1-11-6520/145 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-6520

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. jaanuari 2015

määrus Aleksandr Reiteri tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Aleksandr Reiteri kaitsja Monica Meristo,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 8. jaanuari 2015 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega mõisteti Aleksandr Reiter süüdi KarS § 255 lg 1,

§ 391 lg 2 p 2 ning § 376 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti

käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 09.04.2012 kohtuotsuse alusel

mõistetud karistusega 2 aastat 7 kuud 4 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks, lugedes

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat vangistust. Karistusaja algust

arvestatakse alates 12.11.2012. Karistuse kandmise lõpp on 12.11.2015.

2. Viru Vangla esitas 02.10.2014 Viru Maakohtule materjalid A. Reiteri vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 08.01.2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohus leidis, et isiku vabastamist mittetoetavad

asjaolud on kaalukamad, kui isikul vabaduses olev elu- ja töökoht ning vangla ja prokuratuuri

toetus ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kohus märkis, et isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole täidetud

ennetähtaegse vabastamise eeldus – s.o õiguspärane käitumine vangistuses. Samuti on ta uue

kuriteo toime pannud katseajal, mis näitab, et ta ei teinud karistusest järeldusi ja jätkas uute

kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades ei ole kriminaalhooldusele allutamine piisav,

tagamaks A. Reiteri õiguskuulekat käitumist.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja Monica Meristo, kes palub tühistada

Viru Maakohtu 08.01.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu

vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega (vajadusel elektroonilise valvega).

4.1

Kohus on jätnud arvestamata A. Reiterit iseloomustava positiivse osa ning prokuröri ja

kaitsja arvamuse ja seisukohad. Kohus on arvestanud distsiplinaarkaristust, ent mitte selle

olemust ning sedagi, et A. Reiteri käitumist vangistuses iseloomustavad ka mitmed positiivsed

asjaolud (vt prokuröri arvamus). A. Reiteri vabanemiseni on 11 kuud ning isik on nõus

vabanema ka elektroonilise valvega. A. Reiter omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta

ning käitumiskontrolli ajal saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseaeg

võimaldaks kinnistada positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, palju odavamate vahenditega. Lisaks on ka

süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise riski hinnatud äärmiselt madalaks. Vangla poolt

võimaldatud programmid on läbitud ning vangistuse eesmärk on täidetud. Kriminaalhooldus

oleks efektiivsem eripreventiivne abinõu kui vangistus.

4.2

Kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse

peamine prioriteet. Selleks on oluline kinnipeetava jaoks sotsiaalse sidususe olemasolu, st

kodu, töö suhtlusringkond. Arvestama peaks sedagi, et A. Reiter kannab esimest vangistust

ning kindlasti on kantud karistusaeg olnud piisav õigete järelduste tegemiseks.

5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus esitada

oma seisukohad määruskaebuse osas kuni 30. jaanuarini. Seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 (kehtiva

seaduse kohaselt KarS § 76 lg 4) toodud asjaolusid kogumis, nõustub kohtukolleegium

maakohtu seisukohaga A. Reiteri vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise

kohta.

7. Esiteks nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et esineb rida positiivseid asjaolusid,

miks annavad aluse kaaluda A. Reiteri ennetähtaegset vabastamist – nii on õige, et süüdlane

kannab oma esimest vangistust ning vabanemise korral oleks tal toetav sotsiaalne võrgustik

ning kahtlemata tuleks arvestada ka taasühiskonnastamise jt asjaoludega. Maakohtus

toimunud istungil esitati nimetatud asjaolud ka kohtule, kes sellele vaatamata leidis, et

ennetähtaegset vabastamist mittetoetavad asjaolud on kaalukamad kui elu- ja töökoht

vabaduses ning vangla- ja prokuröripoolne toetus.

8. Apellatsioonikohtule esitatud kaebuses kordab kaitsja põhiteesides maakohtule

esitatud seisukohti. Seega on maakohus kaalutlusotsustust tehes juba hinnanud nii

karistusseadustikust johtuvaid aluseid isiku vabastamise küsimuse otsustamisel kui ka

kriminaalpoliitilisi eesmärke. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul

esinevad kaalukad vastuargumendid – kehtivad distsiplinaarkaristused ja kuriteo

toimepanemine katseajal – mis seavad kahtluse alla kriminaalhoolduse õnnestumise. Lisaks

väärib märkimist, et süüdlane kannab karistust raskete I astme kuritegude toimepanemise –

narkootilise aine suures koguses käitlemises grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ning kuritegeliku ühendusse kuulumise eest.

Kuritegelik ühendus toimetas üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale

hoidudes ja deklareerimata jättes üle riigipiiri suures koguses maksumärgiga märgistamata või

teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid ning hoidis, ladustas ja toimetas

neid edasi. Arvestades A. Reiterile karistuse aluseks olevate tegude raskust, on muidugi

kiiduväärne, et A. Reiteri motivatsioon varasemat käitumist muuta on määruskaebuses väidetu

kohaselt suur. See aga ei tingi maakohtu määruse tühistamist.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu

08.01.2015 määrus muutmata ja A. Reiteri kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau