3-13-205/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-205 Haldusasi JS kaebus Tallinna Vangla toimingutega –23.11.2011 ja 12.10.2012 advokaadibüroost saabunud kirjade avamine – tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3600 eurot Menetlusosalised Kaebaja – JS Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus JS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-205 muutmata ja JS apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 04.03.2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-205 2(3) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. JS esitas 30.01.2013 Tallinna halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla poolt talle 23.11.2011 ja 12.10.2012 advokaadibüroost saabunud kirjade avamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3600 eurot.

2. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tunnistab, et 23.11.2011 ja 12.10.2012 advokaadibüroost saabunud kirjade avamine oli õigusvastane, kuid ei nõustu, et kirjade avamisega rikuti sõnumi saladust. Kirjad avati kaebaja juuresolekul ja kirjade sisuga vangla ei tutvunud. Kaebaja õigusi ei riivatud nii intensiivselt, et see õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist.

3. Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2014 otsusega JS-i kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel. Asjas puudub vaidlus, et Tallinna Vangla avas kaebaja juuresolekul 23.11.2011 ja 12.10.2012 kaebajale advokaadibüroost saadetud kirjad. Samuti selles, et vangla kaebajale adresseeritud kirjade sisuga ei tutvunud ning et mõlema kirja avamise eest on vangla kaebaja ees kirjalikult vabandanud. Vanglapoolne vabandamine kaebaja ees nähtub ka toimikus olevatest vangla 28.01.2013 kirjadest nr 5-18/47623-5 ja 5-18/40660-3. Esimese kirja avamine on Tallinna Halduskohtu 03.08.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-156 tunnistatud õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et vabandamine on ebapiisav ja tekitatud mittevaraline kahju tuleb talle rahas kompenseerida. Kohus oli seisukohal, et hüvitis mittevaralise kahju eest ei pea tingimata olema rahaline. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et kirjade avamine toimus kaebaja juuresolekul ja vangla nende sisuga ei tutvunud, samuti sellega, et ühe kahest sarnasest toimingust on kohus tunnistanud õigusvastaseks, on käesoleval juhul kaebajale tekitatud hingelised üleelamised vanglapoolse vabandamisega kaebaja ees heastatud.

4. JS-i apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei selgu halduskohtu otsusest, milliseid seadusi vangla kaebaja suhtes rikkus. Vangla vabandus ei kompenseeri kaebaja hingelisi kannatusi. Halduskohus jättis tähelepanuta Riigikohtu 20.10.2011 määruses nr 3-3-1- 43-11 PS §-le 43 antud tõlgenduse, EIÕK art 8 lg 1 ja konventsiooni tõlgendamise kohtupraktika. Pärast 03.09.2012 jõustunud kohtuotsust haldusasjas nr 3-12-156 jätkas vangla intensiivselt õigusvastast tegevust, sest uuesti toimus kirja õigusvastane avamine 12.10.2012. On arusaadav, et seda tehti meelega, mida kinnitavad haldusasjad 3-13-641, 3-13-1262, 3-13- 1515, 3-13-1637. Kuna kaebaja põhiõiguste rikkumist jätkati süstemaatiliselt, nõuab ta õigluse taastamiseks 3600 euro suurust kompensatsiooni.

5. Tallinna Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Kuigi vangla õigusvastane tegevus seisnes selles, et apellandile advokaadibüroolt saabunud kirjad avati, toimus see apellandi juuresolekul ja kirjade sisuga vangla ei tutvunud, mistõttu ei rikkunud Tallinna Vangla oma õigusvastase tegevusega PS § 43 ega EIÕK art 8 lg-t 1. Kohus tunnistas vabanduse piisavaks vaatamata kohtule teada olnud asjaolule, et tegemist ei olnud esmakordse rikkumisega ning toimus pärast seda, kui kohus oli haldusasjas nr 3-12-156 tuvastanud vangla tegevuse õigusvastasuse. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-43-11 tehtud otsuse p-s 18 leidnud, et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua

3-13-205 3(3) kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Kuigi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamist rahas, on kolleegiumi senises praktikas (11.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-80-09, p 12; 05.10.2006 otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 14) kahjunõude rahuldamise ulatuse osas leitud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega põhjustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnormi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS §

201 lg 4 alusel korrata.

7. Praegusel juhul vaieldakse kahju üle, mille tekitas kahe JS-ile advokaadist esindaja saadetud kirja avamine vanglaametnike poolt kaebaja juuresolekul. Tallinna Halduskohus tunnistas 03.09.2012 otsusega nr 3-12-156 ühe neist toimingutest õigusvastaseks, kuna kehtiv õigus ei luba vangistusseaduse § 29 lg-s 1 sätestatud üldises korras avada kinnipeetavale advokaadibüroost saadetud kirja. Kuigi ümbrike avamine oli praegusel juhul õigusvastane, polnud tegemist sõnumi saladuse riivega PS § 43 tähenduses, vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009 otsuse nr 3-4-1-3-09, p 16. Kaebaja ei väida ja kohus ei ole tuvastanud, et kirjad loeti läbi või ette, nagu kaebaja viidatud kohtuasjas nr 3-3-3-43-11. Seetõttu puudub RVastS § 9 lg-st 1 tulenev alus hüvitada JS-ile mittevaraline kahju rahas.

8. Kahjunõude aluseks on praegu ainult kaks konkreetset toimingut, mille puhul ei saa rääkida kaebaja õiguste süstemaatilisest ja teadvast rikkumisest. Ühestki õigusnormist ei tulene nõuet heastada taoline väheintensiivne õiguste rikkumine enamaga kui õigusvastasust tuvastav kohtuotsus ja vangla vabandus. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja viited hilisematele õigusvastastele toimingutele, sest nende osas lahendatakse kaebaja nõuded haldusasjade 3-13- 641, 3-13-1262, 3-13-1515, 3-13-1637 raames.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks