3-13-1660/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1660 Haldusasi HT kaebus tühistada Tallinna Transpordiameti 02.07.2013 maksusoodustuse andmata jätmise otsus ja kohustada Tallinna Transpordiametit vaatama uuesti läbi HT taotlus anda maksusoodustus sõidukile registreerimismärgiga XXXXXX parkimiseks Tallinna parkimistsoonis T6 Menetlusosalised Kaebaja – HT, volitatud esindaja v.adv Mart Angerjärv Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.02.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus HT apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada HT apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1660 ning teha uus otsus, millega rahuldada HT kaebus, tühistada Tallinna Transpordiameti 02.07.2013 maksusoodustuse andmata jätmise otsus ja kohustada Tallinna Transpordiametit vaatama uuesti läbi HT taotlus maksusoodustuse andmiseks sõidukile registreerimismärgiga XXXXXX parkimiseks Tallinna parkimistsoonis T6.

3. Mõista Tallinna linnalt HT kasuks välja menetluskulu summas 1545,36 eurot (üks tuhat viissada nelikümmend viis eurot ja kolmkümmend kuus senti). Jätta Tallinna linna menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 04.03.2015. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-13-1660 2(8) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. HT elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud XXXXX XX XX-X, Tallinn. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (redaktsioon 01.01.2013-31.10.2013; edaspidi määrus nr 30) § 6 lg 1 kohaselt on avalik tasuline parkimisala Tallinna linna haldusterritooriumil asuv avalik tee või selle osa, kus parkimine ei ole keelatud ja mis piirneb mh J. Poska tänavaga. Määruse nr 30 § 6 lg 2 kohaselt kuuluvad avalikku tasulist parkimisala piiravad tänavad tasulisse parkimisalasse täies ulatuses.

2. 20.05.2013 esitas HT Tallinna Transpordiametile taotluse määruse nr 30 § 11 kohaselt elaniku maksusoodustuse saamiseks HT-ile kuuluva sõiduauto registreerimisnumbriga XXXXXX parkimiseks parkimistsoonis T6.

3. Tallinna Transpordiamet keeldus 02.07.2013 otsusega HT-i 20.05.2013 taotluse rahuldamisest. Otsust põhjendati asjaoluga, et tasulisse parkimisalasse kuuluvad parkimisala piiravad tänavad, mitte tänavaga piirnevad ja parkimisala perimeetrist väljapoole jäävad kinnistud. Tasulist parkimisala piirava tänava all mõeldakse teemaad teeseaduse (TeeS) mõistes. J. Poska tn 34 kinnistu jääb tasulise parkimisala perimeetrist väljapoole ega kuulu teemaa koosseisu. Maksusoodustuste andmisel lähtub Tallinna Linnavalitsus määruses nr 30 sätestatud nõuetest ning maksusoodustuste andmisel ei ole võimalik kohelda kõiki Tallinna elanikke võrdselt. Määruse nr 30 § 6 lg 2 ei võimalda anda maksusoodustust elanikele, kelle elukohaks on parkimisala perimeetrist väljapoole jäävad kinnistud.

4. 02.08.2013 esitas HT Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti 02.07.2013 otsuse tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks; Tallinna linna kohustamiseks vaadata HT-i 20.05.2013 taotlus maksusoodustuse saamiseks HT-ile kuuluva sõiduauto registreerimisnumbriga XXXXXX parkimiseks Tallinnas parkimistsoonis T6 uuesti läbi; ning tuvastada määruse nr 30 põhiseadusega vastuolu osas, milles see võib takistada kaebaja taotluse rahuldamist, kuna see ei taga isikute võrdset kohtlemist ja kehtestab ebaproportsionaalse piirangu isikule enda vara kasutamisel võrreldes teiste isikutega, kes on kaebajaga sarnases olukorras. Vaidlustatud haldusakt on õigusvastane. Kaebajal on täidetud määruse nr 30 § 11 lg-st 1 tulenevad nõuded maksusoodustuse saamiseks. Kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on olnud rohkem kui 2 kuud enne taotluse esitamist XXXXX XX XX-X. Nimetatud tänav kuulub määruse nr 30 kohaselt avalikku tasulisse parkimisalasse. Samuti on maksusoodustust taotletud sõiduki (reg.nr XXXXXX) osas määruse nr 30 nõuded täidetud. Tasulise parkimise ala saab hõlmata ainult neid kohti, kus parkimine on lubatud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-05). Tallinna linn ei saa kehtestada parkimisala eraomandis olevate kinnistute suhtes. Seega pole võimalik, et elukoht (kinnistu) asub tasulisel parkimisalal, v.a juhul kui käsitada elukohana aadressiks olevat tänavat, kus isik elab. Kui Tallinna Transpordiamet tõlgendas määrust nr 30 selliselt, et ka elukoha aluseks olev kinnistu peab asuma parkimisalana märgitud joonega piiritletud alal,

3-13-1660 3(8) siis järelikult kohaldas linn maksusoodustuse saamiseks varjatud lisatingimust, mida määrus nr

30 ei sätesta – kinnistu, millel asub isiku elukohaks olev maja, peab asuma tasulise parkimisalana märgitud ala piires. Tallinna Transpordiameti tõlgendus, et kaebajal, kelle elukoht on avaliku parkimisalaga piirneval tänaval, ei ole õigust saada elaniku maksusoodustust, rikub kaebaja põhiseaduslikke õigusi. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt võrreldes teiste, J. Poska tn paaritute numbritega majades elavate isikutega, kellele on maksusoodustus antud. Maksusoodustuse andmisel lähtumine ainult maja numbrist, arvesse võtmata, et võimalused parkimiseks on elamute asukohta arvestades sama piiratud, on vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 12 ning rikub kaebaja omandiõigust. Ka 02.07.2013 otsuses on Tallinna Transpordiamet tõdenud, et kohtleb Tallinna elanikke ebavõrdselt. Vastustaja ei ole toonud välja ühtegi mõistlikku põhjust, miks koheldakse isikuid ebavõrdselt.

5. Tallinna linn vaidles kaebusele täies ulatuses vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vaidlustatud 02.07.2013 toiming, millega keelduti kaebajale maksusoodustuse andmisest kaebajale kuuluva sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX parkimiseks parkimistsoonis T6, on seaduslik. See on kooskõlas määruse nr 30 § 11 lg-s 1 sätestatud nõuetega ning ei riiva kaebaja õigusi võrdsele kohtlemisele. Liiklusseaduse (LS) § 187 lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega tasulise parkimisala, parkimistasu määra või diferentseeritud määra ning parkimistasu soodustused ja vabastused. Määruse nr 30 § 6 lg 1 annab Tallinna avaliku tasulise parkimisala mõiste, mille järgi on J. Poska tn avaliku tasulise parkimisala piirav tänav. See tähendab, et J. Poska tn piirab parkimisala ning eraldab tasulise parkimisala ülejäänud Tallinna haldusterritooriumist. Parkimisala piirav tänav kuulub parkimisala koosseisu. Parkimisala piiravast J. Poska tänavast väljapoole jäävad, parkimisala piirava tänavaga piirnevad ehitised, kinnistud ja muud rajatised ei kuulu tee koosseisu ning ei kuulu ka parkimisalasse. Küll aga J. Poska tn ja sellest sissepoole jäävad teed (tänavad), ehitised ja muud rajatised kuuluvad täies ulatuses parkimisalasse. Seega ei asu Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal elamu aadressil J. Poska tn 34 ega ka kaebaja elukoht. J. Poska tänaval asuvad paaritute numbritega elamud kuuluvad Tallinna avaliku tasulise parkimisala hulka. Määruse nr 30 mõtte kohaselt ei määrata Tallinna avalikku tasulist parkimisala elaniku elukoha aadressi järgi. Määruse nr 30 § 11 lg 2 annab vaid aluse elukoha aadressile vastava parkimistsooni määramisele. Määrus nr 30 ei ole vastuolus põhiseadusega. Tallinna linn kohtleb maksusoodustuse andmisel võrdselt isikuid, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel asub tasulisel parkimisalal. Määruse nr 30 kohaselt ei ole võimalik anda maksusoodustust isikutele, kelle elukoht ei asu tasulisel parkimisalal.

6. Tallinna Halduskohtu 21.02.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud määruse nr 30 kooskõlas seadustest tulenevate pädevusja volitusnormidega. Kaebaja elukoht taotluse esitamise ajal ega ka kaebuse lahendamise aja seisuga ei asu rahvastikuregistri andmetel tasulise parkimisala piires. Käesolevas asjas on parkimistsooni T6 piiriks J. Poska tänav. TeeS § 6 kohaselt on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. TeeS §-s 2 ei ole tee koosseisu kuuluvate teemaal asuvate objektide hulgas nimetatud maju ega kinnistuid. Seega lähtudes TeeS §-st 2 ja 6 on ilmne, et kaebaja elukoht/elukohaks olev maja J. Poska tn 34 (koos kinnistuga) ei paikne parkimisala piires (sh parkimistsoonis T6) ega ka parkimisala piirneval tänaval, vaid väljaspool seda, kuigi kaebaja aadress on nimetatud tänava järgi. Kuskile tuleb piir tõmmata. Lähtumine määruse nr 30

3-13-1660 4(8) andmisel muu hulgas TeeS mõistetest on igati seaduslik ja sisuliselt põhjendatud. Kaebaja aadress J. Poska tn järgi ei oma tähtsust. Õiguspärane on piiritleda ala konkreetse tänavaga, mitte aadressidega. Aadressid omavad tähendust üksnes sedavõrd, kuivõrd isiku elukoht (aadress) asub avaliku tasulise parkimisala piires. Seega jagab kohus vastustaja seisukohta, et õige ei ole kaebuses toodud väide, et J. Poska tn elanikke, kes elavad paaris numbritega majades, koheldakse ebavõrdselt võrreldes nendega, kes elavad paaritute numbritega elamutes. Asjaolu, et vastustaja on tõdenud, et kõiki Tallinna elanikke ei kohelda maksusoodustuse andmisel võrdselt, ei tähenda, et niiviisi toimine on ebaseaduslik. Kuivõrd määruse nr 30 kohaselt antakse maksusoodustust üksnes neile elanikele, kelle elukoht asub tasulisel parkimisalal, ning kaebaja elukoht on selle ala piiridest väljas, siis ei ole tegemist võrdsetega. Vastustaja ei saa laiendada soodustust väljaspool tasulise parkimisala piire elavale elanikule pelgalt seetõttu, et isikul on raskusi/ebamugavusi kodulähedase parkimisega. Seetõttu on tegemist õiguspärase toiminguga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. HT palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tühistada maksusoodustuse andmata jätmise otsus, tuvastada selle õigusvastasus, tuvastada määruse nr 30 põhiseadusega vastuolu osas, milles see võib takistada kaebaja taotluse rahuldamist, kuna see ei taga isikute võrdset kohtlemist ning kehtestab ebaproportsionaalse piirangu isikule enda vara kasutamisel, võrreldes teiste isikutega, kes on kaebajaga sarnases olukorras, ja kohustada Tallinna linna vaatama HT-i taotlus maksusoodustuse andmiseks uuesti läbi.

