonnakohtu menetluses oleva haldusasjaga nr 3-13-1329. Seega ei saa koolile tegevuskulude hüvitamist seada sõltuvusse riigilt raha saamisest. Tegemist ei ole tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul, kui riik linnale selleks raha eraldab. Kohus leiab, et isegi kui leiaks tuvastamist, et riigil on kohustus Tallinna linnale eraldada lisavahendeid, ei tähenda see, et Tallinna linn saaks sel moel õigustada enda kohustuste täitmata jätmist või täitmisega viivitamist kolmandate isikute, sh kaebaja ees. Asjaolu, et kohustatud poolel pole

6(8) rahalise kohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda. Vastustaja ei ole esitanud arvete põhjendatuse kohta ühtegi sisulist vastuväidet, näiteks, et Hilariuse koolis õpiks tegelikkuses arvetel märgitust vähem õpilasi, kelle elukohaks on Tallinna linn.

4. Tallinna linna apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2014 otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on alljärgnevad. Ehkki Hilariuse kooli näol on tegemist muu hulgas ka eraüldhariduskooliga, ei kohaldu selle tegevusega seonduvate kulude kandmisele EraKS § 222. Hilariuse kool on suunatud hariduslike erivajadustega õpilastele. Hilariuse kooli õpilaste puhul on tegemist lastega, kellest kõik on toimetulekuõppel olevad õpilased. Seda tõendab nii Haridusja Teadusministeeriumi kodulehel olev info (mis kuvab Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid) kui ka Hilariuse kooli kodulehel olev informatsioon. Kodulehel on kirjas: „Hilariuse kool on kool erivajaduslikku õpet vajavatele lastele. Kooli on oodatud õppima toimetuleku õppekavale määratud õpilased.“ Hilariuse kooli põhikirja p-st 2.2. nähtuvalt on kooli eesmärgiks anda põhiharidust erivajadustega lastele „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava“ lisa 2 järgi. Lisa 2 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ on toimetulekuõpet käsitlev õppekava. Vastavalt PGS § 2 lg 4 esimesele lausele võib hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks asutada ja pidada sellistele õpilastele suunatud kooli. PGS § 2 lg 4 teine lause näeb ette ja loetleb õpilaste erivajadused, milliste esinemisel on neile PS §-s 37 sätestatud hariduse andmise kohustatud tagama konkreetselt riik. Nii sätestab PGS § 2 lg 4 teine lause, et riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemisja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeeluja käitumishäiretega õpilastele, toimetulekuja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Toimetulekuõppe tagamine on PGS § 2 lg-s 4 sätestatud riiklik kohustus. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut ning tema kujunemist Eesti kodanikuks, kes tuleb eluga toime tuttavates tingimustes, teeb võimetekohast praktilist tööd ja teab oma kuulumisest oma rahva ja Eesti kodanike hulka. Apellant nõustub kohtu seisukohaga, et hariduslike erivajadustega õpilastele võib õpet pakkuda ka muudes koolides, kuid see ei võta riigilt kohustust hüvitada vastava hariduse alternatiivsele pakkujale sellega kaasnevaid kulutusi. EraKS §-s 222 sätestatud erakoolide tegevuskulude hüvitamise regulatsioon ei ole mõeldud riigi PGS § 2 lg-s 4 sätestatud kohustuse täitmisest vabastamiseks. PGS § 2 lg-s 4 sätestatud hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolide pidamise kohustust ei lasu kohalikel omavalitsustel. See kohustus lasub riigil, kes seda seadusest tulenevat ülesannet ka faktiliselt täidab. Siinkohal vajab rõhutamist, et riigi poolt peetavates koolides ei pea omavalitsused hariduslike erivajadustega õpilastele õppetegevuse finantseerimises riiki toetama mingil viisil, sh sõltumata asjaolust, et kõik õpilased on rahvastikuregistri kohaselt mõne omavalitsuse elanikuna registreeritud. Halduskohus on otsuses sedastanud, et Hilariuse kool vastab PGS § 2 lg 1, EraKS § 2 lg 1 ja lg 2 p 3 nõuetele ning PGS § 2 lg-s 4 sätestatu ei muuda seda olematuks. Tallinna linnale jääb selgusetuks, mida kohus eeltooduga tõendada on soovinud. On mõeldamatu, et Hilariuse kool võiks nõuda rahastamist samaaegselt nii omavalitsuselt kui riigilt ning lihtsalt sellelt pinnalt, kelle vastu nõude esitamine talle hõlpsam tundub. Apellant on seisukohal, et olukorras, kus seadus määratleb üheselt riigi kohustuse finantseerida täies mahus osade hariduslike

7(8) erivajadustega õpilastele õpet (PGS § 2 lg 4 teise lause alusel), ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust sama kooli tegevust mistahes alusel doteerida. Samuti ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et PGS § 2 lg 4 võiks anda koolikohustuslikule lapsele või tema vanemale nõudeõiguse riigi suhtes, et riik rajaks hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli, kuid see ei anna alust kohalikule omavalitsusele vabaneda EraKS § 222 sätestatud kohustusest. Apellant on seisukohal, et PGS § 2 lg 4 tõlgendamine nii, et riigi rahastamiskohustus sõltuks sellest, kas hariduslike erivajadustega õpilane õpib riigi omandis olevas koolis või mujal, oleks käsitatav meelevaldse kunstliku eristamisena, mis ei arvestaks kohustuse olemust ja eesmärki. On ilmne, et kõik PGS § 2 lg 4 teises lauses loetletud õpilased kuuluvad samasse gruppi, mistõttu on tegemist sarnase olukorraga, olenemata haridusasutuse pidaja isikust. Vastavalt PGS § 2 lg-le 4 kehtib hüvitamiskohustus täies mahus, s.t samadel alustel riigi erikoolidega peab riik rahastama kõigis üldhariduskoolides, sh eraüldhariduskoolides õppivate nägemisja kuulmispuudega õpilaste, liikumispuudega õpilaste, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeeluja käitumishäiretega õpilaste, toimetulekuja hooldusõppel olevatele õpilaste ning kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste õppetegevust. Arvestades, et MTÜ täidab toimetulekuõpet pakkudes riiklikku kohustust, peab sellega seonduvad kulud täies mahus ja mingite eranditeta kandma riik. Nagu eespool märgitud, ei ole omavalitsus kohustatud rahastama riigi omandis olevate hariduslike erivajadustega õpilaste koolide pidamise kulusid. Eeltoodu kehtib ka rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna haldusterritooriumil elavate õpilaste kohta. PGS § 2 lg 4 lauseosa „Riik tagab koolide asutamise ja pidamise“ tähendab väga selgelt riigi ülesannet asutada hariduslike erivajadustega õpilastele õppe andmiseks vajalikud koolid, kujundada sobiv koolivõrk, mis arvestaks maksimaalselt nende õpilaste elukohalähedusega, tagada nende õpilaste kooli vastuvõtt, luua koolis nende õpilaste igakülgse arengu toetamiseks spetsiaalsed õpitingimused ning kanda kooli ülalpidamisega seotud kulud. Sel moel tagab riik PS §-s 37 sätestatud õppemaksuta kohustusliku hariduse andmise hariduslike erivajadustega õpilastele. PGS § 2 lg 4 teise lause kohaselt on hariduslike erivajadustega õpilaste kooli pidamine pandud riigile kindlal eesmärgil – tagada hariduslike erivajadustega õpilastele üle riigi ühtlase kvaliteediga hariduse kättesaadavus kõigile koolikohustuslikele õpilastele, sest PS § 37 kohaselt on hariduse omandamine kohustuslik. PGS-s või muudes õigusaktides puudub säte, mille alusel saaks riik kohalikult omavalitsuselt nõuda PGS § 2 lg 4 teises lauses nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste koolide pidamist või rahastamist. Riik ei saa PGS-s otse nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste puhul loobuda koolipidamise kohustuse täitmisest ka siis, kui seda kohustust täidab keegi teine (nt kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik). Seaduse mõte ei ole anda kohustatud subjektile võimalust oma kohustusliku ülesande täitmisest kõrvale hiilimiseks põhjendusel, et riigi tegemata jätmise tõttu täidab ülesannet keegi teine – käesoleval juhul kohalik omavalitsus läbi kolmanda isiku (erakoolipidaja), tasudes tema tegevuskulusid.

5. MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata.

8(8) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Kõigile Tallinna linna vastuväidetele on esimese astme kohus andnud ammendava vastuse.

7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad apellandi võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks menetluskulu kandmist tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks