1-14-8962/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-8962 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22. detsembri 2014 lühimenetluse otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.I, apellatsioon RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon Viru Maakohtu 22. detsembri 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1- 14- 8962 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu

1. Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega tunnistati B.I süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja B.I karistati vangistusega 6 kuud.

1.1. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena B.I-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. B.I apellatsioon

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B.I , kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ja teha uue otsuse, millega mõista B.I-le rahaline karistus. Alternatiivselt taotleb B.I mõistetud karistuse vähendamist, KarS § 74 alusel selle tingimisi kohaldamata jätmist. Samuti taotleb süüdistatav lisakaristuse kohaldamata jätmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

Eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 7).

5. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on B.I-le karistust mõistes vajaliku põhjalikkusega motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 4 –

5). KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust, sh ka KarS

§ 424 järgi, ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale rahalist karistust ja mõistis B.I-le vangistuse sanktsiooni alumises määras, s.o 9 kuud vangistust. Nimetatud karistusest arvati KrMS § 238 lg 2 alusel maha 1/3, mistõttu jäi lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. Lisakaristusena võeti B.I-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Samuti märkis maakohus, et varem on B.I karistatud vangistusega, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, kuid pärast seda pani B.I ikkagi toime uue tahtliku kuriteo.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).

7. Maakohus arvestas juba B.I süü tunnistamist, kahetsust ja alaealiste laste olemasolu. Samas võttis kohus karistuse mõistmisel arvesse ka isiku süü suurust, sh toime pandud KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo korduvust, varasemalt mõistetud karistust ja karistuse preventiivseid eesmärke. Rahalise karistuse või lühema vanglakaristuse kohaldamist ei pidanud maakohus korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul enam mõjusaks, arvestades sealjuures ka asjaolu, et K. Slessarevski varasemalt mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga, millest olenemata pani ta toime uue tahtliku kuriteo.

Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1- 58-13, p 7). Tõdegem, et B.I näol on tegemist korduva joobeseisundis mootorsõiduki juhtijaga, kes arutatavas asjas oli päevasel ajal Narva linnas raskes joobes sõidukiroolis. Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1- 11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Paavo Randma