Halduskohus on jätnud lahendamata kaebaja taotluse tuvastada määruse nr 30 põhiseadusega vastuolu. Kohus on otsuses toonud küll välja, et määrus nr 30 on kooskõlas seadustest tulenevate pädevusja volitusnormidega ning kaevatav haldusakt on antud kooskõlas määruses nr 30 sätestatuga, kuid jätnud hindamata, kas kaebaja põhiõiguste riive (õigus omandile ja õigus mitte olla ebavõrdselt koheldud) tuleneb määrusest nr 30, mille alusel kaevatav haldusakt anti. Määruse nr 30 põhiseadusega vastuolu korral oleks õigusvastane ka kaevatav haldusakt.

Halduskohus on jätnud hindamata, kas kaebajat koheldakse alusetult ebavõrdselt, võrreldes teiste J. Poska tänava elanikega. Vaidlustatud haldusakti aluseks olev määrus nr 30 on põhiseadusega vastuolus. Rikutud on HT- i õigust mitte olla ebavõrdselt koheldud ja omandiõigust. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et HT-i ei saa käsitleda võrdsena, võrreldes teiste J. Poska tänava elanikega, kes elavad paaritute numbritega majades, pelgalt seetõttu, et nimetatud majade alused kinnistud asuvad ala sees, mida määrus nr 30 käsitleb parkimisalana.

Halduskohus ei ole kohtuotsuses õiguspäraselt kaebaja ja teiste J. Poska tänaval elavate isikute, kellele maksusoodustust võimaldatakse, võrdsuse asjaolusid analüüsinud. Halduskohus jättis tähelepanuta, et määrusega nr 30 kehtestatud maksusoodustuse tingimused, sh parkimisala määramise viis, on põhjustanud ebavõrdse kohtlemise. Halduskohus märkis küll põgusalt, et „kuhugile tuli ju piir tõmmata“, kuid jättis kaebuses esitatud taotluse kohaselt analüüsimata „piiri tõmbamise“ õigsuse. Parkimisala määramise tõttu määruses nr 30 toodud viisil on määrus nr 30 vastuolus põhiseadusega, sest loob võrdsete isikute vahel ebavõrdse olukorra.

Kui kogu tänav on tasulise parkimise ala, siis peab ka mõlemal pool tänavat asuvatele elanikele tagama võrdselt maksusoodustuse võimaluse. Halduskohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu lahendis nr 3-4- 1-8-08 toodud seisukohad. Määrusega nr 30 rikutakse kaebaja omandiõigust parkimisala piirtänava kogu ulatuses tasulise parkimisalana sätestamisel ja/või maksusoodustuse andmisel ainult elanikele, kelle majaalune kinnistu asub parkimistsooni sees.

3-13-1660 5(8) Halduskohus on jätnud hindamata küsimuse, kas on proportsionaalne määruse nr 30 alusel kehtestatud piirang, millega ei võimaldata kaebajal parkida sama soodsalt kui vastasmaja elanikel. Tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga. Kaebaja nõustub, et tegemist on kohase meetmega, et vähendada liiklust kesklinnas ja südalinnas ning tagada tasulise parkimisala piires elavatele isikutele nende elukoha juures paremad parkimisvõimalused. Samas ei ole tegemist vajaliku meetmega. Linnal on ka teisi võimalusi määrusega nr 30 taotletava eesmärgi saavutamiseks. Piirtänaval parkimise kehtestamine vaid ühe tänava poole osas, mille poolel asuvad majad jäävad parkimisala piiresse, ei aitaks oluliselt kaasa määrusega nr 30 soovitud eesmärgi täitmisele, kuid rikub kaebaja põhiõigusi.

8. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlustatud haldusakt on seaduslik ning antud kooskõlas määrusega nr 30. HT-i elukohaks olev elamu aadressil XXXXX XX-X ei jää tasulise parkimise alasse ning HT-il puudub alus määruse nr 30 § 11 lg 1 kohaselt parkimistasu maksusoodustuse saamiseks. Ebaõige on HT-i väide, et määrus nr 30 piirab kaebaja õigust olla võrdselt koheldud. Volikogul on ulatuslik kaalutlusõigus tasulise parkimisala kehtestamisele, sh „piiri tõmbamisel“, mis eraldab tasulist parkimisala linna avalikust parkimise alast.

Tallinna Linnavolikogu 14.12.2006 määrusega nr 67 „Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ muutmine“ (muudatus jõustus 01.04.2007) laiendati Tallinna avalikku tasulist parkimise ala ning tasulise parkimise ala piiravaks tänavaks kehtestati teiste hulgas ka J. Poska tänav. Nimetatud määruse eelnõu seletuskirja kohaselt „on paljud inimesed hakanud parkima sõidukeid Tallinna avaliku tasulise parkimise ala piirile (avalik parkimisala), mis oluliselt piirab liikluskorraldust ja parkimist Kadrioru piirkonnas.

Tasulise parkimise ala laiendamine vähendab parkimiskoormust kesklinnas ning paneb isikud huvituma ühistranspordi kasutamisest“. Seega lähtus volikogu tasulise parkimise ala laiendamisel objektiivsetest asjaoludest liikluses, sh parkimise korraldamisel Tallinna linna avalikul parkimise alal, mistõttu on tegemist seadusliku otsusega ning määrus nr 30 on põhiseaduspärane. Tallinna avalik tasuline parkimisala ja selle tsoonid on toodud määruse nr 30 lisades 1 ja 2. On mõistetav, et tasulise parkimise alasse, mis on piiritletud (ümbritsetud) teega (asub teemaal), kuuluvad lisaks avalikele teedele ka erateed, eraparklad, elamumaa, sotsiaalmaa jne.

Puht füüsiliselt ei ole võimalik tasulist parkimisala käsitleda ja kirjeldada muude objektideta, mis parkimise alasse jäävad. Määruse nr 30 § 6 lg 1 mõtte kohaselt tuleb parkimistasu maksta sõiduki parkimisel parkimisalale jääval avalikul teel või selle osal, mitte aga parkimisala piiresse jääval elamumaal, sotsiaalmaal jne. Seega võib määruse nr 30 § 11 lg-s 1 toodud elaniku elukoht jääda tasulise parkimisala piiresse, mis on määruse nr 30 § 11 lg 1 kohaselt põhiline kriteerium maksusoodustuse saamisel. Õige ei ole HT-i väide, et kui kogu tänav on tasuline parkimisala, siis peab ka mõlemal pool tänavat asuvatele elanikele maksusoodustuse võimaluse tagama võrdselt.

Tasulise parkimise ala piiraval tänaval tuleb parkimistasu maksta mootorsõiduki parkimisel kogu tänava ulatuses ning määruse nr 30 § 6 lg 2 ei ole kohaldatav elanikule maksusoodustuse andmisel määruse nr 30 §

11 lg 1 mõttes. Määruse nr 30 § 6 lg 2 omab regulatiivset tähendust parkimistasu maksmise seisukohalt, mitte aga elaniku rahvastikuregistri järgse elukoha määramisel. HT-i viidatud Riigikohtu lahendid ei ole asjakohased. Isikud, kes elavad Tallinna avalikul parkimise alal või avalikul tasulisel parkimise alal, ei ole võrreldavad isikute grupid. Kuivõrd parkimistasu maksmise kohustuse ja maksusoodustuse andmise alusel ei ole tasulisel või avalikul parkimise alal elavad isikud võrreldavad, siis ei ole neid ka võimalik ühetaoliselt kohelda ning puudub alus väiteks ebavõrdsest kohtlemisest.

3-13-1660 6(8) Ebaõige on HT-i väide omandiõiguse piiramisest. Kaebaja enda otsustada on see, kas ta pargib avalikul parkimisalal või tasulisel parkimisalal. Alusetu on HT-i väide, et T6 tsoonis elavad isikud saavad parkida lisaks J. Poska tänavale ka kõigil teistel tänavatel, mis jäävad parkimistsooni T6. Kaebaja elukoht ei jää parkimistsooni T6. Avaliku tasulise parkimise ala kehtestamine ja parkimistasu maksusoodustuse andmine isikule, kelle elukoht on tasulisel parkimise alal, ei riiva ega saagi riivata isikute õigusi, kelle elukoht on avalikul parkimise alal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus korrigeeris 02.01.2015 määruses menetluses olevate nõuete ringi ning leidis, et maksusoodustuse andmisest keeldumine on HMS § 51 lg 1 ja § 43 lg 2 ls 1 tunnustele vastav haldusakt, kuna see reguleerib siduvalt taotleja õigust saada õigusaktis ettenähtud hüve – maksta parkimise eest vähem. Sellest tulenevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on vajalik lisaks kohustamisnõudele esitada keeldumise tühistamise nõue, mida kaebaja nii kaebuses kui apellatsioonkaebuses on teinud. Ringkonnakohus lisas, et tuvastamisnõue on hõlmatud tühistamisnõudega, kuna tühistada saab üksnes õigusvastast haldusakti. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonimenetluses haldusakti tühistamise nõue ja Tallinna linna kohustamise nõue.

10. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks, kuidas tõlgendada määruse nr 30 § 11 lg

1. Viidatud säte reguleerib maksusoodustuse andmist elanikule. Määruse nr 30 § 11 lg 1 kohaselt on elanikul, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on olnud vähemalt kaks kuud taotluse esitamisele vahetult eelnenud perioodil avaliku tasulise parkimisala piires, kelle elukoht taotluse esitamise ajal asub rahvastikuregistri andmetel avaliku tasulise parkimisala piires ja kelle nimi on kantud sõiduki registreerimistunnistusele omaniku, vastutava kasutaja või kasutajana, õigus saada elaniku maksusoodustust B-kategooria sõiduauto või neljarattalise AM- kategooria mootorsõiduki parkimiseks tema elukohale vastavas parkimistsoonis.

11. Tallinna Transpordiamet tõlgendab määruse nr 30 § 6 lg 1 selliselt, et J. Poska tänav on tasulise parkimise ala piiriks ning tasulise parkimise alaks on ala, mis jääb tasulist parkimisala piiravatest tänavatest sissepoole. Ala, mis jääb tasulise parkimise ala piiravatest tänavatest väljapoole, on linna avalik parkimise ala. Vastustaja hinnangul jääb J. Poska tn 34 väljapoole tasulise parkimisala piiri, mistõttu puudub HT-il õigus saada maksusoodustust. Sellise tõlgendusega nõustus ka halduskohus. Ringkonnakohus sellist määruse nr 30 § 11 lg 1 käsitlust ei toeta.

12. Tallinna Ringkonnakohus märkis 02.01.2015 määruses: „Määruse § 6 lg-st 1 tuleneb kohtu esialgsel hinnangul selgelt ja üheselt mõistetavalt, et avalik tasuline parkimisala hõlmab ainult teid. Isiku elukoht ei saa aga mõistetavalt olla teemaal asuval avalikul teel. Määruse lisad 1 ja

2 kehtestavad avaliku tasulise parkimisala ja selle tsoonide skeemid. Arvestades määruse § 6 lg

1 kategoorilist sõnastust, tuleb määruse lisasid mõista selliselt, et nendel ümbritsetakse joontega maa-alad, mille piires asuvad avalikud teed (asuvad teemaal teeseaduse tähenduses) loetakse avaliku tasulise parkimisala koosseisu. Elamumaa ja muu sihtotstarbega maa ei saa põhimõtteliselt kuuluda avaliku tasulise parkimisala koosseisu ehk piiresse. Seega ei saa määruse nr 30 tähenduses ühegi isiku elamispind (konkreetse numbriga hoone, korter) asuda avaliku tasulise parkimisala piires, jäägu ta lisas 1 toodud skeemil joontest sisse või väljapoole.“ Ringkonnakohus on jätkuvalt sellel seisukohal.

13. Riigikohus on selgitanud, et tasulise parkimise ala, mille piires parkimise korral tuleb maksta parkimistasu, saab hõlmata vaid neid kohti, kus parkimine on lubatud (Riigikohtu otsus

3-13-1660 7(8) nr 3-3-1-8-05, p 12). Nii sätestatakse LS § 187 lg-s 1, et kohalik omavalitsus võib kehtestada oma avalikul parkimisalal tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest. Parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil (LS § 186 lg 4). Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise (LS § 186 lg 5). LS § 20 lg 2 kohaselt tuleb asulateel sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat (LS § 20 lg 2 ls 2). Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest (LS § 20 lg 3). Sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa (LS § 2 p 78). TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee mh ka tänav. Avalikult kasutatavaks teeks on mh kohalik tee, mida võib kasutada igaüks TeeS-s ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega (TeeS § 4 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus selgitas 29.12.2009 otsuses nr 3-08-2615, et tasuline parkimisala ei laiene eraomandis olevatele kinnistutele. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tallinna linna tõlgendus, et tasuline parkimisala hõlmab teemaad, sotsiaalmaad, elamumaad, erateid jne, kooskõlas liiklusseaduse, teeseaduse ega kohtupraktikaga.

15. Määruse nr 30 § 11 lg-s 1 sisaldub vastuolu, kuivõrd määrusest kõrgemalseisvate õigusaktide kohaselt ei saa elukoht kuuluda tasulise parkimisala piiresse. Kaebaja on õigesti märkinud, et J. Poska 34 kinnistu ei asu avalikul teel või selle osal, mida saaks käsitada avaliku tasulise parkimisalana ning kus on avalikkusel lubatud parkida. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka üksnes grammatilisest tõlgendusest lähtudes sisustada määruse nr 30 § 11 lg-s 1 toodud fraasi „elukoht /…/ on olnud /…/ avaliku tasulise parkimisala piires/“.

16. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et J. Poska tänav on tervikuna hõlmatud tasulise parkimisala koosseisu (vt määrus nr 30 § 6 lg-d 1 ja 2). Samuti ei ole vaidlust faktilises asjaolus, et kaebaja aadressiks on J. Poska tn 34. Määruse nr 30 eelnõu seletuskirja kohaselt on elanikul õigus taotleda maksusoodustust, et parkida tema elukohale vastavas parkimistsoonis. Elukohale vastavaks parkimistsooniks loetakse määruse § 7 lg 3 punktides 1-11 nimetatud parkimistsooni, mis vastab elaniku rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile (määrus nr 30 § 11 lg 2). Sellest tulenevalt on ekslik halduskohtu seisukoht, et maksusoodustuse andmisel ei oma tähtsust taotleja aadress.

17. Määruse nr 30 § 11 lg-tes 1 ja 2 on sõnaselgelt seotud isiku elukoha aadress maksusoodustuse saamisega. Arvestades, et määruse nr 30 § 11 lg 2 teeb otseviite sama õigusakti §-le 7, siis tuleb maksusoodustuse saamise tingimust sisustada § 7 lg 1 ja §-ga 6 koosmõjus. Määruse nr 30 § 7 lg 1 kohaselt on avalik tasuline parkimisala jaotatud nii elanikele kui ka isikutele, kellele on antud määruse nr 30 alusel maksusoodustus, parkimistsoonideks T1 kuni T11. Parkimistsoon T6 piirneb järgmiste tänavate ja aladega – Pronksi tänav, Gonsiori tänav, Roheline aas, L. Koidula tänav, J. Poska tänav, Narva maantee ja Pronksi tänav (määruse nr 30 § 7 lg 3 p 6). Avalikku tasulist parkimisala piiravad tänavad kuuluvad tasulisse parkimisalasse täies ulatuses (määrus nr 30 § 6 lg 2). Selles, et kaebaja elukoha aadress kattub parkimistsooni T6 jääva tänavaga, vaidlus puudub.

18. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja keeldus õigusvastaselt HT-ile maksusoodustuse andmisest, lähtudes pelgalt asjaolust, et J. Poska tänava paaris numbritega majad asuvad

3-13-1660 8(8) väljaspool tasulise parkimise ala piire. J. Poska tänav on lülitatud tasulise parkimisala koosseisu ning HT-i rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress oli taotluse esitamise ajal J. Poska tänav. Määruse nr 30 § 11 lg-st 1 koosmõjus § 6 lg-ga 1 ja § 7 lg 3 p-ga 6 ei tulene, et juhul kui taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress on tasulise parkimisala nn piiritänav, siis saavad maksusoodustust ainult need isikud, kelle elukoht jääb piiritänava ja mõne teise tasulisse parkimisalasse kuuluva tänava vahele. Määruse nr 30 § 11 lg-st 2 tuleneb üksnes õigus võtta aluseks elaniku elukoha aadressiks oleva hoone paaris või paaritu number, et määrata elaniku parkimistsoon, kui tänav on kahe või enama parkimistsooni piiriks. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, mistõttu on vastustaja alusetult võtnud maksusoodustuse andmisest keeldumise aluseks kaebaja elukoha aadressiks oleva hoone numbri.

19. Ülaltoodud tõlgendus on kooskõlas maksusoodustuse andmise eesmärgiga, milleks on võimaldada tasulise parkimisala koosseisu kuuluva tee ääres elaval elanikul parkida soodsamalt. Linn paneb avaliku tasulise parkimisala kehtestamisega faktiliselt ebavõrdsesse positsiooni isikud, kes elavad tasulise parkimisala koosseisu kuuluva tee ääres ja isikuid, kes elavad tee ääres, mis jääb väljapoole seda ala, kuna viimaste jaoks on elukoha kõrval avalikul teel parkimine tasuta. Käesoleval juhul on HT taotlenud oma elukoha kõrval parkimiseks maksusoodustust. Tema omandis olev kinnisasi ei piirne ühegi teega, mis asuks mittetasulisel parkimisalal. Kohalikul omavalitsusel on lai diskretsioon otsustamaks, millistel objektiivsetel tingimustel maksusoodustust isikutele antakse ning üheks selliseks kriteeriumiks võib olla ka elukoha aadress. Samas peavad need nõuded olema kooskõlas seadustega ega tohi viia isikute ebavõrdse kohtlemiseni. Ringkonnakohus leiab, et soodustuse saamise eeldused ja piirangud peaksid olema omavalitsuse õigusaktis selgemalt määratletud. Praegust vastuolulisust ei saa aga tõlgendada isiku kahjuks.

20. Tallinna Transpordiamet tõlgendas käesoleval juhul kehtivat määrust õigusvastaselt, mistõttu puudub ringkonnakohtul vajadus analüüsida asjassepuutuva normi põhiseadusele vastavust.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus HT-i apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Transpordiameti 02.07.2013 keeldumise anda HT-ile maksusoodustust ning kohustab Tallinna linna uuesti HT- i taotlust maksusoodustuse saamiseks läbi vaatama.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HT on taotlenud halduskohtus vastustajalt välja mõista 996 eurot, millest riigilõiv moodustab 15 eurot ja advokaaditasu 981 eurot (tl 31). Apellatsioonimenetluses taotleb HT vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 564,36 eurot, millest riigilõiv on 15 eurot ja advokaaditasu 549,36 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Seetõttu mõistab ringkonnakohus Tallinna linnalt HT-i kasuks välja 1545,36 eurot menetluskulude katteks. Tallinna linna võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks